Parim päev paanikakala püügiks

Mulle meeldib õhtuti kuulata Vikerraadio päevakommentaari, see võtab alati suhteliselt humoorikalt kokku päeva tippsündmused. Eilseks uudisest, millest, kuidagi ümber ei saanud, oli koroonaviiruse jõudmine Eestisse. Olen aus ja ütlen, et ega see nüüd teab mis meeldivalt ei kõlanud, ent ometigi ei tundnud ma ka paanikat, et lukustaksin nüüd pere koduseinte vahele kuniks tuleb uus uudis, et viirust enam ei ole. Kuniks must käsi, millest  Kaupo Meiel oma kommentaaris rääkis, on kadunud ja enam ei tapa. Mäletate lapsepõlvest seda õudusjuttu, et must käsi on sinu linnas, must käsi on sinu tänaval, must käsi on sinu magamistoas? Praegu ei ole õudne, aga lapsena oli see üks õudsamaid (ja põnevamaid) mänge. Istud pimedas toas ja ootad, kelleni must käsi jõuab.  Nüüd levib meedias sama õuduslugu, ainult musta käe asemel on koroonaviirus. (lugu ja kogu kommentaari kuulake siit) .

Mina ei ole veel paanikat tundnud, aga jälgisin hirmuga kui paljud tundsid juba enne kui esimene koroona viirusesse haigestunu tekkinud oli. Pärnu Postimees jagas uudist, et haiglas on koroonaviiruse kahtlusega patsient, seda artiklit jagas vähem kui tunni ajaga pea tuhat inimest, et nüüd on viirus kohal. Paar tundi hiljem avaldas Pärnu Postimees uudise, et tegu oli valehäirega. Seda enam nii palju ei jagatud. Veel paar tundi hiljem avaldas Delfi artikli, et Pärnus on koroona viiruse kahtlus ja uus paanikalaine läks lahti.  Tegelikult on lausa tülgastav lugeda artikleid, mille eesmärk ongi paanikat külvata. Ma saan aru, et paanika justkui ühendab inimesi, kõigil on korraga justkui ühine vaenlane, kelle vastu võidelda, aga inimesed, teeks nüüd niimoodi, et kasutaks natukene kainet mõistust. Viirusel on ükskõik – see levib niikuinii, kas me oleme paanikas või võtame asja rahulikult. Kaine mõistus on midagi sellist, mis võiks olemas olla, see ei ole nagu auto lisavarustus, mis on vaja olnud juurde osta, minu teada peaks see meil kõigil vaikimisi sisse programmeeritud olema. Sellistel hetkel tasuks seda kasutada. Kui muidugi järgmine päev selgus, et esimene juhtum on ikkagi käes, siis plaksutasid käsi need, kes olid paanikat varasemalt külvanud – ma ju ütlesin, nüüd on see siin, nüüd on kõik läbi. Meile tõepoolest meeldib paanika. Sajab lumi maha – keset talve- kah tekib väikestviisi paanika.

Ühes olen ma veel Kaupo Meieliga nõus. Tervishoiuinstitutsioonid kinnitavad sellistel juhtudel alati, et paanikaks pole põhjust ja avaldavad rahustavaid artikleid, mis on tore, aga samas ei  ütle need institutsioonid kunagi üheselt ja selgelt, et vat nüüd on küll paanikaks põhjust. Seega pisike kahtlus (ja õigustatud hirm) ikka jääb, aga minu meelest peaks jällegi aitama kaine mõistus. Ja kui see ei aita, siis enda rahustamiseks tasub teha klaasike suhkruvett. 2011.aasta suhkrupaanikast peaks kodudes suhkrut piisavalt palju olema küll.

Aitäh, Kaupo Meiel, selle päevakommentaari eest!

 

21 thoughts on “Parim päev paanikakala püügiks

  1. Viirusel päris ükskõik ei ole, ta levib ikka inimesi mööda. Sestap on kriisipiirkondadest tulnute vabatahtlik karantiin, hoolikam kätepesu ja haigena kodus püsimine vajalikud meetmed. Sama rakendavad praegu kõik Euroopa riigid. Meedia peaks loomulikult olema vastutustundlik ja paanikat ei tohiks külvata. Samas koroonapiirkonnast tulles tööle ja kooli ka ei tohiks ronida, sest nii viiakse viirus ka vanainimeste, haigete ja imikuteni.

    Like

    1. Viirusel on ükskōik meie paanikast, levib ikka. Kõige muuga nõus. Meedia käitumine on hetkel kohutav, 73728 koroona-teemalist artiklit, nendest 99% tasulised. Siinkohal on õige kasutada #piinlik

      Like

  2. Paanikast on viirusest ükskõik, meie käitumisel ja otsustel on viiruse levikule aga kindlasti mõju. Koroona jõudis alles äsja Euroopasse, st Itaalia kolle tekkis nädala eest. Itaalia suusakuurortides on ka palju eestlasi ja Eesti peab otsustama, kas ja mis ulatuses ha kuidas nad ühiskonnast peiteajaks isoleerida. Samuti on meie turistid praegu Tenerifel. Ma ausalt öelda ei mõista, millest lehed siis peaksid kirjutama praegu meil, et sul poleks piinlik? Sorry, aga see jutt on veits nagu eluvõõras eputamine, millega tahetakse näidata oma üleolekut meinstriimist. Pole see koht. Praegu mõeldakse kogu Euroopas ja ka Eestis, mis teha, et kaitsta inimtervist aga mitte halvata ühiskonna toimimist. Börsid on languses, Finnair tegi kasumihoiatuse, Air France peatas värbamised, Coca Cola Zero tootmine on tarneraskuste tõttu löögi all. Need on vaid mõned näited probleemidest. Loe teiste riikide ajakirjandust ka ja katsu kaasa mõelda. Probleem on keeruline, lihtsaid lahendusi pole, aga olukorra kajastamine ajakirjanduses pole päris kindlasti piinlik.

    Like

      1. Need on näited suure käibega suurfirmadest, kus on tööl väga palju inimesi. Sealjuures on viirus Euroopasse ju alles jõudnud.
        Finnair on lennufirma, mis prognoosib reisijate arvu suurt langust. Seda teevad ka teised lennufirmad.
        Coca Cola on tarneraskustes suurtootja, sest osa toorainest tuli Hiinast. Hiina on maailmamajanduses väga oluline partner paljudele majandustele ja tootjatele.
        Kui on käibelangused, siis tulevad koondamised (ka seda ütles Finnair oma uudises) ja massilised koondamised ja majanduskriis mõjutavad loomulikult ühiskonnaelu.
        Maailma ja Euroopa majanduses toimuv mõjutab Eestit, sest me oleme seotud. Seetõttu ei saa aru uljast irooniast selliste uudiste valguses.

        Like

  3. Meedia artiklid ongi tasulised, sest ajakirjanikele makstakse töö eest. Kriitilise tähtsusega info on uudistest, nt kell 21 AKst, ju tasuta saada.
    Paanikat tuleb vältida, aga see ei tähenda, et peaks eetrist välja võtma teema, mis on praeguseks põhjustanud globaalse ohu, kui mitte kriisi (ei tahaks siinkohal ka ise kasutada dramaatilist sõnavara).

    Like

    1. Ma ei hakka isegi vaidlema, on näha, et jääme eriarvamusele. Ma ei ütle poole sõnagagi, et tuleb eetrist välja võtta, aga teha tasuliseks artiklid, mida inimesed pealkirjade järgi loeks, sest tahavadki infot saada ja on paanikas/hirmus, on olukorra ära kasutamine ja see on ilgelt nõme

      Like

      1. Nojah, aga pealkirjade ülesanne ongi kutsuda lugema. Ja kuni meedia on vaba ja peab ajakirjanikele palgaraha ise teenima, siis võiksid uudistest huvitatud inimesed makstagi lugemise eest. Püsikorraldus on mõni euro kuus. Keegi ei eelda, et poest saab süüa tasuta. Telekavaatamiseks peab ka pakett olema. Miks nii paljud arvavad, et kõigis portaalides peavad kõik lood olema tasuta?
        Terviseameti lehel on kõige uuem info, see on tasuta.

        Like

      2. Kas sina oled nõus tasuta tööd tegema päevast päeva? Kui ei ole, siis pole põhjust tasuliste lugude üle viriseda. Kõik oluline jõuab ERR vahendusel, olgu raadio või tele või portaal rahvani.

        Like

    2. Mind lihtsalt jätkuvalt hämmastab, kuidas inimesed, kes autoga ühest Eesti otsast teise lusti sõidavad,silmapilgutamata kohivtassi eest mitu eurot maksavad või vinoteegis veini joomas käivad nurisevad teemal, et miks on erameedias artiklid tasulised. Poes nad ilmselt maksmata söömist normaalseks ei pea, aga paari eurot digitellimuse eest peavad liiga kõrgeks. Rahvusringhääling on maksumaksjate poolt kinni makstud ja on tasuta lugeda, kuulata, vaadata. Pealegi, kui Eestis on TÕELINE kriis, siis just rahvusringhääling on kohustatud infot edastama, nagu tehti Lõuna-Eesti suurtormi ajal. Kuna see on ametlik kanal, siis võib seda infot ka rohkem uskuda, kui erameediat, mis pealkirjadega püüab võimalikult palju lugejaid leida. Aga tegelikult on suurem kriis alles ees, sest väga suur osa maailma majandusest sõltub Hiinast, Sealsed tehased on nädalaid seisnud ja arvata võib, et suurem jama on tulemas, kui tooraine või komponendid jäävad tulemata. Oma tuttavgi on hädas ettevõtte töö seiskumisega, sest lihtsalt pole millest toota. Aga t39 selgitas asja ilusti ära.

      Like

      1. Vaata, mina ei osta neid artikleid, mille kohta ma tunnen juba pealkirja järgi ära, et tegu on klikimagnetiga, millega raha teenitakse. AGA kui need pealkirjad külvavad paanikat ja TUNUDVAD, et on sellised, et tegu on vajaliku infoga, siis on kindlasti neid, kes seda teevad ja nemad ei käi vinoteegis veini joomas ja ei lusti autoga ringi kruiisides, pigem on need inimesed. Minu meelest on see alatu inimesi nii lõksu püüda.
        Ma ise muide olen ostnud ühe artikli, kui meil oli täiprobleem. Pealkiri andis justkui teada, et siit saab teada KUIDAS täidest KINDLASTI lahti saada, tegelikult kirjutas artikkel hoopis sellest, kuidas täid levivad jms. Ei sure ära, et euro vms sinna jätsin, aga petetud tunne oli ikka.

        Like

      2. Tegelikult saab igaüks ikka ainult enda eest rääkida. Natuke paneb kulmu kergitama see suhtumine, et tasuliste artiklite pealkirjad hullutavad ikka “neid teisi” (neid päriselt vaeseid, kes ei jõua maksta, ja samas ka väga lihtsameelseid, kes ei tee objektiivsel uudisel ja klikimasinal vahet), kui pealkirjade üle kaebasid sina. Samuti selle üle, et ajakirjandus tahab oma töö eest raha teenida.
        Tasuta objektiivne info on meedias kättesaadav kõigile. Klikimeedia artiklid on tasuline, samas odav toode. Kes tahab kohvitassi taga tasulist artiklit tarbida, see tarbib, kes ei taha, ei tarbi. Ja raamatukogus saavad kõik käia lehti lugemas. Tasuta.

        Like

  4. Minu arvates mõjub kahepalgeliselt ka see info, mis meediast tuleb. Stiilis: “praegune paanika on üle igasuguse võlli” versus “viirusekahtlusega inimese ppa reenindusjaamas viibimise tõttu sulgesime büroo ja tegime lausdesinfitseerimise”.
    Ühest küljest öeldakse, et levib vähem kui gripp (millest suurt numbrit ei tehta), suremus on madalam, teisalt selgitatakse välja KÕIK nakatunu kontaktsed.
    Ma arvan, et need nn kained ja kaalutlevad artiklid/ postitused, kus on faktid, protsendid (eri haigustega võrdlused) võiks olla rohkem tähelepanu keskmes ja levida ja rahustada hirmulolijaid. Täiesti arusaadav, et praeguse kajastuse põhjal tekib hirm (no samas tõuseb teadlikkus, mis aitab levikut ohjata).

    Like

  5. “… aga samas ei ütle need institutsioonid kunagi üheselt ja selgelt, et vat nüüd on küll paanikaks põhjust.”
    Misasja? Paanika tähendab teatavasti hirmu, ärevust, segadust, peataolekut. On üsna jabur eeldada, et mingid riiklikud või rahvusvahelised institutsioonid sellele teadlikult üles kutsuks. Koostatakse ohuhinnanguid, nagu ka terrori, tormide jm suhtes, ning teavitatakse avalikkust, kui ohutase on tõusnud. Nagu WHO seda eile tegi viiruse levikuga seoses. Ning loomulikult on ka kõrgeima ohu korral ja eriolukorra kehtestades sõnum inimestele siiski säilitada rahu ja käituda mõistlikult, mitte hulluks minna või nurgas väriseda.

    Like

  6. Ma elan Põhja-Itaalias Piemontes (ehk ühes ‘ohutsoonidest’ ning võin omast kogemusest öelda, et olukord läheb tõenäoliselt vaid hullemaks. Kohalik meedia, kes kajastab viirust vahetpidamata, viis inimesed sellise paanikani, et paljud apteegid osteti erinevatest külmetusravimitest ja maskidest tühjaks. Ühest haiglast lausa varastati eriolukordadeks mõeldud maske, sest need on muutunud defitsiidiks. Paljud inimesed on otsustanud haiguse vältimiseks minna mägimajadesse kuni viiruse puhangu möödumiseni (mis on täiesti mõistetav nõrgema immuunsüsteemiga inimeste puhul aga tervete?!). Ja noh..nagu sellistes olukordades ikka, inimesed näitavad oma tõelist palet (nagu eelmainitud vargus seda tõestab) ning rassismi kohtab igapäevaselt. Inimesed ei julge osta toidupoest isegi sushit, rääkimata verbaalsest ning füüsilisest vägivallast Aasia päritolu inimeste vastu (mis siis kui see inimene pole Aasias kunagi käinud või on hoopis Vietnamist või Taist ja mitte Hiinast) 🤦🏼‍♀️

    Like

    1. Mul on viimaste nädalate jooksul välismaal kaks kokkupuudet asiaatidega. Natuke on nüüd häbi, aga esimesel kohtumisel keelasin lastel samasse kohta mängima jääda ja teises olukorras tulid asiaadid ise minu kõrvale istuma. Ma ei põgenenud 🙂 aga ikkagi kõhe oli. Ühesõnaga jäin mõtlema, et meie jaoks on asiaadid kõik ühtd nägu, nagu neile eurooplased. Seega ma ei tea, kust nad olid. Hiinast või kuskilt mujalt. Siiani pole igaljuhul sümptomeid veel tekkinud 🙂

      Like

      1. Reaalselt? Mul oleks ikka väga häbi sellist kommentaari postitada. Tore, et ma kelleltki oma tuttavatest ei ole nii kitsarinnalist märkust kuulnud. Wow, ausalt, tase.

        Like

  7. olin eelmise nädalavahetuse Lombardias, küll nakkuskolletest eemal, kolasin ühe päeva ka Piemontes (järv piiriks), sattusin seal mingile külakarnevalile jne. pühapäeva hommikul käisin missal, siis veetsin päeva järveäärseid külakesi külastades ning tagasiteel ühte kirikusse sisse astudes oli silt, et kõik missad nädalaks ära jäetud. järsku olid massid kauplustes (parklad autosid täis), sõbrad saatsid Varesest, Sestost jne pilte tühjadest lettidest. Ise läksin järgmisel hommikul linnakeskuses asuvasse väiksesse coopi ja oli piisavalt kõike. pärast läksin sõbrannaga kohvikusse, rahvast oli meeletult, õue istuma ei mahtunud, inimesed nautisid suhtlust, sööki ja ilma jne. Kui ei stressa, siis tõenäosus nakatuda ka madalam. Aga ise tulin nädala alguses tagasi, töölt saadeti koju … ma ei tea, kas päevad otsa oma ligi 80-aastaste vanematega koos olemine on kuidagi parem? tundub küll, et mõttetu paanika. ega ma tööl ju kedagi kallistama hakka, saab ju hoiduda meetri eemale jne (kõik need tervisekaitse soovitused).

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.