Isehakanud wannabe ristiema

Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et aeg on nii kiiresti läinud, et see noor kaunis ja andekas naine saab täna 20-aastaseks. See ei ole ju võimalik, sest me ta emaga ei ole väga palju vanemad kui 20?
Mitte kadunud noorusest ei tahtnud ma kirjutada. Tahtsin hoopis öelda seda, et imeline on vaadata noore inimese pingutusi oma unistuste täitmiseks, mitte miski ei pane teda alla vanduma. Täiesti uskumatu ja imetlusväärne pühendumus. Täielik eeskuju.
Ainus asi, mis mind teeb natuke kurvaks (ja paneb end saamatuna tundma), et ma ei suutnud aidata tal lisaraha leida õpingute jaoks. Ma ei tahtnud ikka veel alla anda ja veel paar nädalat tagasi lootsin, et ehk äkki õnnestub. Ja siis tekkis see pagana viiruse-situatsioon, mis kõik pea peale keeras. Mul on nii kahju. Ma olen nii kurb. Mitte et sellest kirjutamisest kasu oleks peale seda, et parastajad saavad naerda, et miks ta arvas, et tal see õnnestuma peaks. Asi ei ole üldse minus, kui siis vaid nii palju, et kui ta peaks oma õpingud pooleli jätma, siis ma tunnen end süüdi ja see pole küll see tunne millega elada tahaks.

”Ma ju olengi lollakas, ütled sa ja kehitad õlgu kui jälle millegi tobedaga hakkama oled saanud,” kommenteerisid mu sõbrannad mind ja minu tegemisi hiljuti. “Me ei oska isegi enam üllatuda!” Ma üllatasin neid nimelt ühe järjekordse lollusega. Mida ma isegi ei kahetse. Vist. Siiski süüdistan selles konkreetses juhtumises oma 19-aastat ristitütart.Tema õhutusel panin ma end kirja “Suunamudijate meistriklassi” reality´sse. Jajaa, tean, 40aastane laseb 19-aastasel end mõjutada, aga mis sa teed, eksju… Alles siis kui ma olin minemas castingu´le sain ma aru, mida ma teinud olin ja kuhu ma minemas olin. Ma tahstin 63782432 korda loobuda, sest ma ei ole kaamerainimene ja ma ei ole üldse põnev persoon, ometigi olin ma ühel ilusal päeval koos kümnekonna imeilusa suunamudijaga Põhjala tehases ja reaalsus tabas mind uuesti. See ei ole ju mina, see ei sobi mu eluviisi ja tööga, ma ei tööst eemal olla suundasid mudimas, ometi istusin ma seal! Saate…

View original post 1,227 more words

2 thoughts on “Isehakanud wannabe ristiema

  1. Alati on nõme, kui üritad aidata, aga lõpuks sellest kasu ei ole. Inimlik on ka end süüdi tunda, ka siis, kui põhjused üldse sinust ei sõltu. Praegune aeg on väga paljudele noortele keeruline, sest nii paljudel on tulevikuplaanid täiesti sassi löödud. Aga lõpuks jookseb ikka kõik paika – klišee, ma tean, aga alati on jooksnud.

    Like

  2. Ma tean jaa, et küll kõik paika loksub ja unistused ei jää täitmata, aga on jah nõme tunne kui nii püüad ja tahad aidata ning siis feilid. Mind ennast on nii palju aidatud ja ausalt oleks aeg tagasi anda, loodetavasti ikkagi ühel või teisel moel õnnestub:)

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.