Karantiinipäevik: 98.aprill

Kas te unistasite ka veel paar kuud tagasi sellest, et nädalavahetused oleksid pikemad? Mina küll mõtlesin tihti, et küll oleks tore. No palju õnne meile, meie palveid on kuulda võetud. Me elame lõputus nädalavahetuses. Tuleb oma soovidega ettevaatlik olla, mulle on seda alati korrutatud. Need tõesti kipuvad täide minema, aga ikkagi nagu mitte päris nii nagu ma oleksin oodanud. Täna võiks ju muidu kilgata, et jee homme on vaba päev, aga…mis veel uut on eks. Isegi Marek on juba nädal aega kodus. Jube harjumatu. Samas positiivne, sest nädalaga on tehtud ära nii palju lõpetamata töid, sest aega pole. Huvitav, kas ta tahaks ka tagasi võtta oma sõnu, et kui oleks vaid aega, küll siis teeks. 

Kas ma üldse oleks eestlane kui ma ei oleks ka esimesel võimalusel tormanud karulauku korjama? Tegelikult käisin ma esimest korda Keila-Joal paar nädalat tagasi, aga siis olid laugud nii tillukesed, et patt oleks olnud korjata. Nüüd sain oma kotitäie kätte, pesto on tehtud, sügavkülma pandud ja rahu võib maa peale tulla. Või Keila-Joa lukku panna, mis ilmselt varsti ka juhtub nagu Jägala joaga, sest karta on, et ilusate ilmadega on see üks neist kohtadest, kuhu inimesed kipuvad. Arusaadav täitsa. Me läksime eile hommikul sinna jalutama, aga mingi hetk hakkaski autosid rohkem tulema ja läksime targu ära. Ei taha laulupeoliseks saada. Ja no karulauk on ka käes, nii et saab südamerahuga jälle kodus olla. Mis värk meil tegelikult selle karulauguga on, et see nii maitseb kõigile? Välja arvatud Marekile. Ta ohkab igal kevadel sel ajal ja palub, et mõni toit vahelduseks oleks ka karulauguta. Teine ta lemmikaeg on kabatšoki aeg. Siis ta ka lõpuks on nõus kasvõi tapeeti panema, et mõni toit ilma kabatšokita oleks. 

Kasemahl on teine asi, mis mulle kevadest märku annab. Nii hea on! Esmaspäeval mõtlesin, et prooviks limonaadi teha, panin pärmi, mett ja rosinaid lisaks ja maitse tuli joogil väga hea, aga limonaad see küll ei ole. Ärge kodus järgi proovige! Või proovige, aga mind ärge süüdistage. Perekoolis võrreldi täna Leenu Õnne 13 Lainega. Ma jäin mõtlema, et kas see teeb minust siis Lepiku Salme või? Koduse puskari panin juba käima ju ka. Kogemata küll, aga no poteito potaato.

Idaga leidsime sahtlinurgast mõned trööstiplaastrid. Issand, need on ikka nii nunnud! Ja eile kulusid marjaks ära, sest Mõmmi oli täiega kurb, et sõpru külla ei saa kutsuda ja parki mängima minna. Sai aru küll, et kodus on kohati igav tõesti, aga minda tublimalt me kodus püsime, seda kiiremini ehk maailm uuesti lahti läheb. “On ju kui jälle reisida saab, siis me lähme sinna, kus Hedon käis?” küsis Ida mult. Oh, kuidas ma kohati tahaks, et maailm oleks igas mõttes nii lihtne nagu lapse peas. Lähme, lähme, vastasin ma talle ja mõtlesin ise samal ajal, et kuidas see olukord siin kõik lõppude lõpuks lõppeb. Nii segane aeg, et kohati mu pea plahvatab. 

Trööstiplaastritega ma ise aktiivselt enam ei tegele, tundsin, et minu blogipersoon hakkas nende käekäiku segama. Öelge veel, et saab blogi ja päriselu eraldi hoida. Ei saa, isegi kui tahaks, siis ikka on nii, et oled oma suure suuga ühele või teisele kanna peale astunud ja sellel ongi lihtsad (ja võib olla ka loogilised) tagajärjed. Selles mõttes, et ma hakkasin analüüsima brände ja nende taga olevaid inimesi. Mõned ei sobi minu peas üldse omavahel kokku ja ma põhimõtteliselt ei taha neid toetada, sest kuvand, mida tahetakse edasi anda ei ole üldse see, mis on brändi taga. Näiteks ma tean ühte meganunnut brändi ( ei ole kreemid), aga tean ka inimest seal taga ja no need lihtsalt ei lähe omavahel kokku. Minu jaoks. Teiste jaoks võib olla lähevad, aga see polegi oluline. See on ehe näide, kuidas inimene saab muuta ka toote ebameeldivaks. Alguses ma ei saanud (ei tahtnud) sellest aru saada, aga kui mõtlema hakata, siis asjad nii lihtsad just ongi. Muidugi on see ikka osaliselt minu beebi, aga ma hoian eemale. 

Kuna Ida sai endale kauaigatsetud nukumaja, siis muidugi oli vaja ka mööblit. Kas te olete kunagi nukumaja mööblit ostnud? Need maksavad rohkem kui mu enda mööbel. Aga kas te näete rõõmu selle lapse silmades? Ma ei ole üldiselt see lapsevanem, kes lapsele kõik mänguasjad ostab, sest ma ei usu sellesse, et mänguasjad loovad õnneliku lapsepõlve või teevad must parema lapsevanema, kuid on asju, mis ma arvan, et peab olemas olema. Eks see on natukene ka oma lapsepõlve unistuste täitmine. Minul ei olnud lapsena jalgratast ega nukumaja. Need on kaks asja, millest ma kogu aeg unistasin. Eile saabus esimene pakk Lelunurgast, imeilus mööbel, aga kuna ma mõõtudega ei olnud arvestanud, siis on kerge tõenäosus, et Marek peab ühe korruse juurde ehitama. Tal nüüd aega on ju. Tädi on talle juba meisterdanud pitsilised kardinad ja voodikatted, nii et tuleb vist üks romantiline majake küll.

Aa, mööbli tellisin ära ja avastasin alles peale seda kui olin ära maksnud, et selles poes saab marimelli koodiga -15% igalt ostult. Nats tegi pahaseks, et varem ei olnud märganud, sest hetkel on ikkagi iga euro arvel, kuid kuna ma lubasin Idale veel ka vannitoa tellida, siis saab sealt vähemalt viis eurot kokku hoida. Asi seegi. Korraks tuli meelde see aeg kui mul veel last ei olnud ja ütlesin, et issand, mina küll ei mõista neid vanemaid, kes enda asjad ootele panevad, peaasi, et laps õnnelik oleks. Pean siis silmas konkreetselt asju. Noh, vaatame uuesti neid rõõmsaid lapse silmi ja suva need uued kingad!

11 thoughts on “Karantiinipäevik: 98.aprill

  1. Kui tohib väga ebaviisakalt huvi tunda – palju see nukumööbel siis maksab? Mu lapsed on juba nii vanad, et ma ei saa seda kunagi teada. Aga mängida tahavad kõik – poeg tahab näiteks praegusel aktsiahindade kõikumise ajal börsil mängida, raha tal muidugi ei ole – tudeng ju. Andsin ka lapsele natuke, las proovib kätt. Äkki on ema pensioniajaks hiiglasliku summa kasvatanud :-).

    Liked by 1 person

  2. Meil on nii nukumaja kui kogu selle mööbel Le Toy Van oma ja olen valikuga niiii rahul. Ilus ja natuke romantiline ja.. Hinnad on siin küll nõks soodsamad kui sinu poolt välja toodud lehel, aga meeletut vahet muidugi pole. 🙂

    Meil sai nukumaja eelmisel aastal täielikult sisustatud ja lausa natuke kahju on. 😀

    Like

    1. Mulle sobis ka just see, et on romantiline ja samas ka selline vastupidav, et võib tõesti ka mängida. Siiski pean pigem kalliks, aga ega ostmata ka ei jää, sest iga väikese (ja nagu aru on saada ka suure) tüdruku unistus on üks romantiline nukumaja

      Like

  3. Ma korjasin täna esimest korda elus karulauku. Tean, et see on karulauk, sest maitse on selline….laugune. Aga nüüd hakkasin muretsema, et kas on võimalik, et seal vahel kasvavad mõned piibelehed ja need sattusid sinna hulka. Kuna sa oled ilmselgelt neid varemgi korjanud, siis mis sa arvad sellest hirmust?

    Like

    1. Tead, mul oli ka esimene kord sama hirm, aga… need ikka taitsa erineva lehega, tegelikult tunneksid sa ara kui on vale leht. Ja no ma esimene kord näksasi lehte kui kahtlus ikka oli

      Like

  4. Piibelehed ja karulauk ei kasva koos. Pealegi karulauk tärkab varem ja selleks ajaks kui piibelehtedel alles lehed tulevad, on karulaugul juba suured valged õied (õisikud) ja kohe saab aru kumb on piibeleht kumb karulauk 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.