Käed eemale Kivisaarest!

Kust ma siis alustan? Kui asi puudutab Alari Kivisaart ja tema väljaütlemisi. Eile kui see “skandaal” lahvatas ja tema raadiost eemaldamise vastu allkirju hakati koguma, hakkasin ma Marekiga sel teemal arutama ja me läksime vaidlema. Mina ei kuula Sky Plusi hommikuprogrammi ega Sky Plusi üldse kui aus olla, mu jaoks see raadiojaam on end lihtsalt ammendanud. Küll aga olen ma seda aastaid kuulanud ja seda just Alari Kivisaare tõttu, mulle meeldis ta huumor ja sarkasm ning julgus asju öelda välja nii nagu tema arvab. Mulle meeldivad inimesed, kes julgevad oma nime ja näoga arvamust avaldada, isegi kui see ei pruugi olla populaarne. Mingil hetkel aga valisin teised kanalid. Minu jaoks sai Sky Plusi aeg läbi.  Kõik. Olen nüüd aastaid hommikuti kuulanud Raadio 2 ja Vikerraadiot ning aegajalt olen märganud, et kuulan Star FMi – mulle meeldib (vanast ajast juba) Allan Roosileht ja tema muhe olek.

Ühesõnaga. Kui mulle ei meeldi, siis ma vahetan kanalit. Alari Kivisaar ei pea meile meeldima, aga keegi ei sunni meid teda kuulama. Ja nüüd teeb mind natuke nukraks kui lihtne on teisi inimesi kividega pilduma hakata, ise teemasse süvenemata. Alustame algusest. Georg Floydi juhtum ON õõvastav ja vastik. Ma isegi ei pea silmas nii palju rassilist vägivalda, vaid seda, kuidas inimesed on võimelised oma võimu ära kasutama ja teist inimese alandama(mis lõppes surmaga!), aga ärme tee Georg Floydist pühakut. Seda ta ei olnud. Kui Kivisaar selle välja ütles, siis valesti ta midagi ei öelnud. Teiseks kui lihtne on asju kontekstist välja rebida, ma ei viitsi ausalt seda saadet järelkuulata, aga sain nendest aru, kes saadet kuulavad, et kogu see “skandaal” on välja kisutud kontekstist. Mulle nii “meeldib” see oskus inimeste puhul. Soov ja tahtmine igas asjas näha skandaali või tekitada draamat, ässitaja ei ole, aga verd tahaks näha, onju. Kolmandaks käib mulle ilgelt närvidele kui sõna võtavad inimesed, kes vapsee seda saadet ei kuula. Jah, jumala eest siinkohal viitan ma ka Mallukale. Muidugi mitte soovist vastanduda või “ära panna” nagu kellakäod tahaksid öelda, vaid mu tuttav rääkis hommikul, et läks sel teemal Malluka postituse all teistega vaidlema. Ma olen selle tuttavaga nõus, et lärmata ei tohiks inimesed, kes ise ka tuntud julgete ja vastuoluliste väljaütlemiste poolest.

Minu arvamused ei ole ka alati kõige roosilisemad nagu te teate, seega ei saa minagi teiste sarkastiliste ja kahetiste naljade väljaütluste poolest tuntud inimeste suunas kiviga visata. Mina ei meeldi paljudele. Minu väljaütlemised ei meeldi paljudele. Mis on loogilisem? Kas mitte avada mu blogi või koostada petitsioon, et ma enam blogida ei tohiks? Me ei räägi siin ju sellest, et keegi rämedalt kedagi sõimaks? Mulle tundub, et see on jälle üks selline aktsioon, kus on hea kedagi “üles puua”, sest siis saab end parema ja ilusama inimesena tunda. Alati on vaja kedagi, keda peksta.

Ma ei tunne Alari Kivisaart, aga olen temaga kokku puutunud ja teinud koostööd tema No Art t-särkide teemal. Ütlen ausalt, et temaga oli jummalast lahe suhelda, ta oli meeldiv, sõbralik, abivalmis ja professionaalne oma töös. Selle kokkupuute põhjal jättis ta mulle väga hea mulje. Sky Plusist ja hommikuprogrammist on mul laias laastus kama, ma ei kaota ega võida mitte midagi sellest, kas ta seal töötab või mitte. Mulle lihtsalt käib närvidele see pidev soov ja tahtmine kedagi materdada ja peksta. Eriti kui peksjad ise kõige puhtamad poisid pole:)

22 thoughts on “Käed eemale Kivisaarest!

  1. Kusjuures ma olen sinuga selles mõttes ühes paadis. Pealegi Kivisaar vist juba vabandas oma kuue aasta taguse väljaütlemise pärast (see vägistamise teema)? Ma ise ka ei kuula Skyplussi ja mul megasuva, kas ta on seal, aga see viimane ütlemine minu meelest ka nüüd nii hull ei olnud. Ja kui vaja, siis vabandab selle eest ka.

    Mina näiteks ei saa aru, mis mustade eeskõnelejaks see Evert Poom hakanud on? Igapäevaselt miljon storyt ja kutsub korrale kõiki, kes SNKT mustanahalist parodeerisid, et miks need juba ei vabanda jne. Aga mida siis üldse tohib järele teha? Jätavad naha valgeks, siis on jälle probleem. Ja Liisa Leetma vabandas, et kandis afropatse? Da fuck?

    Rassismi ma ei poolda ja absoluutselt olen nõus sellega, et see, mis George Flyodyga juhtus, oli kohutav – ma vaatasin selle video ära ja süda läks pahaks. Ma olen nõus ka sellega, et USA-s näidatakse rahutuste teel välja, et see mustanahaliste alavääristamine on läinud üle igasuguse piiri – sest oleks juba aeg, et õpitakse kõiki hindama nende nahavärvist olenemata, aga no kuulge – varsti ei julge enam keegi mitte midagi teha ega öelda, sest sa oled kohe rassist. Et jah – kui Oscarite galal saavad rohkem Oscareid valgeid, siis ka see on rassism mõne arvates, aga kui polegi nii palju mustanahaliste filme tehtud, et et nad saaksid võrdselt saada Oscareid, siis ikka on valged süüdi?

    Et jah – kõiges ei saa ka rassismi näha.

    Like

  2. Liisa Leetma vabandas et kandis afropatse??? No see on tase ikka..ma üldse vaatan et päevas oma 3x instas teeb storysid sellel teemal, ikka päris üle võlli läinud.
    Ma üldse vaatan et mõned kirjaneitsid blogijad vahutavad nii et süda läheb pahaks juba.

    Like

  3. Hea suhtumine. Oi näed, otsekohese ütlemisega inimene. Siis on kõik okei, mis sest nende oma otsekoheste ütlemistega on ta aastaid solvanud nii naisi kui ka vähemusi. See petitsioon ei ole mingi tühjast-tähjast draama tekitamine. Ma kirjutasin sellele petitsioonile sellepärast alla, kuna minu jaoks on see suur asi “draama”, kui avalikus eetris ajab keegi konstantselt mingit śovinistlikku möga ja mitte midagi ei tehta selle lõpetamiseks. Pigem patsutatakse õlale, et oh hea mees, julged öelda…sry, aga see ei ole ühiskond, kus ma tahaks elada ja oma lapsi üleskasvatada.
    Ja see eelmine kommentaar blackface’i kohta…praegu on nii palju erinevaid allikaid jagatud internetis, mis on cultural appropritation. Palun võta see aeg: loe artikleid, raamatuid ja kuula podcaste!

    Liked by 2 people

    1. Ma ei ole seda öelnud, et oi, kui on otsekohese ütlemisega inimene, siis ei pea oma sõnade eest vastutama ja võib ükskõik, mida suust välja ajada. Mina ütlen seda, et aastaid kuulasin Kivisaart ja ei tundnud ennast solvatuna kunagi (solvumine on ikkagi kohati ka solvuja enda asi) ja enam ei kuulanud, sest teemad ammendusid mingi hetk. Valisin teise kanali. Vikerraaddio, kus Märt Treial on ka väga sarkastiliste ja teravate väljaütlemistega, aga ma reedeti tema pärast kuulangi. Nii et on inimesed, kes kuulavad Kivisaart ja Skyd, on inimesi kes kuulavad kanaleid, valikuid jagub kõigile. Minu arvates Sky Plus ongi selline nn ossiraadio, kust poliitkorrektsust ei ootagi igas asjas.

      Liked by 1 person

  4. Väga suur vahe on sellel kas inimene on aus, otsekohene ja julgeb oma arvamust avaldada või ta on lihtsalt mats. Kivisaar on kahtlemata viimane. Olen olnud sunnitud seda hommikuprogrammi kuulama nii taksos, külapoes jne. Huumorit saab teha ka teisi alandamata, rassistlike ja šovinistlike märkusteta. Jah, enamasti saab ka raadiojaama vahetada kui ei soovi kuulata, kuid kuna ka raadioeeter kuulub nn avaliku ruumi alla, siis võiks minu arust ka selle viisakana hoida.

    Liked by 1 person

  5. Ma tunnen end sellel teemal väga kahevahel. Kivisaare osas ma sõna ei võta – tema raadiot ma ei kuula, tema sõnavõttudest ei tea ma midagi, ja jätan juba heaga kommenteerimata.

    Mis puutub aga sellesse nn blackface’i, siis tõsi – paljudes riikides tõesti vaadatakse sellele väga halvasti, sest see seostub ajalooliselt mustanahaliste alavääristamise ning veelgi enam, alama inimklassi kuvandiga. Blackface-ga on ju otseselt varasemas ajaloos kuvatud mustanahalisi inimesi kui madalama palga, madalama hariduse jms inimesi.
    Ajalooliselt ongi riikides, kus rassiküsimused on palju pingestatumad kui meil siin, see teema ka palju keerulisem. Seda, kas mustanahalist lauljat või esinejat tohib nö tumedaks võõbatud nahaga kujutada, sellele ma vastust pakkuda ei oska. USAs ja UK’s kindlasti ei tohi, aga samas tekib mul küsimus, et äkki see peaks ikkagi sõltuma ajendist – et kui ajend on näiteks, et näitleja peaks kujutama Aretha Franklini, siis ei saa ju sinna panna valge nahaga inimest. Riikides, kus on erinevatest rassidest inimesi, nähakse seda sellisena, et õige ja ka rassiliselt õige inimese kasutamine televisioonis ja meedias nö rahvus- ja rassivähemuste kujutamisel võimaldab neil inimestel teha tööd, millega muidu kujutaks valge nahaga inimesed rahvusvähemusi. Nagu mainisin, see on hästi keeruline teema.

    Afropatsid jms selline küsimus on aga minu arust juba palju vähem rassi, kui niivõrd kultuuritaotluse küsimus. Ameerikas, kus nö rassiteema ongi väga keeruline, nähakse afropatside jms rahvusvähemustele kuuluvate kultuurisümbolite kasutamist valgete inimeste poolt kui kultuurilist omandamist. Näiteks needsamad afropatsid – näevad lahedad välja, panen endale ka. Samas kui näiteks mustanahaliste inimeste juukseid kui selliseid muidu kujutatakse tihti meedias kui midagi keerulist – juba sõnad, millega neid juukseid kirjeldatakse vihjab millegile võõrapärasele, mis on keeruline ja kummaline. Muidugi, kohati minnakse ka sellega üle võlli, sest väga paljud muudest riikidest inimesed on siiralt õnnelikud selle üle kui keegi nende kultuurisümboleid armastab ja neid austavalt ka ise esindab.

    Like

  6. See ei ole nüüd konkreetse saatejuhi kohta, vaid “julge ja aus” olemise kohta.
    Ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et labase ja kohati eemaletõukava “vaimukuse” ajamine nõuab mingit julgust. Ei – mõne inimese tase lihtsalt ei võimalda midagi enamat.

    Like

  7. Paljud inimesed ütlevad, et on rassismi vastu, aga et me ei peaks selle vastu võitlema, et Oscaritel vähem mustanahalisi on. Need kaks probleemi on aga omavahel seotud. Oscaritel on vähem mustanahalisi, sest neil ei ole tihti samad võimalused kui valgetel.
    Rassism ei ole ainult see, kui keegi tänaval mustanahalisele halvasti ütleb. See on ainult jäämäe tipp. Rassism on süsteemne ja selle juured on minevikus. Ükski ühiskond ei ela ilma minevikuta ja inimesed, kes praegu maal elavad ei ole siia tekkinud praegu 5. juunil äkitselt. Nende arusaamu, tõekspidamisi ja käitumismalle on kujundatud nende vanemate ja vanavanemate arvamused, meedia ja ühiskondlikud hoiakud. Inimene on tegelikult vähem vaba kui ta arvab.
    Ma usun ka, et suur osa inimestest ei ole teadlikult rassistid, vaid alateadlikult. Ja see on see, kus on probleem. Ja sellega on väga raske võidelda, sest kui me ei teadvusta endale asju ei saa me neid muuta.
    Rassismi juured on loomulikult orjakaubanduses, kus mustanahalised inimesed olid vähemväärtuslikud. Need arvamused ei kadunud ära orjanduse lõpuga. Need on endiselt siin ja neid antakse põlvest põlve edasi.

    Nii ja nüüd see Oskarite küsimus.
    Mustanahalised teenivad tihti madalamat palka kui valged, mistõttu on nad vaesemad ja elavad vaestes elurajoonides. Vaesed inimesed teevad enamasti lihttöid, kus palgad on madalad ja tingimused rasked. Ameerikas lisandub siia juurde ka puuduv tervisekindlustus ja äärmiselt madal miinimumpalk. Vaesed vanemad käivad pikad tunnid tööl, kui nad tulevad koju pärast 12 tunnist vahetust, on neil vähem jaksu oma lastele tähelepanu pöörata. Ma olen töötanud nii teendinustööl kui ka nüüd fancyl kontoritööl, ma võin öelda, et ma pole elus nii väsinud olnud, kui restoranis laudu teenindades.
    Vaestes elurajoonides on tihtipeale haridusvõimalused halvemad, sest iga õpetaja tahaks õpetada rikas koolis, kus on vaiksed lapsed, kelle vanemad tegelevad nendega ja kellel tänu sellele on vähem vajadust pahanduste, karjumise ja kisamisega tähelepanu võita.
    Kogu see jutt käib ka muidugi iga päritolu vaeste kohta. Vaesusest väljarabelemine on väga raske igal juhul.
    Mustanahaliste juures lisandub siia aga rassism. Mustanahalisi seostatakse tihti vaesusega. Ja inimloomus on juba selline, et vaesus = paha, räpane.
    Sellised hoiakud muudavad inimeste arvamust ka mittevaeste mustanahaliste kohta.
    Kui mustanahaline proovib sisse saada filmikooli, peab ta leppima sellega, et mingil osal inimestest on juba eos tema suhtes halb eelarvamus, sest sel inimesel on halb eelarvamus kõigi mustanahaliste suhtes.
    Kui mustanahaline esitleb oma filmi rahastajatele, peab ta ta leppima sellega, et mingil osal inimestest on juba eos tema suhtes halb eelarvamus, sest sel inimesel on halb eelarvamus kõigi mustanahaliste suhtes.
    Kui mustanahaline kandideerib Oscarite eelvalikusse, filmikooli, ülikooli peab ta leppima sellega, et enamus vastuvõtjatest on valged (mehed). Ja inimesel on juba komme eelistada endasarnast. Eriti rassismist läbi imbunud ühiskonnas.
    Kui mustanahaline kandideerib Oscarite eelvalikusse, peab ta leppima sellega, et et mingil osal inimestest on juba eos tema suhtes halb eelarvamus, sest sel inimesel on halb eelarvamus kõigi mustanahaliste suhtes. Sest mustanahalised on (selle arvamuse järgi, mis ta endale kujundanud on): räpased, haisvad, vaesed, laisad.

    Ja see eelarvamus ei pruugi üldse mitte olla inimese poolt teadlik ja formuleeritud, tihti see ongi alateadlik, sest inimmõistus on väga mõjutatav.
    Kõik see toob kaasa selle, et Oscaritel on vähe mustanahalisi, mis toob kaasa selle, et inimesed ütlevad, et Oscaritel on vähe mustanahalisi ja põhjus on selles, et mustanahalised ei oskagi häid filme teha, sest muidu oleks neid Oscaritel rohkem (sedatüüpi üldistavad arvamused pole üldse mitte erilised, vt ka – kõik eesti filmid on kurvad ja masendavad). Ja selline muster kordub ja kordub ja kordub.
    Seesama käib näiteks muide ka näiteks ametipostide osas, kus endiselt eelistatakse mehi naiste asemel.

    Üldistamine on arusaadav, evolutsioon on selle nii loonud, muidu ei oleks inimesed algusaegadel üldse ellu jäänud, muidu ei tuleks meie aju toime.
    Praegu elame me aga ühiskonnas, kus meil on võimalik teha valikuid, kus meil on võimalik teadvustada endale probleeme ja nende tagajärgi. Me elame ühiskonnas, kus enamikel inimestel on niiii palju, palju asju, palju väljasõite, palju võimalusi meelt lahutada.
    Ma arvan, et me võime nüüd otsustada, et me hindame inimlikkust, ei?

    Ja Kivisaare asi.
    Ja ma ei ole nõus, et enam ei või midagi öelda. Muidugi võib, aga nüüd hakkame me vaikselt jõudma ajastusse, kus inimesed peavad ka oma sõnade eest vastutama. Meedia kujundab meie arvamusi väga tugevalt (valetab see, kes vastupidist väidab), kui väike laps sõidab oma vanematega kooli ja raadiost kuuleb ta Kivisaare shovinismi, misogüüüniat ja rassismi 12 (olgu, utreerime, nii kaua vist ei sõidudata lapsi kooli) aastat järjest, siis mis te arvate, mis see tulemus on?
    Kõike võib kogu aeg öelda. Aga kui inimesed, kes kuulevad ütlevad, et nüüd on kõik ja me ei taha sellises ühiskonnas elada, kus raadiost tuleb sellist jama ja nüüd Raadio juhatus otsustab, et nende arvates on tähtis ühiskondlikku suhtumist arvesse võtta, siis milles probleem? Kui Kivisaar tahab jätkata, siis ta teeb oma raadio ja laseb seal edasi. Olen kindel, et kui tema oma kuulajate arvamust arvesse ei võta ja see tema enda raadio on, siis ei hakka keegi teda sealt kangutama, sest Eestis on sõnavabadus.

    On väga hea, kui mõtisklused on viinud siiani, et rassismi taunid. Nüüd oleks aeg kaugemale mõelda, vaadata kaugemale, kui see mis meil kohe nina all on.

    Ma arvan, et me võime nüüd otsustada, et me hindame inimlikkust, ei?

    Liked by 2 people

    1. Orjanduses ei saa küll valgeid süüdistada, ka mitte mustade orjastamises (sest see ei ole ainuüksi mustade teema). Selle juured on palju-palju sügavamal ning mustad ise müüsid omasid, nii mustadele endale kui ka valgetele orjadeks. Ma ei oleks nii kindel, et rassismi juured seal on.

      Like

  8. Ja blackfacest. Aga miks peaks olema kellegi nahavärv teda identifitseeriv märk? Miks selleks, et kedagi parodeerida peab näo mustaks võõpama, eriti kui parodeerimine pole kellegi teise näitlemine vaid tema üle kergelt ja heatahtlikult nalja tegemine. Tegelikult ei ole nahavärv kõige olulisem asi mustanahalise juures. Pigem nagu inimeste juures ikka : naeratus, poos, kõnemaneer….
    Ausalt öeldes on see isegi laisk, et mustanahalise inimese parodeerimiseks võetakse tema nahavärv. Tegelikult on valgenahalisi inimesi ka paljudes eri toonides, millegipärast ei võeta seda väga arvesse…
    Aga okei, isegi kui minu jaoks pole blackface’s midagi nii hullu, siis kui mustanahalised inimesed ütlevad, et see on solvav, siis mis kuradi pärast peaksin ma tegema asju, mis kellelegi haiget teevad, kui see asi mulle midagi erilist juurde ei anna?
    Ma arvan, et me võime nüüd otsustada, et me hindame inimlikkust, ei?

    Liked by 1 person

    1. Täpselt samad mõtted ja nii ilusti lihtsalt selgitatud see Oscarite probleem. Mulle jääb ka alati see vaidlus teemal “ miks ma ei või kutsuda inimest selle sõnaga millega tahan, see on eesti keeles korrektne” nagu arusaamatuks. Miks peaks kutsuma kedagi nii kui see on niii paljude jaoks niiiii valus sõna. Miks peaks seda blackfacei tegema kui niiiii paljud inimesed sellest haavatud on. Mida see õigustus tähendab et see ei ole ebaseaduslik, seega on ok. Või et “see on lihtsalt nali”.
      Kui keegi on ülekaaluline, siis ma ei viita talle ju ka kui paksule, sest see on solvav. Kuigi täiesti seaduslik. Või noh, üldse ei viita inimestele kehakaalu kasutades, miks peaks seda tegema siis nahavärvi puhul.

      Like

    2. Ok, mustanahalist ei tohiks identifitseerida tema nahavärvi alusel. St valge ei tohi seda teha. Ometi nad ju ise seda teevad ja peavad oluliseks. Kui parodeeriti Luciano Pavarottit, siis pandi esinejale polster ümber, et keha paistaks nagu tema oma. Kõikide parodeeritavate puhul püüti kogu välimus teha võimalikult sarnaseks. Mustanahalise inimese puhul on ju tema tume nahk suur osa tema tema välimusest. Miks Pavarotti suurt kõhtu on ok järgitegemisel välja tuua aga mustanahalise nahatooni mitte?

      Liked by 2 people

  9. Olen sinuga suures plaanis nõus, et üle vindi keeratud poliitiline korrektsus on kurnav. Aga.

    Esiteks, hetkeolukord maailmas. Kontekst. Mu meelest ei ole mõistlik eeldada, et ühe ja sama käitumis/ütlemismalliga saab sõita läbi aastakümnete või sajandite. Et mis oli OK 200 või 20 aastat tagasi, on OK ka täna, 20 või 200 aasta pärast. Elu-olu ju muutub pidevalt.

    Teiseks. Mu meelest tuleks arvestada EELKÕIGE selle poole tunnetega, kellele käitumise/ütlemisega ebameeldivusi põhjustatakse, selmet õigustada käitujat/ütlejat ja soovitada TEMAST käed eemal hoida. Kui keegi ütleb “mul on ebameeldiv ja valus, palun ära tee”, siis on paremal juhul kiuslik, halvemal juhul sadistlik, kui tegija vastab suhtumisega “kannata ära, nalja ka ei või teha enam?”

    Ja last but not least – Kuidas Kasvatada Inimest blogis on rassismiteemaline värske postitus, minu arvates väga hariv, aja- ja asjakohane. Soovitan.

    Like

  10. Sõnastan oma eelmises kommentaaris toodud mõtte veelkord, igaks juhuks =)
    Minu arvates on vale seada kivisaarte õigus sõnavabadusele (antud kontekstis: naljade viskamine) ettepoole, tähtsamale kohale kui nende inimeste tunded, keda nimetet naljad solvavad.

    Like

  11. aga selgita, milles seisneb kivisaare moraalsem ja kõlbelisem olek võrreldes ekrega sinu jaoks?
    kui on must näita ust vs vägistatud naiste üle nalja tegemine

    Like

  12. Ma olin kunagi noorena Inglismaal mustanahalises perekonnas lapsehoidja ja mulle tehti kogu aeg afropatsid pähe. Perele meeldis, et mul on juuksed kinni (pole juuksekarvu kuskil) ja vist meeldis mulle ka soengut teha, sest mul olid teistsugused juuksed kui neil. See oli üle kümne aasta tagasi. Võib-olla on need nüüdseks muutunud taunitavaks, aga minu teada on see ikkagi üsna uus asi. Vähemalt kuulsin sellest sel kevadel esimest korda. Ma ka ei kasuta sõna neeger (otseloomulikult). Samas 25 aastat tagasi kasutasin – mul oli mustanahaline nukk – ja ta oli justnimelt neegernukk. Ja ta oli minu lemmiknukk! Aga ma ei hakkaks ju sellepärast praegu vabandama.. Samuti ei hakka vabandama, et ma 10-20 aastaselt kandsin afropatse. Muidugi võib sada teha ja ma ei pane kellelegi vabandamist pahaks – aga minu meelest ei peaks seda ka eeldama. Olen üsna kindel, et enam Eesti saadetes ühtegi black face’i ei tehta ja ei tehtaks ka ilma nende vabandajatega. Aga tol hetkel ei olnud sellel ju meie kultuuriruumis negatiivset tähendust – nüüd juba on.. Igal juhul ma pean ütlema, et mul oli väga veider lugeda, et afropatsid valgete peas on mustanahalise tütarlapse jaoks Eestis solvavad, samas kui Inglismaal elades tundus, et neile just meeldis, et ma n-ö nende soengut kandsin. Justnimelt nagu keegi eespool mainis, et tuntakse rõõmu selle kultuurivahelise laenamise üle. Aga ma ei tea, kas on inimesed erinevad või ongi maailm selles osas 10 aastaga muutunud. Inimesed on erinevad muidugi igal juhul, kas või kui lugeda Abduli ja mõne noorema arvamust praeguse olukorra suhtes, siin mulle tundub on erinevus generatsioonides. Kivisaare kohta ma väga midagi arvata ei oska – pole kuulanud. Samas, ma arvan, et keegi teda vallandama ei hakka. Aga see ei tee ka paha, kui ta edaspidi natuke mõtleb, mida ta ütleb ja mis mõju sellel võib näiteks noortele olla. Tõepoolest, maailm ju muutubki, see mis sobis 20 aastat tagasi, ei sobi enam praegu. Petitsioon on ehk natuke liiast – oleks võinud olla näiteks avalik kiri Sky raadiole (või mis raadio see oligi) vms.

    Liked by 1 person

  13. Lisan veel, et minu meelest ei peaks ühte patta panema afropatsid ja “mine koju tagasi” kommentaarid. Kahjuks tõesti Eestis on palju rassismi ja üldse väiklust, aga see ju ometigi ei väljendu selles, et keegi kannab afropatse. Selline ühte patta panemine tekitabki mingit imelikku süütunnet kõigis inimestes ja kes ei taha seda tunda, neis hoopis viha ja mõju on loodetust vastupidine. Mina olin teismelisena mustanahalistest väga vaimustuses, piidlesingi salaja, kui kuskil õnnestus näha, oleksin väga sõbraks tahtnud saada, meeldis muusika ja filmid jne. Olin kuulnud sõna rassism, aga see tundus midagi veidrat ja olin kindel, et Eestis seda ei ole. Nüüd tean, et kahjuks on, ja üsna palju, aga tahaks uskuda, et see pole siiski valdav.

    Need uudishimulikud pilgud ongi natuke paratamatud, kuniks meil mustanahalisi nii vähe on. Näiteks minu lapsed näevad küll nahavärvi ja tunnevad huvi (keegi kuskil kirjutas, et lapse ei pane tähelegi). Võib-olla nüüd juba natuke vähem, sest päris palju liigub mustanahalisi kullereid ja seeläbi paistavad tänavapildis rohkem silma. Aga nad on ikka rongis näpuga näidanud päris pisikesena (2-3aastasena). Ja Inglismaal mustade piirkonnas elades sain samuti palju tähelepanu, minuga tuldi rääkima, kutsuti kuhugi, tehti imelikke kommentaare, isegi autod peatusid mõnikord tänaval. Jah, see ei olnud meeldiv, aga see oli paratamatu, sest minusuguseid oli seal vähe ja ma torkasin silma.

    Liked by 1 person

    1. “Mina olin teismelisena mustanahalistest väga vaimustuses, piidlesingi salaja, kui kuskil õnnestus näha, oleksin väga sõbraks tahtnud saada, meeldis muusika ja filmid jne. Olin kuulnud sõna rassism, aga see tundus midagi veidrat ja olin kindel, et Eestis seda ei ole. Nüüd tean, et kahjuks on, ja üsna palju, aga tahaks uskuda, et see pole siiski valdav.”

      Nojah, praeguseks on see ka väga suur teema, mis neid solvab, et ollakse kellegi “black friend”.

      Aga üldiselt on eestlastel endil no selline ajalugu turjal ja kannatuste taak kaasas, et ole inimene, tea ja tunne(ta) kõigepealt oma rahva elu ja ajalugu, ära suru kedagi eestlastest põlvili kellegi teise ees süüd tundma ja vabandama, meil pole mitte mingit pistmist mingi “valge süüga”, see on imporditud ja tekitab vaid võõraviha.
      See teema on ameerikas no nii kõvasti pöördesse läinud, et see ei ole asi, mida siia igatseda. Ei ole!

      Liked by 2 people

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.