Outdated

Vahepeal on juhtunud nii palju, et ma pidevalt mõtlen, et oh sellest, küll kirjutan, aga siis läheb see emotsioon üle, tunnen, et pikalt ei viitsi seletada ja aru saaksid niikuinii vaid need, kes minuga ühel või teisel hetkel koos olnud ning lõppkokkuvõttes mõtlen, et aga keda huvitab. Nagu päriselt. Müra on niigi nii palju, kellele annab veel midagi juurde taustamüra, mida “seljakott” nädalavahetusel tegi. Pealegi mahlasemaid seiku ma niikuinii ju ei jagaks. Natuke teemast kõrvale, aga näiteks lugesin ma Marimelli ühe postituse all kommentaare nagu “Kurb on olla. Seks on halb. Ta on tapnud minus sellega kôik kire juba, mis veel natukenegi alles oli. Aga samas kôiges muus on ta imeline. Hetkel olengi valinud kôik muu ja enda soovid ja ônne alla surunud” ja “Peale seksi alati torman vannituppa ja rahuldan end lõpuni. Mu satisfyer pro 2 aitab. Ta teab, et mul pole hea, aga mis saabki hea olla? Ma ju naine”  ja tundsin, et omg ma tahaks nii sellel teemal kaasa rääkida, aga mõtlesin kiiresti ümber, sest 1) ma ei taha oma kogemust/arvamust kogu maailma (okei, mõnetuhande lugejaga) jagada ja 2) ma ei taha irvitavaid kommentaare, et mida sa ka enam tead. Ma ei viitsi seletada või selgitada.

Hiljuti rääkisin oma tuttavatega kommentaaridest enda pihta. Vastasin ausalt, et 90% neist ei tee mulle midagi, eriti kui need on anonüümsed, aga kui inimesed oma näo ja nimega midagi ütlevad, siis teinekord kipub naha vahele minema küll. Oot, seda juttu olen ma 387489 korda juba rääkinud, miks ma seda jälle kordan? Tuttavad ütlesid, et no aga selle vastu on üks väga lihtne vahend, et ära kirjuta. Seda tean ma ka, aga kuidagi ikka ei saa ilma. Samas tunnen aina enam, et tegelikult ma sotsiaalmeedia-maastiku mõttes ehk olengi outdated. Selles mõttes, et ma ei mõistagi enam teatud asju, ma ei hakka ka kunagi teatud asju tegema ja nii tõlgendataksegi mu arvamust ja olekut aegajalt/tihti/kohati/koguaeg kibestumise ja kadedusena, sest ükskõik kui palju ma püüan selgitada, et mul ei ole selleks põhjust, kuna mu eesmärgid elule on teised, ei jõua see paljudele kohale. Miks? Teine põlvkond.

Jah, päriselt. Kui ma mõtlen tagasi selle aja peale kui ma olin 16-18, siis mu vanemate arusaam elust tundus täitsa outdated. Nende släng oli iganenud, nende muusikamaitse oli iganenud, nende ootused elule olid teised. Ma ei saanud neist tihti aru. Mu ema oli siis noorem kui mina praegu. Ometi tundus ta siis outdated. Enam ei tundu. Ei tundu ka teised 50-60-aastased. Niisiis on ju täiesti loomulik, et 20-25-aastane, kes mind vanamutiks peab, arvabki seda tõsimeeli, sest tõstke käsi üles, kes samas vanuses ei arvanud 40-aastase kohta sama?  Ja mina jään pidama neid lumehelbekesteks. Mille peale nad loomulikult solvuvad, sest noh lumehelbekesed.

Ma enam ei mäleta, kas see oli (juba üle)eelmisel nädalal kui ETV pidas oma 65. juubelit ning me vaatasime nostalgitsedes vanade saadete katkendeid. Muu hulgas ka intervjuusid, mida viis läbi Urmas Ott. Urmas Ott on mulle oma sarkasmi ja satiiri ning teravusega alati meeldinud. Üllatus-üllatus, eksju! Kes meist ei teaks, et ta oli ülbe ja enesekindel, aga issand jumal, kuidas mulle see suhtumine meeldis. “Muidugi ma tean, et ma ei meeldi paljudele, aga mida siis teha, see on minu nägu, selline ma olen!” “Muidugi ma olen staar!”, “Küsisin kolossaalse summa selle saate juhtimise eest, teades, et seda küll ei maksta ja sinna paika see jääbki, aga maksti”, “Kui minna kapitalismi, siis krediitkaart taskus” jne jne jne. Inimese järjekindlus, anne ja enesekindlus! Mul on viimasel ajal teooria, et mida suurem sitapea sa oled, seda kaugemale sa jõuad. Urmas Ott oli ka heas mõttes sitapea. Ta teadis, kes ta on ja mida ta väärt on. Ausus, otsekohesus ja ei mingit keerutamist.

Mina jään hindama ja imetlema selliseid staare. Aastal 2020 oleks kasvõi vaid Urmas Ott ilmselt 238276 korda kohtusse kaevatud oma küsimuste ja kommentaaridega. Alari Kivisaar ei ole mu lemmiksaatejuht, kuid tema vastu algatatud petitsioon oli mu meelest kõige ehtsam selle põlvkonna, keda ma ei mõista, tobedus. Ka ei ole mul mustanahalisi ega gay-sõpru, kelle eest pidevalt võidelda ning näidata oma tolerantsust ja ligimesearmastust. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et rassism paha, aga ülevõlli-vabandamine ja ajaloo muutmine ka paha. Selline arvamus ei ole enam popp. Ajad on muutunud. Kui virtuaalsete lippude ja loosingutega pidevalt pildis ei ole, et kellegi life matters jälle, siis oledki homofoob ja rassist ning seda kõike puhtast kadedusest ning kibestumusest. Mis sellest, et elad väljaspool internetimaailma enda arvates täiega chill elu, kus kõik on peaaegu, et paika loksunud.

Mulle jõudis korraga kohale, et ongi vaid kaks varianti – jätkata kirjutamist nii nagu ma olen alati teinud ja loota, et seda blogi loevad minuvanused või minu tüüpi inimesed, kes ei minesta ära iga asja kohta kui ma pole “tolerantne” ning olla valmis armeede rünnakuteks ja etteheideteks kui kohutav inimene ma olen. Või mitte kirjutada. Ma valin esimese variandi.  Ja kui ma eile vaatasin oma 7-aastast tütart ja samavana sugulast, kelle elu keerles Likee ja TikToki ümber, siis ma mõtlesin ausalt, et parem olen outdated kui koos temavanustega ühel platvormil “esinen”.  Jäägugi teatud sotsiaalmeedia platvormid noortele ja ilusatele.

32 thoughts on “Outdated

  1. Oooooota nüüd!!! Sa tahad öelda, et on elu ka väljaspool sotsiaalmeediat ja internetti? Kogu austuse juures noortesse inimestesse (mis minagi siin oma 34 eluaastaga onju, kirsturaha koguma paras hakata), siis tõepoolest vahelduseks tasub ekraani tagant välja ronida ja päris inimestega suhelda, reaalsustaju kipub kaduma, kui vaid ekraani ja kaamera taga elada. Põhimõtteliselt ei hakka ma jagama musti pilte või värvilisi lippe, sest minu põhimõtted on minu sees ja need kes mind tunnevad teavad nagunii, et olen tegelikult vägagi tolerantne inimene. Olen vist kah outdated, sest ma ei leia sugugi, et kõike peaks internetis kajastama ja kui seda ei tee, saab kohe rassisti või mõne foobi tiitli külge. Tänapäeval on populaarne olla “social justice warrior” isegi kui tegelikult mitte midagi asjast ei tea, sest parasjagu on mingi teema kuum ja kahe päeva pärast ollakse juba muu teemaga sama aktiivsed. Pealiskaudseks kipub.

    Like

    1. Kusjuures see ilmselt tõesti tulebki teatud hulgale inimestest üllatusena, et elu on olemas ka väljaspool internetti ja see, et kõike ei jaga, ei tähenda, et pole elu, põhimõtteid ja jumal teab mida veel:)

      Like

  2. Mul aeg-ajalt lööb välja komme, et kui mingi kampaania pikaks kisub ja ennast igast uksest ja aknast peale surub, hakata vastuvoolu ujuma.
    Viimane oli see BLM. Ma üldiselt ei jälgi Instagramis mingeid lambi tegelasi aga selle BLM raames, viskas mul nii üle see mustade piltide peale surumine, et kustutasin kõik need jagajad ära. Veidi oli kahju, sest jälgisin neid trenni teemadel aga asi oli põhimõttes mu jaoks. Noh, ja tuli välja, et saan ka ilma nende trenninippideta elatud 🙂 Mees küll kurtis, et nüüd ta ei näe enam üldse poolpaljaid naisi mu instas… 😀

    Like

      1. Jube, mis elu see nii on! Räägib naine, kelle mees ikka veel kasutas panka sisse logimiseks pin-kalkulaatorit. Nüüd said patareid tühjaks ja vist peab natuke tänapäeva edasi kolima

        Liked by 1 person

  3. Ma just eile avastasin üllatusega, et igatsen ühe vanamuti (no pea 40 oli!) blogi, mis mulle isegi ei meeldinud! Asi nimelt selles, et ta täitis Eesti blogimaastikul nišši, mida keegi teine ei täitnud – iga hinna eest oma naabrist parem olemist rõhutav esimese maailma emmeblogija. Elas Rootsis ja kirjutaski sellises stiilis, et ta ei öelnud kunagi, et “võtsin telefoni ja helistasin mehele”, vaid alati ilmtingimata “võtsin oma roosa iPhone 11 ja helistasin …”. Ning niimoodi absoluutselt iga asjaga. Rootsis on selles mõttes mood veel eriti ühekülgne ka, et kui nüüd on moes Hunteri kummikud, siis no sorry, aga nüüd kannavadki absoluutselt kõik inimesed Hunteri kummikuid ja valida saad ehk seda, mis värvi nende ülemine serv on. Ehk siis keegi, kes ei kirjutanud filmidest või raamatutest või filosoofiast või armastusest, vaid mitte just eriti originaalsed postitused teemal “mis värvi riba mu kummaritel olla võiks” ja “mees käskis omale uue auto valida, aga ma ei suuda ju värvi osas kuidagi otsusele jõuda”. Aga vat eile olin koduteel nii väsinud ja mõtlesin, et krt, kui hea oleks nüüd praegu tühja pilguga 30 minutit selles blogis skrollida. 😀 Vaataks ilusaid pilte ja loeks sõnu, mis on kirjas, aga mille pärast mõtlema ei pea. Lapsed olid ju ka armsad jne.

    Ehk siis a) igaühe jaoks on koht siin ilmas. Ja b) isegi need, kellele sa otseselt ei meeldi, võivad mingites tingimustes igatsema hakata.

    Like

    1. Issand, ma üks päev mõtlesin sama, et tunnen sellest blogist puudust ja mulle see ka ei meeldinud. Ajaski naerma, et “minu roosa iphone ilmateade näitas ilusat ilma” jne. Aga krt, see oli omaette nišš ja noh täpselt selline mille sarnast ei ole (olnud teist ega vist ka tule)

      Like

    2. Vaatasin, et Insta on tal täitsa olemas, aga seal oli kahetsusväärselt vähe kummikuid ja OOTD pilte, samas Audi ja ilusad lapsed olid ikkagi olemas, nii et asi seegi:)

      Like

      1. Taganjärgi mõeldes ma mõtlen ka, et tegelikult oli ju lõbus, st oligi puhas meelelahutus. Ja pildid olid ilusad, mis sellest, et jutt oli naiivne:)

        Like

    3. Missassja ,Hunteri kummikud on juba aastaid rootsis “moest läinud” 😃
      Eestlane on lihtsalt ületarbija ,kes ilmselt ostaks uued kummikud iga sügis ,rootslane pigem ostab need ühed hunterid ja käib nendega 10 aastat ,panustab kvaliteeti 😂

      Like

  4. Jaa, kirjuta ikka muidugi edasi, kõik ei peagi mingid popid ja noortepärased olema, maailm oleks väga igav siis. Ma tunnen ka end pidevalt mingi teise põlvkonnana, mu suhtlusringkonna inimesed ei ole isegi instas, sest neile tundub see mingi pinnapealne lastekas koht, ma üksi see piisavalt edev ego, kes noorte sekka roninud 😀 (aga suunda ei mudi sellele vaatamata, sest noh, riided seljas ja oranže filtreid ka keeldun peale viskamast).
    Ja selles on sul täiega tõetera sees, et mida suurem sitapea, seda kaugemale jõuab. Kõiges kehtib, äris, karjääris, blogimaailmas, kus iganes.

    Liked by 1 person

    1. Ei ma lähe kuhugi, lihtsalt 98% mu tutvusringkonnast ei ole blogidega kursis ega blogijad ja siis neil ikka aegajalt tekib küsimus, et kas ikka on vaja ja mis see mulle annab või et kuidas ma talun seda kui minuga nõus ei olda ja isiklikuks minnakse. Sellepärast ka kohati mõtlen, et no tõesti, kas “nii vanana” on enam vaja kõike kirjutada, aga tõde on ilmselt seal kusagil ei kirjuta üldse- ära kirjuta välja kõiki emotsioone vahepeal

      Liked by 1 person

      1. See selline raske tasakaalu leidmine jah, samas nagu tahaks, et kõik emotsioonid läheks ikka kirja, sest see ongi elu ja kui juba blogida, siis ikka ausalt ja hingest 🙂 Aga ma täitsa mõistan, et see negatiivne tagasiside võtab aeg-ajalt aus olemise isu ära.

        Like

    2. Oh ega see ei olnud järjekordne, teate ma enam ei kirjuta postitus. Muidugi kirjutan, sest outdated on ka omaette nišš blogimaailmas, aga teatud korrektuure tuleb siiski teha, sest kui liiga ausalt ja avameelselt, siis ei pruugi inimesed aru saada ja negatiivsus, mis kaasneb ei ole väärt seda, et saaks oma arvamuse välja öelda.

      Like

  5. Ma olen eluaeg outdated olnud (see, et sa seda sõna kasutad, on suht popp tegelt vist? :D). Ma olin see, kes ei mõelnud 20ndates, et 40 on vana, vaid kes ei jõudnud ära oodata, et oleks äge, 40ndates naine. Siiani sama meelt, aru ei saa nendest heietajatest, kes 30ndat juubelit peavad ja vaikselt juba elu leinavad. Nüüd, 30ndates hakkab juba mõnusam ja kindlam olla enda kehas ja enda mõtetega, isegi, kui see keha on “koledam ja varsti või juba praegu rohkem outdated”. Outdated on äge. Ma ei igatse enda vana 20ndate mõtlemist, siledat nahka või keha tagasi, see on natuke… tühi, ebaküps? Jah, ma ei nõustu Sinu kõikide arvamuste jagamisega, just nendega, mis võivad kellelegi haiget teha, samas, mul on mingi omadus näha kõikide asjade igasuguseid külgi ja olla n-ö kõikide poolt, mõistuse piires. Mulle ei meeldi pooli valida, kõik on inimesed, kuigi, olgem ausad, kui Sa vahel mõnda väga ebapopulaarset postitust kirjutad, siis sisimas, minu “patune” pool rõõmustab, et oh, no täiega nõus ja teine “patune” külg mõtleb, et kuidas sa küll sellise postituse avalikult tegid, äkki vein või halb tuju tegi oma töö (ma pigem räägin enda nõrkusehetkedest siin ja kannan neid üle ja siis ikkagi mõistan, miks kirjutasid 😀 ). Aga jah, samas, olen nende teistega ka ühel meelel, et elage kõik nii, nagu ise tahate ja õnnelikult, minu asi ei ole kritiseerida, kas kellegi avalik armastus on tõeline või mitte. Minule teeks ka haiget, kui keegi pühendaks postituse sellele, kui valesid otsuseid ma vastu võtan või mida ma võiksin enda eluga ette võtta. Kivisaare teema kohta ütleksin ka ainult nii palju, et minumeelest avaliku esinejana ta võiks tõesti rohkem sõnu valida ja osav saatejuht ei kannata seetõttu ehk ta ei muutuks kindlasti tema enda kuulajaskonnale igavaks või allasurutuks, lihtsalt valigu natuke sõnu, taktitunnet, midagi taolist. Kuidagi “põhikool” on teha ebasobivat “nalja”, isegi kui see on “kontekstist välja rebitud”. Mind häiris juba ebaküpse 20sena, kuidas ta naistesse või teistesse rassidesse suhtus, vanasti oli see “nali” tal isegi teravam, nii et pole ta nii süütu midagi, et lihtsalt välja rebitud üksikud väljendid.
    Mida ma tegelikult öelda tahan, et ma täiega loen Su postitusi, nii värskendav või pigem siis turvaline (?) on lugeda outdated inimese postitusi, kus on elulist poolt, millega mina rohkem samastun. Istud seal aias, keset päeva punane vein kõrval, mingi raamat kuskil, ma olen nii palju mõelnud, et ma tahan ka seal aias keset päeva veini juua ja looduse lõhna tunda 😀 Kuidagi nii romantiline, vanaaegne, prantsuse filmilik, stiilne 😀 Kõikides su postitustes no on see teatud stiil, ma ei oska seda seletada, see kas on inimeses või ei ole, sul on see oma joon, miks ma muudkui loen. Mida iganes mulle sellega seoses pähe viskab! Ma ei taha alkoholi tarbimist kuidagi julgustada, aga no, mulle meeldib punane vein, ma eeldan, et seda tarbitakse mõistlikult, üleüldse, tee, mis tahad, mulle meeldib.
    Ja noh, sul on tütar, kes poppide asjadega kursis hoiab, mul pole nii suuri lapsi, ma ei mõista, mis on tiktok, miks seda tehakse, mis värk on, kui algeliseks saab veel minna, kui isegi täiskasvanud sotsiaalmeedias kasutavad seda arvestatava platvormina, ma ei oska, ma ei saa päriselt aru. Noh, mis minust üldse rääkida, ma ei oska Instagrami storysid ka kasutada, st ma üritan, aga ma ei ole aru saanud, millal midagi postitada, mille kohta story teha jne. Nii et ma olen rohkem outdated, kui sina 😀
    Igatahes, jätka samas vaimus (või noh, enne teiste kohta kirjutamist, mõtle mingi … 10 korda läbi, kas enda kohta tahaksid seda lugeda), aga üldiselt ikkagi jätka samas vaimus, kui see loogiline lause tundub. Kõik blogijad võiksid olla omavahel austavad (tegelikult, kõik inimesed, aga liiga “roosa” mõte minust vist), ma ei viitsi blogisõdasid väga taluda, kus üks kirjutab, siis teine vastab, siis kolmas kaitseb, neljas jagab… nõme natuke. Kõigil on enda elu ja lugejaskond, las need loevad, rõõmustavad, teised valivad teised inimesed, keda jälgivad ja rohkem samastuvad. Kas ma olen liiga heatahtlik ja naiivne? 😀 Ma lihtsalt ei taha, et sa ise ka negatiivsete postituste läbi haiget saad ja pärast kahtlema hakkad, kas üldse blogida, sest su blogi on tõesti hea. Nagu ütlesin, ma olen läbi ja lõhki outdated, outdated on äge. Oh, jeerum, mis romaan tuli, loodan, et siin mingi arusaadav mõte ka sees on.

    Like

    1. mulle tegelikult meeldivad need nö romaankommentaarid, kohe on kuidagi aru saada, et inimene mõtleb kaasa ja püüab argumenteeritult mõlemat poolt selgitada. Seda ei juhtu tihti ja lihtsam ongi pool võtta, millest tulevad omakorda need tobedad blogisõjad. Kusjuures ma pean ausalt ütlema, et ma 99% ei taha kellelegi haiget teha ning kindlasti ei ole ma sotsiopaat, ma lihtsalt kipun ununustama, et kõik ei arva nagu mina ja kõik ei näe asju nagu mina. Ma tean, et pean oma teravat keelt taltsutama, sest tüli on sellest rohkem kui kasu, isegi kui võib olla kunagi hiljem (räägin aastatetagustest asjadest) selgub, et mul on nö õigus olnud, aga samas ongi nii, et keda huvitab ja lõppkokkuvõttes elabki igaüks ise nagu tahab.
      Selle postituse point ei olnud ka loomulikult et “palun öelge mulle et ma olen lahe” (ma tean, et olen niikuinii:D) vaid pigem tõdemus, et pean aru saama, et ma ei ole enam tiktok-livevideod-muudpopidkanalid-inimene. Püsin oma liistudes ja kõik hästi:D

      Mis aga vanusesse puutub, siis ma praegu mõtlen tagasi 18-25-aastase mina peale ja mõtlen ausalt “vaene inimene, millised probleemid” (küll olid juuksed valesti, küll oli kehakaal valesti, küll ei olnud piisavalt popp resto, kuhu peiks sööma viis, küll ei toodud vaid kuhjadega roose, küll…). Hea et praegu selliseid tühjasid ja ebaküpseid muresid ei olnud ja jumal tänatud, et siis ei olnud sotsiaalmeedia nii tugev (kui mitte öelda et oli olematu), sest ma ei kujuta ette, milliseid nutulaive ja stoorisid ma oleks teinud küll välimuse ja õnnetu armastuse pärast:D Täitsa piinlik oleks…
      Seda 30-aastaseks saamise õudu mäletan ka oma sõbrannade seas. Küll oli palju kurtmist, et nüüd elu läbi. Ma ei saanud midagi aru, et oleks muutunud, aru oli ikka sama vasika oma. Ega ma siiani päris adekvaatne ei ole, aga mulle tundus, et 36-37-aastasena tekkis mul tunne, et nüüd nagu natuke tean midagi elust ja olust ning täiega nõustun nende oma sõbrannadega, kes ütlevad et 40 on uus 20:)
      Tuli vist ka üsna segane vastus kõigest ja mittemillestki

      Liked by 1 person

  6. mul on ammu tunne, et tavaline valge keskklassi inimene, on see kes kaitset vajab… mitte midagi ei saa öelda, sest alati võib olla keegi, kellel on omad probleemid ja kes mingi lause kontekstist välja rebib ja suure kella külge paneb.
    ja samal ajal ma ei suuda võtta tõsiselt selle Hensagusta vabandust, sest see on ühe inimese surma jagu hiljaks jäänud. ma saan aru, et ta oli laps jne aga kui saad juba kuulsamaks ja mõjukamaks ning muuhulgas ka täisealiseks, siis võiks ikka natuke oma elule tagasi vaadata ja mõelda. sest kui keegi popp on su kohta halvasti öelnud, siis see mõjub rohkem kui keegi suvaline, keegi kaasajooksik. isegi siis kui ta tegi seda ammu.
    kuna omal on lapsed, siis see teema ärritab… Kivisaar ei ole kunagi mu lemmik olnud, tegelikult ei kuula ta saateid ning ei tea, mida ta täpselt ütles aga kui kedagi otseselt ei solvanud vaid arutles kas nii või naa, siis on ikka väga lumehelbelik see teema suure kella külge panna. mind häirib see, et pätist tehti kangelane ja iidol. mitte et see politseinik kuidagi sümpaatne oleks, eks USA ongi liiga politseiriik aga ma arvan, et see jobust politseinik oleks ka valgega samamoodi käitunud. mõni lihtsalt on selline. minu meelest on mustad ise need, kes seda teemat tõstatavad. Jimi või Sandra puhul ei ole ma pea kunagi nahavärvile mõelnud (va üks kord kui rahvariietes vaatasin, et nii lahe kontrast tänu tumedamale nahale). mulle meeldis Abdul Turay ütlus – me pole teie ahvid, tegelege oma probleemidega!
    sellised solvumised ja isiklikult võtmised on tavaliselt inimese enda probleemid, enda haavad (ma mõtlen siis täiskasvanud inimesi), kes peaks ise endaga tegelema. koolilaste, puudega inimeste jne eest on loomulikult vaja seista aga täiskasvanutele on tänapäeval nii palju erinevaid võimalusi – kursused, teraapiad, mida iganes!
    Urmas Ott ei olnud mu lemmik, minu meelest oli ta kohati liiga räige… mitte alati aga osade inimestega. ta ei olnud selles mõttes hea ajakirjanik, et alati oli aru saada, et kes talle meeldis ja kes ei meeldinud. samas on tal väga häid intervjuusid. ja hääl oli hea, Urmas Vaino hääl on naaaatuke sarnane.
    mulle annab laps nõu, et mis riie sobib ja mis on ikka täitsa out. tegevuste ja hobide ja suhtluskeskkondade kohta õnneks ei ütle midagi 😀

    Like

    1. Ma ei saanud algul üldse aru, mis selle Hensugustaga on ja esimese hooga mõtlesin, et pekki, laske tal elada, et mingi väike asi aastaid tagasi. Siis sain aru, milles tegelikult asi ja olen sinuga nõus. Tema vabandust ei suuda tõsiselt võtta ja olen tegelikult ka halvas mõttes üllatunud, et ta sellise säutsu on teinud. Pidasin teda millegi pärast selliseks intelligentseks nohikuks. Ühesõnaga, olen nõus, et jäi oma vabandusega hiljaks ja kui oled täiskasvanuks saanud ning tead, et oled kiusaja ise ka olnud, siis vaata tagasi oma tegemistele. Seda enam, et kiusamine on nii tõsine murekoht ju. Mind ka kohutavalt see teema ärritab. Samal põhjusel, mis sindki

      Like

  7. Mu meelest kõlab päris tihti Su blogist läbi selline “ah mis mina vana mutt” suhtumist. Tundub, et sageli rõhutad seda, et ei saa aru “tänapäeva trendidest” ja “meie põlvkond” on ikka selline ja tollene. Ma pean ütlema, et ma olen sama vana kui Sina ja ei tunne end sugugi vanana. Ega pea nooremaid ka lumehelbekesteks. Ma arvan, et sellised eelarvamused teineteise kohta tekitavadki need tunded, et me ei mõista üksteist.
    Meist nooremad (ja ma ei suuda öelda “noored”, sest ma olen täiesti kindel, et olen ise ka ikka pigem noor, ilma naljata) on mu meelest väga targad. Mulle kuidagi on alati tundunud, et tark inimene on empaatiline inimene – selline, kes suudab näha oma egost natuke kaugemale. Palju kaugemale isegi. Ma ei usu, et kogu see BLM teema ainult mingi moekõlksatus oli/on.
    Ja nüüd siit BLM-i juurde jõudes – mulle tundub, et kui Sa lihtsalt oleks selle teema kommenteerimata jätnud, siis mittekeegi ei oleks öelnud ega isegi mõelnud, et omg kui outdated blogija. Ma ei usu. Ei ole päris nii, et kes musta pilti ei postita, see on rassist. Mina ka ei postitanud (sest postitan üldse üliharva midagi). Aga üsna ebapopulaarne teatud lugejate jaoks oli vist lihtsalt see nurk, mille alt teemale lähenesid. Ma ise ka olin päris kriitiline nende postituste suhtes. Nagu ka Alari Kivisaare postituse suhtes.
    Aga ma arvan, et on okei olla kriitiline postituste suhtes niikaua kui ei lähe blogijaga isiklikult inetuks. Seega – ma arvan, et see on okei, et Su blogi loevad ka inimesed, kes ei ole alati kõigega nõus, mida ütled. Olen üks neist. Kommenteerimine on kompliment – see näitab, et teema on huvitav.

    Like

    1. Liivi, ma olen sinuga ühte meelt igas aspektis, mis sa välja tood.
      Tegelikult tahtsin juba enne su kommentaari lugemist kirjutada, et (vabandust, kõlab natuke teravalt, aga see pole mõeldud torkena, Eveliis) mu meelest on outdated rõhutada, et ollakse/arvatakse end olevat outdated =)
      Minu nägemust mööda on tänapäeval meiesugustel, st. keskmiselt või pisut paremini toime tulevatel lääne ühiskonna inimestel niivõrd palju erinevaid valikuid ja valikuvabadust, et eelistused ja elustiil taandub iga indiviidi personaalsetele valikutele, selmet tuleneda generatsioonikuuluvusest. Mina näiteks tunnen ca kahekümneseid, kes Instagrami poole ei vaatagi, rääkimata TikTokist, ja ca seitsmekümneseid, kes on täielikud sotsiaalmeediasõltlased.
      Ning last but not least – „kommenteerimine on kompliment“ on mõtlemapanev vaatenurk.

      Like

      1. Pole vaja vabandada, ei tundunud torget:) Aga ei, nii nagu ka Liivile vastasin, siis see “outdated” arvamus tuli ühest popist kanalist ja sealsetest jälgijatest ning ma ISE tõepoolest ei ole kordagi tundnud et peaksin end “outdated” tundma, kuid jäin mõtlema, et võib olla tõesti sotsiaalmeedia mõistes, kus peavad teatud parameetrid olema täidetud ning teatud tegevused tehtud, olen ma küll “parim enne möödas”. Aga samas see ongi okei. Selles mõttes MINA konkreetselt ise, vanusest hoolimata, tahangi selles vallas olla mitte popp, sest ma ei taha Õhtulehe/TikToki vms kuulsust. See viimane on paljude elu eesmärk, saada laike ja õhtulehe/kroonika kaanele, sest siis on justkui midagi saavutatud. Siit ka käärid. Seda “outdated” väljendit ilmselt ei saa võtta vaid vanuse järgi, vaid ehk pigem ka väärtuste ja eesmärkide järgi?

        Like

    2. Ei, ei, sa said valesti aru. MA ISE ei pea end absoluutselt vanaks (kaugel sellest), mu mõte oli selles, et ma tõesti ei mõista teatud asju ega hakka ka neid tegema, sest need on hetkel popid ja kui neid kritiseerin või sellest räägin, siis klassikaline kommentaar on, et “kle, vaata peeglisse ja selles vanuses peaks kodus sokki kuduma”. Seda ei ole üks-kaks-kolm korda, vaid ma julgen öelda, et iga sadu selliseid kommentaare on tulnud. Seega lõpuks jäädki mõtlema, et miks nii ja jõudsin järeldusele, et poppide sotsmeediastaaride mõistes olengi vana ja 20-aastase jaoks võin samuti olla. See oli mu mõte.
      BLM oli lihtsalt suvaline näide ja üldsegi mitte seoses “outdated blogijaga”, see outdated tuli ühest popist kanalist ja sealsetest kommentaaridest:) Ebapopulaarne nurk on hoopis teine asi, sellega tuleb mul leppida, et minu nurk ei pruugi meeldida kõigile, aga siis ma eeldaksingi kommentaare, mis räägivad teemast, mitte et minnakse kuhugi rääkima, et kle ta ju tglt peaks sokki kuduma ja ei saa aru, millest räägib, sest vana..hahhahaa. Kriitiline olla ja mitte nõustuda on absoluutselt okei ja isegi teretulnud. On olnud postitusi, nt veganluse kohta, kus kommenteerijad on mind harinud ja ma tõesti olen saanud targemaks ning ei mõtle enam nii nagu postitust kirjutades. See mulle blogimise juures ka meeldib. Alati ei pea kaasa kiitma ja seda ma ka ei oota/eelda. Olen sinuga nõus, et kommenteerimine on kompliment (hea väljend!), sest teema ongi huvitav. Mulle väga meeldib kui läheb aruteluks, põnev on näha kui erinevalt inimesed arvavad asjadest!
      Ja kui ma ütlen ise enda kohta “ah, mis ma mutt tean”, siis see on ikka täitsa naljaga öeldud. Ma ausalt, ilma liialdamata ja valehäbita arvan, et ma olen veel “täitsa pandav” ning naudin elu (väljaspool netti)

      Like

  8. Mina kasutan endiselt pin-kalkulaatorit, haha 😀 Moblas ka – nii mugav 😀

    Aga ma vist olen leidnud blogi, mida ma ei tea – kes see Rootsis elav blogija oli, kes oma fäänsist elust kirjutas, aga enam ei blogi? No mitte ei tule meelde, kuigi raudselt teaksin, vbl isegi jälgin Instas – seal ma jälgin igast inimesi 😀

    Like

    1. Ma olin veendunud, et keegi peale Mareki ei kasuta enam pin-kalkulaatorit.
      A see Rootsi blogi oli selline, kus minu teada esimesena olid peegli selfied ja “today I am wearing this” postitused. Ilmselt nii guugeldades leiab ka üles ta:)

      Like

    2. Enam ei leia, FB lehe leiab vaid ning saab aimu tookordsetest pealkirjadest aga blogileht on maas. Pikalt olid veel fotod üleval (tekstid vist kustutas ära) aga ju pole enam domeeni eest maksnud.
      Aga minu meelest ta ei halvustanud kedagi, oligi selline mina ja mu riided ja iPhone ja lapsed ja kodu ja töö mannavahuroosa blogi 🙂 Oleks olnud sellist otsest ärapanemist vms, siis ilmselt poleks lugenud.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.