Kallis Lottemaa

Seda pealkirja saab tõlgendada mitut moodi. Meie peres tähendab see armast Lottemaad, aga igal suvel loen ma ja kuulen mitmetelt vanematelt, kui rahaliselt kulukas ehk kallis on Lottemaale minek ja piletid. Lisaks sellele, et see on mõttetu paik ja iga kell kulutaks raha enne vee- ja batuudikeskuse peale. Ma olen alles hiljuti rääkinud ühe oma tuttava lapsevanemaga, kes ütles sama, et seal ei ole ju midagi teha ja nii kallis, et me korra käisime kui laps oli kolmene, aga siis talle ei meeldinud ja nüüd on Lottest välja ka kasvanud, et mida me enam sinna ronime. Selle sama lapsevanema jaoks tähendas veel paar aastat tagasi lapsega tegelemine seda, et ta viis lapse mänguväljakule ja luges siis seal ise ajakirja kuni laps mänguväljakul turnis. Me pidasime temaga päris tuliseid vaidlusi selle üle, mis on lapsega mängimine ja lapsega tegelemine ning kas lihtsalt mänguväljaku ääres passimine on lapsega tegelemine.

Vaadake, siit tulebki välja erinevad lapsevanemate tüübid. On vanemad, kes tahavad oma lapsed üle batuudikeskuse ukse visata ja ise minna sel ajal shoppama, need on need vanemad, kes käivad lastega vaid mänguväljakul, kus ise ei pea lapsega tegelema, need on lapsevanemad, kes Lottemaas pettuvad, sest seal ei ole batuute, liumägesid ja tormavad lapsega kiiruga läbi kõik majad ise samal ajal muudkui torisedes “tee kiiremini, lähme edasi, aitab küll” ja kui siis lapse kogemus jääb niimoodi poolikuks, sest ta ei saa osa ühestki tegevusest ega tuttavaks Lottemaa kangelastega ning keegi pole rahul, lahkub lapsevanem kibestunult ning ütleb, et lõbustustupark ei ole oma raha kindlasti väärt. Lõbustuspark, mitte teemapark, sest see vanem pole isegi endale selgeks teinud, kuhu lapsega läheb. “No vähemalt saatja pilet peaks olema odavam,” nuriseb ta teistele vanematele edasi, “sest mul ei olnud seal küll mitte midagi teha!”

Selline suhtumine teeb mind kui lapsevanemat kurvaks. Olgu, ma olen keskmisest lapsemeelsem, aga isegi kui see kõrvale jätta, siis Lottemaal vanus ei loe. Seal on piisavalt ja rohkemgi teha kõigil ja igas vanuses. Lihtsalt tuleb meelde jätta üks oluline asi – teemapark nagu Lottemaa on paik, kuhu lapsevanem läheb koos lapsega veetma lõbusalt aega. Me oleme Lottemaal käinud vist kolm aastat järjest nii suvel kui talvel ja iga jumala kord jääb aega puudu, sest kui igas majas ringi vaadata, uudistada, kaasa mängida, meisterdada, sporti teha, laulda-tantsida, vaadata etendusi ja süüa, siis aeg lihtsalt lendab. Ja need tegelased – jumal hoia, ma olen iga kord vaimustuses sellest, kuidas nad karakteris püsivad ja Lottemaast teevad paiga, kus muinasjutt päriselt ellu ärkab. Endalegi jääb tunne, et rebane Julia ongi rebane Julia, mitte näitleja, doktor Ave on doktor Ave, mitte näitleja, Lotte, Roosi, kärbes Jaak….kõik nad on päris, päris Lottemaa elanikud. See oskus lastega suhelda ja neile rõõmu teha, see emotsioon, mida nad pakuvad, seda ei saa kirjeldada, vaid seda tuleb kogeda.

Lottemaal tuleb kohal olla, koos lustida, mitte vaadata kella ja skrollida telefonis ning haigutada, et aaaaahhh, kus batuudid on, sest no ei viitsi lapsega kaasa lonkida ja tahaks juba rahus kohvi juua üksinda või ära minna. Lapsevanemad, kes oskavad nautida mängu ja kohal olla, on need teist tüüpi vanemad. Need, kes naudivad igat minutit Lottemaal sama palju kui laps, need on need vanemad, kes mõistavad, et jah, see päev on rahaliselt väljaminek, aga see on seda väärt, sest üks kord aastas ja terve päev puhast lõbu!

George Bernard Shaw on öelnud: “Me ei lõpeta mängimist, sest jääme vanaks; me jääme vanaks, sest lõpetame mängimise.” Kes vanaks ei taha jääda, siis Lottemaale! Meie seame oma sammud sinna laupäeval. Ja loeme juba päevi. Sest kiire tempo juures tundus, et issake, suvi saab läbi ja me pole veel sinna jõudnudki, aga suvi ilma Lottemaa külastusteta ei ole õige suvi.

*ei ole kinnimakstud reklaam, vaid enda emotsioonid ja aus arvamus

10 thoughts on “Kallis Lottemaa

  1. Meie pere on Lotemaal käinud korra ja mitu head aastat tagasi.Väiksem poiss oli veel tilluke ja isegi pelgas neid vahvaid tegelasi.Hakkas etenduse ajal niimoodi nutma,et olime sunnitud lahkuma.Oli tohutult tuuline,vihmane ning külm ilm ja mul oli nii kahju,et seal oldud aeg nii lühikeseks jäi.Küsisin praegu ja väiksem ei mäletagi üldse seal käiku.Iga järgnev aasta olen mõelnud,et tahaks lapsi uuesti sinna viia,aga meie puhul võin küll öelda,et asi jääbki raha taha (aga mitte,et arvaksin pileti üle mõistuse kallis olevat).Just täna hommikul mõtlesin,et suurem poiss pole koduhoovist kaugemal käinud veebruarist saati (nad jäid koolist koju peale veebruari vaheaega) ja väiksem on vaid korra kunagi suve algul sõitnud meiega kaasa Valmierasse.Täna on 5-es kuupäev.Rahapäev.Öösel kell 2 vaatasin,et laekumine on olnud.Maksin kohe hunniku arveid,majalaen on teisel arvel veel miinuses ja mõned arved on veel ootel.Jätsin 111.40 arvele elamiseks ja see on praeguse seisuga kuu aja raha.Ees terendab kool,ema vajab mähkmeid ja ravimeid; kuigi kartul kasvab omal,siis toidupoodi ikka külastame;linn on 20 km eemal -küte….mõttetu jätkata.Augustis väiksemal,septembris suuremal sünnipäev.Nad mul tegelikult vähenõudlikud ja mõistvad,aga ise tunnen end nirusti,et ei võimalda lastele üht või teist asja.Usun,et selliseid peresid on Eestis päris palju,kes ots otsaga kokku tulevad ( õelutsejad ütleks,et pole vaja siis lapsi sünnitada,eks ole).Samas teisalt on Lotemaa hinna ja pakutava suhe mu meelest paigas.Lugedes Henry,sinu,Malluka või kellegi teise postitusi;vaadates pilte ja videoid Lotemaast pole kahtlustki,et see millise lusti ja energiaga sealsed elanikud toimetavad ning kui palju on seal avastamist ja tegutsemist -see annab lastele (aga ka nende vanematele) ägeda elamuse! Kes ei tahaks oma last õnneliku ja rõõmsana näha!Nii et olen sinuga täitsa nõus.Tegelikult ei ole see koht üle mõistuse kallis ja tundub,et lastel jääb seal ühest päevast vähekski.Nii tore,et meil selline koht olemas on!

    Liked by 1 person

    1. Kallis Kadi! Iga kord kui ma loen su kommentaare mõtlen ma kui tänamatu ma tihti ise olen ja kui väikesed on minu mured võrreldes paljude teistega. Vinguda ja viriseda on nii lihtne, aga siis loen teistest inimestest ja nende eludest ja mõtlen, et ma olen nii kohutav inimene, et julgen üldse kurta. Aga noh samas eks iga inimese mured on endale kõige suuremad, nii minu omad ka mulle. Mulle olete te alati nii kokkuhoidev ja armastav pere tundunud, see kumab igast su kirjutisest läbi kui väga te üksteisest hoolite, raskustest hoolimata ikka teineteise kõrval.
      Ja ma ei tea, ma loodan,et sa ei pahanda ja et see teeb su lastele rõõmu, aga mul on su perele tänu Lottemaale pakkuda neli tasuta piletit. Usun, et natukene saan ka kütusega toetada kui vaja, kirjuta mulle, eksju

      Like

      1. Eveliis!!! Nii armas. Kadi kommentaari lugedes tahtsin ka abi pakkuda. Mõtle kui tore kink lastele sünnipäevaks. Sa võid mulle kirjutada meilile ja ma tahaksin ka kas kütuse või piknikukorvi (väljas söömise) osas aidata.

        Liked by 1 person

      2. Ta plaanibki just laste sùnnipäeval minna nüüd ja see teeb nii suurt rōōmu, sest kui keegi oskab prioriteete paika panna ja teistele ōpetada, siis on see Kadi (ja ma isegi ei ole teda kunagi kohanud, kuid ta on oma olekuga mulle palju tugiisikuks olnud).
        Ega ta abi vastu vōtta ei taha(ma mōistan teda), aga samas ta mind päris hukka pole ka mōistnud omavoli eest, nii et ma voib olla toesti kirjutan sulle (vahemalt annan ta kontakti kuu mitte muud:)

        Like

      3. Appi ma hakkasin nutma selle peale. Sa oled nii armas 😢 Muide, maksimaalne stalker olen aga nägin sind eile Dagö kontserdil ja sa näed nii hea välja! Ilus inimene nii seest kui väljast!

        Like

  2. Ma Piltsbergide juures kunagi kirjutasin sarnase kommentaari aga kordamine olla tarkuse ema. Minu lapsuke saab varsti 7 ja Lottemaal oleme käinud vist viimased 5 aastat. Esimesel korral oli Põnn alles väike ja enamiku ajast veetsime jänaste majas, liugu lastes ja niisama uudistades. Eks pargile tegime ka tiiru peale aga põhirõhk jäi sinna. Igal järgmisel aastal on lapsuke (ja me ise) avastanud aina uusi huvitavaid kohti ning vastavalt lapse tasemele on olnud erinevad asjad, mis on “magnetiks” olnud. Planetaariumis käisime esmakordselt alles siis kui lapsuke oli pea 6-aastane. Ja nii ongi igal aastal olnud avastamis-ja tegutsemisrõõmu ohtralt. Ja meil endal on alati huvitav olnud. See teemapark on kohe kindlasti piletiraha väärt, ja seda nii lapse kui vanema seisukohalt. Aga me oleme natuke “napakad” vanemad ka, mänguväljakul telefonis ei skrolli ja lapsukese ka kõige veidramad küsimused saavad reeglina vastuse 😀

    Liked by 1 person

    1. Ma ei saaks rohkem nōus olla sinu kommentaariga. Igal aastal on uus “magnet” ja meil näiteks eelmisel aastal oli selleks planetaarium, varem ei hakanud isegi minema, sest oli näha, et huvi oli mujal.

      Liked by 1 person

  3. Ma olen koos noorema lapsega 1x käinud. Pyydsin temas seal erinevate asjade osas huvi tekitada, sest minu arust oli tore koht aga ei sūttinud poisis seda huvi kuidagi. Laps oli see, kes ootas, millal edasi liigume ja mujale läheme. Mina olen meie peres see, kea kiigub igal võimalusel jne
    Eks see Lotemaa vaimustus oleneb lapsest. Mu poisile pole Lote väikesest saati meeldinud, alguses oli tal fookus autodel ning sealt edasi vaid erinevatel pallimängudel.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.