Kohe 40

#koostööpostitus(e vabatahtlik jätk)

Naised ja kehakaalu langetamine käivad vist kokku nagu Saaremaa ja tuulik, nagu Pärnu linn ja muulid,
nagu püstolid ja kuulid, nagu Roosma ja Tuuli, nagu saksofon ja huulik
. Vähemalt mina olen suurema osa oma elust murdnud oma pead selle üle, kuidas alla võtta. Ma olen üsna kindel, et noorena on see kaalust alla võtmise kinnisidee seotud kuidagi enda ebakindlusega, sest kuidas muidu seletada seda, et alloleval pildil ma ausalt arvasin, et ma pean alla võtma (pilt ei ole lisatud selleks, et tõestada, et ma olen kunagi ka sale olnud, vaid selleks, et tõestada, et see peab olema noore ja rumala naise ebakindlus).

Selle pildi ja minu praeguse kaalu vahe on umbes 16 kilo. Ma olen kehast ja selle kaalust palju kirjutanud, kordama ei viitsi hakata, aga hoolimata sellest, et eelmisel aastal tõusis mu kaal lausa 78 kiloni, on mu enesekindlus aastatega nii palju tõusnud, et ma tunnen end oma kehas hästi isegi siis kui ma ei olnud oma kehaga rahul. Vastuoluline lause, aga saate aru, mida ma mõtlen? Ma ei häbenenud ennast 78 kilosena (aga see ei tähendanud, et ma ei oleks tahtnud kergem olla, mida ma pole ka kunagi varjanud ega mingit võltsi kehapositiivsuse jama samal ajal ajanud), küll aga häbenesin ma end 55kilosena. Siis ma sellist pilti endast avaldada ei oleks julgenud. Ma muidugi ei ole ka seda tüüpi, kes üldse endast väga paljastavaid pilte kusagil jagada tahaks, sest ausalt tundub mulle, et see ei tõesta ei mulle ega kellelegi teisele veel vähem mitte kui midagi ning enda seksika/naiseliku/atraktiivsena tundmiseks on teisi mooduseid.

Kaalust alla tahtsin ma saada, aga kätt südamele pannes pean ma ütlema, et tegelikult ma ei teinud selleks mitte kui midagi. Lootsin vist salaja, et ju piisab sellest kui ma piisavalt lihtsalt tahan ja palun, et palun palun palun, mingi kõrgem jõud, tee mind uuesti saledaks. Ei toiminud. Aga sa pole ju tegelikult paks! Seda lauset olen ma nii palju kuulnud. Otseselt paks jah mitte, aga lisakogust on piisavalt, ma oskan seda lihtsalt riietega varjata.

Oma kaaluga hakkasin ma päriselt tegelema alles eelmise aasta oktoobris kui ma vererõhuga kiirabisse sattusin ja perearst muuseas ütles, et “võis olla infarkt” (ei olnud, aga sellel lausel oli suur mõju). Detsembri lõpus sain ma kätte oma geenitestide tulemused ja peale seda olen ma üsna teadlikult jälginud, mida endale suhu ajan. Mitte grammi pealt ja kogu aeg, sest seda ma lihtsalt ei suuda. Mul on sõbrannasid, kes teevad Simeonsi dieeti, Keto dieeti, Stockholmi dieet, Fitlapi. Mina ei suuda. Ma ei ole meal preppija ja ma päriselt ei viitsi kaaluda asju. Võtan mõistusega, mida tohin ja ei tohi. Juba selle jojo-efekti pärast, sest mul ei ole mõtet pidada dieeti, siis jätkata vanaviisi. Ma annan endast parima ja ei keela endale ka maitsvaid kaloreid kui tahtmine tuleb. Parem olen tibake pontsakam, aga pühapäevahommikul olen võimeline pannkookidest loobuma küll ja kui teised söövad pastat, söön mina hirssi ja rooskapsaid.

Kui ma täna IG story´s ütlesin, et üle kolme aasta läksid mulle jalga ühed mu lemmikpüksid (-8kg!) ja ma ise usun, et suuresti tänu Geenitestidele, siis küsiti minult palju, mis konkreetseid teadmisi see geenitest mulle andis. Mulle tundus, et on lihtsam kirjutada üks postitus.

Esiteks ütlen ausalt, et see oli nagu rusikahoop näkku. Mitte et mul poleks kodus peeglit või ma ei teaks, et pean oma elustiili muutma, aga kui ikka loed mustvalgelt paberilt, et geneetilise profiili järgi on ülekaalulisuse risk suur ning KMI järgi oled ülekaaluline, siis käib ikka mingi klikk peas täitsa ära. Ei taha olla kohe 40 aastaseks

saav mammi. Ei ole ka mingit nooruse ihalust, aga lihtsalt tundsin, et kui ma nüüd ennast käsile ei võta, siis 10-20aasta pärast ammugi mitte ja ma ei suutnud ennast veel päris pontšikuna ette kujutada. Keskeakriisi vorm vôib olla;)

Nagu näha ei ole ma väääääga palju ülekaalus, aga siiski piisavalt palju, et end ebamugavalt tunda.

Miks ma usun, et mu kehakaal on langenud tänu Geenitestidele? Nagu öeldud, ma ei suuda kunagi pidada ühtegi ranget dieeti, ma olen neid igasuguseid elu jooksul proovinud, aga mul ei ole nende jaoks püsivust, ma ei taha kaaluda toiduaineid ja ma ei viitsi kogu aeg mõelda, et oot, seda ja toda ma ei või süüa, sest mul on 14päevane dieet. Minu jaoks pidi kaalulangetus olema osa minu mõttemaailmast ja konkreetsetest muudatustest. Nende tulemuste järgi sain ma teada, milliseid toitaineid ma peaksin vältima. Ma ei taha sellega öelda, et mitte kunagi enam ei söö pastat ja saia (muidugi söön!), aga mitte igapäevaselt. Suurimaks väljakutseks mu jaoks on kusjuures olnud saiast loobumine. Ma arrrrrrmastan saia! Igatahes sain geenitestitest teada, mida tasub ja mida ei tasu süüa ning lisaks on juurde pandud ka mõned retseptid, mida hommikuks, lõunaks ja õhtuks süüa. Kokku pandud just nendest toorainetest, mis minu geneetilise profiiliga sobivad, mitte “one size fits all”.

Küsisite ka, kummal on kaalukaotuses suurem mõju – kas toitumisel või liikumisel. Ma usun, et mõlemal. Siinkohal pean ma tänama beebikoer Dexterit, kellega ma lihtsalt pean jalutamas käima, sest ta ei jäta enne mu hinge lihtsalt rahule. Muidugi võiks need jalutusringid olla pikemad, kuid ma usun, et juba pool aastat hommikul ja õhtul jalutamine kasvõi 1-2 kilomeetrit on mõnus rutiin, mis kahjuks tulnud ei ole.

Lisaks sellele olen ma iga kell valmis matkama. Nagu eile. Kui on nii ilus ilm, fantastiline loodus ja talv ning kihvt seltskond, siis oleks patt lihtsalt niisama teleka ees diivanil vedeleda.

Vot. Sellised naiselikud kaalujutud seekord.

7 thoughts on “Kohe 40

  1. Tellisin sinu eelmise postituse peale ka 3 testiga paketi. Spordi ja vitamiinide tulemused olen kätte saanud, toitumise osa veel ootan.
    Iseenesest ülekaalus ma pole, kuid 5kg on minu väga heast enesetundest üle. Vanust sarnaselt sinule 39.
    See vitamiinide osa mind ei üllatanud, üsna paika pidas, aga spordi testi osas olen ausalt öeldes päris segaduses. Nimelt selgus, et mulle sobivad nn jõualad, mitte vastupidavus, ehk et maadlus, jõusaal, jõutõstmine, kergejõustikust nt heitealad jne. Mis mõttes nagu 😁 käed on eluaeg mu nõrgim koht olnud, juba koolis ei jõudnud ma palligi visata, lõuatõmbest rääkimata. Jõusaalis pole kunagi käinud ja ei tõmba ka. Eelistan sörki, suusatamist, ratast, rulluiske jne. Lisaks oli kirjas, et spordil suur mõju kehakaalule. Ühesõnaga, olen suhteliselt segaduses nüüd, et mismoodi edasi, kui eesmärgiks on ikkagi väike kaalulangetus. Päris ära ehmatas, et kas tõesti olen pool elu nö tühja tööd teinud. Igasugune liigutamine on muidugi hea, aga mingi mõtestatus võiks sel ikkagi ju olla.
    Ilmselt ootan toitumise osa ka ära ja siis seedin natuke ja näen ehk suuremat pilti.

    Like

  2. Läksin vaatasin uuesti üle, mis spordialad mulle sobisid. Sprint, kergejõustik, rattasõit ja tegelikult kui mõelda, siis peab paika küll. Rattasõidu avastasin Norras ja täiega meeldis, enne seda ei olnud aastakümneid ratta seljas olnud, nüüd aga hakkasin Eestis ka rattaga sõitma ja tõesti üks spordiala, mis mulle sobib (lisaks kõndimisele/matkamisele). Sprint ja kergejõustiku heitealad olid koolis mu lemmikud, hetkel ei näeks muidugi küll end nendega tegelemas, aga sobisid hästi. Lapsena käisin kergejõustiku trennis, sest lihtsalt hullult meeldis. Ei saa öelda, et oleksin mngi eriline täht olnud, aga mulle lihtsalt meeldis ja tegelikult mingite tulemuste saamiseks olin ma lihtsalt liiga laisk, keegi ei sundinud ka:D
    Testi järgi ei sobi mulle ultrajooks, pikamaajooks ja see vastab absoluutselt tõele. Kui ma midagi vihkan, siis on see pikamaajooks, koolist saati kõige ebameeldivam spordiala mu jaoks. Absoluutselt pole jaksu selleks.

    Like

  3. Sain toitumistesti ka kätte. Üldiselt olen nõus, see vähem süsivesikuid kõlab üsna loogiliselt ja õigesti minu puhul. Natuke hämmastas kofeiini suur tarbimine (joon päevas 1 tassi piimaga pooleks kohvi ja rohkem ei isuta päeva jooksul) ja keskmine magusaeelistus (andke ainult kätte 😁, eriti koogid, tordid jmt). Suur ülekaalulisuse risk ka muidugi ehmatas, sest olen eluaeg tegelikult heas vormis olnud, aga ajan selle ülekaaluliste vanemate kraesse.
    Ühtteist neist testidest kindlasti kõrva taha panen ja isegi väike motivatsioon tekkis oma 5 ülekiloga edasi toimetada, seega tänud testi soovitamast!

    Liked by 1 person

  4. Vabandage mu skeptilisust aga kas selleks on vaja teha geenitest, et teada saada, et pasta asemel eelista köögivilju? Need toitumissoovitused on küll ju väga basic ja iga toitumisnõustaja esimesed juhised. Ei näe seal nagu midagi väga isikustatut või üllatavat, mis ei oleks universaalne. Võibolla mingid asjad jäid jagamata?
    Liikumise kohta ütleb minu treener seda, et 10000 sammu päevas on tore küll aga selleks et reaalselt paremasse vormi saada peab liigutama end ikkagi nii, et tunned tugevat pingutust (noh, nagu kätekõverdusi tehes mingil hetkel läheb raskeks ja siis kui hakkab nö põletama, siis toimub päriselt areng, lihas kasvab ja pekk kahaneb). Minul isiklikult on tõesti vorm märgatavalt paranenud peale seda kui lisasin regulaarsele liikumisele teadliku trenni tegemise. Kaaluga ei olnud enne ka probleemi aga kuidagi lodev oli olla, hoolimata 10000 sammule päevas.

    Like

    1. Mõistan su skeptisisust, aga 22 lk tõesti ei hakanud siin jagama;) tõin välja killukese ja lõppude lõpuks mu jaoks ka põhiline, et pani mind liikuma ja muutma harjumusi. Igale oma.

      Like

  5. Nagu on see ütlemine “kõhulihased tehakse köögis” ehk siis et toitumine on kõige alus. Kehva toitumist ei ole eriti võimalik trenniga tasa teha. Toitumine mängib rolli 80% kui mitte rohkem ja liikumine ülejäänud osa. Kui sa ikkagi sööd rohkem kaloreid kui kulutad siis füüsikaseaduste puhul ikkagi kaal ei lange ja rasv ei kao. Trenn ja liikumine on muidugi alati boonus ja aitab kaalu langetada ja mida enam lihast seda suurem on ka baasmetabolism et ehk keha ka põletab puhkeasendis rohkem energiat. See selleks.
    Õigus on sul aga selles et kogu asja mõte peaks olema oma elustiili muutmine mitte ajutine dieet. Need ei vii kuhugi kui minnakse tagasi toitumise juurde mis algst kilosid kaasa tõi. Kuid see tervislik ja kaalusõbralik toitumine ei pea olema kindlasti igav ja enda piinamine. Youtubis on megalt palju inimesi kes näitavad kuidas teha nö patutoit tervislikumal ja vähekalorilisemal moel. Ma söön küll pannkooke väga tihti hommikul ainult et mitte neid tavalisi jahust tehtud kuna häid altervatiive on palju. Ja noh geenitest. Ma parem ei hakka ütlemagi mida ma sellest arvan 😁

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.