Asjadest, mis mul on, ja asjadest, mis ilmselgelt elementaarsed

Hahhaa, ma nüüd korras mõistan, mida suuremad blogijad tunnevad kui neilt pidevalt ühte ja sama asja küsitakse, ma olen ikka mõnikord mõelnud, et äkki ei küsita, tahavad lihtsalt reklaami/end põnevaks teha. Aga ma olen ise viimasel ajal teatud asjade kohta palju küsimusi saanud ja mõtlesin siis ka, et tegelikult võiks neist asjadest eraldi kirjutada ka – äkki on kellelegi veel kasu ja siis ma ei pea ehk kogu aeg vastama. See muide ei olnud etteheide kellelegi, küsige julgelt, ma tean, et ma olen mingeid asju kiitnud, aga mitte otseselt öelnud, et millega täpselt tegu on.

Esimene neist on Mareki uus koduloom, mille kohta te olete küsinud. Kui Mareki sõbrad küsisid, et mida ta sünnipäevaks tahaks, teadsin ma, et ta on mingist põrandapesumopist jahvatanud pidevalt, aga mina ei olnud süvenenud täpselt, miks see mopp vajalik ja hea on. Küsisin sõpradelt, et kas täpsustan, mis mopist juttu on, aga nad teadsid juba ilma selleta. Vist on ilmselge, et Marek on praktiline ja armastab koristamist. Uus koduloom-põrandapesumopp on (vist) see Kärcheri põrandapesumasin. Kui ma selle hinna teada sain, siis ma muidugi minestasin korraks – on see alles kallis põrandapesumopp! Alguses ei saanud ma aru, miks see nii hädavajalik masin on, aga teate isegi mina pesen nüüd vabatahtlikult põrandaid. Meil on see koer eksju, see suur, kes küll ei aja karvu, aga kevad-suvi-sügisel toob tolmu tuppa ja talvel sulab lumest lahti, nii et meie põrandad on pidevalt mustad. Selle masinaga on nii lihtne ta järel koristada. Ei mingit enne tolmuimemist ja siis põrandapesu, lihtsalt võtad kalli mopi välja ja vuristad üle põranda. Mugavalt ja kiiresti. Pool aega puhast võitu koristamise pealt! Ainuke miinus? Kui ta täis saab,siis ma ei oska seda puhastada ise ja nii võib koristamine pooleli jääda, mitte et see puhastamine ilmselt raske oleks, aga ma lihtsalt pole viitsinud vaadata, kuidas seda teha. Õpitud abitus. Ehk siis – kas soovitan – hell yes!

Teine neist asjadest, milleta ma elada ei oskaks enam, on varstolmuimeja. Meil on kõige lihtsam Makita oma (vist on see) ja kui juba see teeb oma tööd väga hästi, siis ma ei tea, mida need kallimad ja paremad isendid veel korda saadavad. Jällegi üks koduabiline, mis teeb koristamise lihtsaks. Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati suure tolmuimeja välja tõstsin. Tundub nii suur, kobakas ja ebamugav on pidevalt selle juhtmega jännata.

Kolmas asi, mida ma taevani kiidan, on kuumaõhufritüür. Mul õde küll saatis mu fritüüriarmastuse peale ühe meemi, et “ühel hetkel oled sa noor ja teisel hetkel vaimustud kuumaõhufritüürist”, aga päriselt see on kohati selline taeva kingitus, et hoia ja keela. Ma muidugi ei ole tavalist ahju sellega asendanud ja teatud söögid lähevad ikka ahju, no lambakints isegi ei mahuks sellesse fritüüri, aga mõnikord on nii mugav Ida (ja ta sõprade) jaoks sinna mingid lihapallid, nagitsad ja muu selline sisse visata ning ilma igasugu vaevata on kiirest asjad valmis. Kas see kuumaõhufritüür ka tervislikum on, seda ma ei tea ((ilmselt ikka on, sest õli ma ju üldjuhul ei lisa), aga laisale mugavale perenaisele parim abiline. Minu oma on jällegi täiesti lihtne Delimano, aga eks neid on ka suuremaid ja uhkemaid olemas kui seda konkreetset mudelit ei taha. Meile sobib ja ma hea meelega olen juba nii vana, et vaimustun sellistest asjadest.

Üks asi, millest ma aegajalt meie majapidamises puudust tunnen, on kuivati. Ma lihtsalt ei kannata neid pesuresti peal kuivavaid riideid ning olen ofc piisavalt laisk, et need riided kuivavad seal teinekord kauem kui normaalne oleks, lisaks ei saa mõned asjad kunagi piisavalt kiiresti kuivaks. Jummel kui närvi ajab kui tahad midagi konkreetset selga panna ja see pole ikka restil ära kuivanud. Siiski oleme me kuivatita hakkama saanud ja ega ma ei istu just iga päev vannitoas ja ei nuta, sest meil pole kuivatit. Täna – kui ma IG story´s oma sulemantli frustratsiooni välja elasin – sain ma aga teada, et kuivati ei ole mtte ainult kasulik/vajalik, vaid on elementaarne, et igal inimesel on kuivati kodus. Eranditult kõik soovitused olid “pane tennisepallidega kuivatisse”, ka peale seda kui ma olin kirjutanud, et mul ei ole kuivatit ja palun ärge soovitage seda enam. Ma saa aru, et kõik soovisid ju vaid head nõu anda ja ei saa teada, et 25 inimest enne on juba seda soovitanud, aga ma tundsin topeltfrustratsiooni. Sest mul ei ole kodus elementaarset pesukuivatit. Kui keegi luges siit vihje välja, siis palun – mul on kuu aja pärast sünnipäev, võite mulle siit sobiva kinkida! Nali, ausalt, ärge kinkige. Nagu ma ütlesin ma olen lihtne tüdruk, ma tahan vaid pjuudrit njäokreemi (loe: lilli, ehteid, pesu, šampanjat, kas ma lilli juba ütlesin?)

9 thoughts on “Asjadest, mis mul on, ja asjadest, mis ilmselgelt elementaarsed

  1. Olen juba mõnda aega mõelnud “Mareki mopi” peale, aga ei ole siiamaani raatsinud. Samas tundub varstolmuimeja ka hea. Praegu on mul harilik suur tolmuimeja. Mis sa arvad, kas ühe inimese majapidamisse, kus on 2 kassi, kes õues ei käi, aga mõistlikus koguses karva ajavad ja käib 2 korda kuus koristaja, oleks parem “Mareki mopp” või piisab varstolmuimiejast? See riist oleks siis mõeldud mulle, et koristaja vahepeal põrandaid tõmmata.

    Like

  2. Hmmm, pesukuivatiga on selline tore asi, et enamikke seljariideid ja pesu ammugi mitte sinna panna ei saa. Ära rikub ja kulutab. Kui siltide pealt vaatad, siis on pea alati seal pesukuivati märgil rist peal. Mina isiklikult kuivatan kuivatis peamiselt ainult voodipesu, ööpesu ja käterätikuid, muu kuivab endiselt restil.

    Like

  3. Mul oli eelmine pesumasin kuivatiga (müüsin koos korteriga maha) ja täitsa siiralt mõtlen, et nüüd vist ostan tavalise, sest ma kasutasin seda kuivatit vist täpselt ühe korra. No lihtsalt ei läinud tegelikult vaja ja kui vähegi võimalik, eelistan niisama asju kuivatada.

    Like

    1. Ma suvel armastan õues kuivatada, sest see lõhn ja tuule käes kuivavad sirgu ju ka, aga nüüd sulemantli-draamaga näed selgus, et poleks mantlit pekki keeranud kui oleksin pannud kuivatisse nagu normaalsed inimesed;)

      Like

      1. Mina olen sulejopesid väga edukalt ka ilma kuivatita pesnud. Pesin lõpuks ise, kuna keemiline tegi jope külmaks. Kuivatit ei olnud. Pesupulbri asemel sulejopele spets sulejope vahend ( nt spordipoest). Peale pesu kuivatan jopet saunas, ripub riidepuu peal, lae all või ukse küljes. (Saun mõnusalt soojapoolne, mitte kuum kindlasti). Iga mõne aja tagant vaja sulgi natukene laiali kiskuda, sopsutada kuni kõik suled kuivad ja kohevad. Jope saab nagu uus.

        Like

  4. Arvasin ka kunagi, et mul ei ole kuivatit vaja. Lõpuks andsin alla ja ostsime mehe soovil selle. Suvel kuivatab pesu väga hea meelega õues ( see värske pesu lõhn on taevalik ) muul ajal läheb minul kõik pesu kuivatisse, ei sordi ühtegi asja välja üldjuhul ( spordiriided ja soepesu ) 5 aasta jooksul on kokku tõmmanud ainult üks kampsun ja ausalt ei ütleks et riided hirmsalt kiiresti nüüd kuluks kui kasutan kuivatit, kindlasti mitte rohkem kui tavaliselt kuivatatud pesu. Minu jaoks on see mugav lahendus, ei mingeid pesureste keset tuba 😂 pesu kiirelt puhas ja kapis

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.