#14poleokei

on

Tegelikult on õõvastav, et sellel teemal peab üldse sõna võtma, sest ilma ühegi liialduseta oli mul rõve vaadata selle SL Õhtulehe artikli fotosid. Ma usun, et ma ei ole ainus, kel süda pahaks läks. Õnneks on antud lugu Eesti Seksuaaltervise Liidu poolt väljamõeldud, puhtalt selleks, et puust ja punaselt selgeks teha, millises ühiskonnas me elame. 14 on seksuaalse enesemääramise jaoks liiga noor vanus.

Ma võin hetkel 7-aastase tütre emana küll siin öelda, et kui mu tütar peaks tulema koju 54-aastase “peikaga”, siis ma oleksin valmis selle “peika” kruustangide vahele panema, aga fakt on see, et meie seadused lubavad 14-aastasel otsustada, kellega tema seksida tahab. Ja tänapäeva 14 ei ole sama, mis mina 14-aastasena. Kui ma mõtlen ajas tagasi enda peale, siis ma olin kõige lihtsamalt öeldes laps. Muidugi meeldisid meile poisid, muidugi kihistasime me poppide poiste ees naerda, muidugi jalutasid klassivennad meid kontserdilt koju ja jagatud said esimesed kohmetud suudlused, muidugi rääkisime me igasugu asjadest koos sõbrannadega, kuid see kõik oli vaid jutt ning teod olidki lapselikult süütud. Sellised, mis selles vanuses on loomulikud, käivad suureks kasvamise juurde. Me kõik oleme selle faasi läbi elanud. Aga mina olin 14-aastane sada aastat tagasi! Kui mõni 54-aastane oleks meile lähenenud, olen ma kindel, et meie vanemad oleks vanatoidele lihtsalt ja ilustamata pasunasse andnud, sest andke andeks, et ma isegi ei püüa pareat väljendit leida. 54-aastane, kes vaatab 14-aastast kui seksobjekti, on pedofiil. Haige inimene. Punkt. Seda ei saa õigustada ega püüda mõista. Seda ei pea mõistma, vaid hukka mõistma. Mul on hea meel, et ma kasvasin üles ajal, kui laps olla oli okei, me ei kiirustanud täiskasvama.

Kui mu õde jõudis teismelise ikka, sattus ta seltskonda, kus 13-14-aastased tüdrukud nägid välja nagu 25-aastased naised. Ma nägin palju vaeva, et teda sellest seltskonnast eemal hoida, sest kuigi nende jaoks olin ma juba muldvana (üle 20ne), teadsin ma väga hästi, millest ma räägin ja mille eest oma õde hoida. Õnneks on mu õde intelligentne ja sai aru, et tema 14-aastased soovid ei kattu tema 14-aastaste sõbrannade ja sõprade soovidega. Ma olen olnud seltskonnas, kuhu tuligi kunagi hiljem üks neist 14-aastastest sõbrannadest, üks minu tuttavatest vedas ta magamistuppa. Võib olla ma liialdan, aga ma usun, et too poiss oli umbes 25. Minu jaoks piisavalt perversne. Kas te arvate, et too 14-aastane tüdruk ei läinud sinna magamistuppa vabatahtlikult? Muidugi läks, ta tahtis minna! Tema pidas end täiskasvanud naiseks. Muidugi läksin ma vahele. Saatsin koju tolle tüdruku ja sõimasin läbi poisi. Ilmselt ei oleks palju puudu jäänud, et ma oleks peksa saanud. Aga 14-aastast käperdada ei ole okei, isegi kui see oleks tähendanud, et ma saan peksa.

Võib olla on mul vedanud, et ma olin 14aastaselt naiivne ja /või poisilik plika, et ei ole sattunud ebameeldivatesse olukordadesse ega ka valedesse seltskondadesse. Me ise pidasime end küll lahedateks, kuid tegelikult suhtlesime me (heas mõttes) nohikutega. Vanemaks saades me küll jõime poistega salaja (vist) viina ja käisime peol ning tegime igasugu lollusi, kuid ikkagi jäi kõik “lapsepõlve süütute muretute mängude” piiridesse, mis ei tähenda, et ma ei teaks, mida poisid mõelda võivad/mõtlevad. Kas te olete näinud tänapäeva 14-aastast? Just nimelt. Nad näevad tunduvalt vanemad välja ja peavadki end täiskasvanuteks, kes kõike teavad. Mina pidasin end kõiketeadvaks täiskasvanuks 16-17-aastaselt. Praegu ütlen ka, et naerukoht, aga siis ma ju nii ei arvanud, ei arva ka need 14-aastased. Ja nüüd tulevad mängu pedofiilid. Vanus ei olegi oluline, sest 14-aastases seksuaalsust nägev inimene on haige! Isegi kui see 14-aastane kannab paljastavat pluusi, punast huulepulka ja kontsakingi. 14-aastane ON LAPS. LAPSEGA EI SEKSITA. PUNKT.

Kui seadus seda lubab, siis tuleb see seadus ümber muuta. KOHE. Ma ei saa aru, kas need, kes on sellise piirvanuse paika pannud, on lastetud või ise pedofiilid? Sest mitte ükski täie mõistuse juures olev täiskasvanu ja lapsevanem ei suudaks leida, et see on õige ja sobiv vanusepiir. “14-aastane laps ei ole aga veel psühholoogiliselt piisavalt arenenud, et mõista seksuaalse enesemääramisega seotud ohte. Kristo võib kogenud täiskasvanuna pahaaimamatut last kergesti manipuleerida ning panna ta uskuma, et nendevaheline suhe põhineb vastastikusel nõusolekul, kuigi ta tegelikult last seksuaalselt ära kasutab. Senikaua kui Piia usub, et suhe on võrdne ja ta on andnud sellele nõusoleku, ei saa me seda last aidata. Selleks ajaks, kui Piia mõistab, et tema suhe pole olnud päris selline, nagu oli arvanud, on ta kuid või isegi aastaid olnud süsteemse seksuaalvägivalla ohver.” (SL Õhtuleht/Eesti Seksuaaltervise Liit)

11 Comments Add yours

  1. Lihtsalt arutlen edasi says:

    Ma olen kõige sellega täiesti nõus, aga lisan ikkagi siin eelmise teema foonis ka, et lisaks seadustele on vaja ka vastavat ühiskondlikku suhtumist. Ja seetõttu on mulle nii arusaamatu, et ühest küljest sa justkui oledki nõus loogiliste asjadega, aga samas näiteks Kivisaart kaitsed nii kiivalt, kuigi tema esindab just neid, kes siis kas päriselt mõeldes ja pärast ümber mõteldes või siis täiesti arulagedaid “nalju” teeb – ta ju reaalselt “tegi nalja” reaalsete alaealiste sportlaste reaalse vägistamise kohta kohta (see ka see eelmise postituse näide, mida mul oli väga valus kirjutada isegi teoreetiliselt). Sellised “naljad” ühiskondlikult tunnustatud inimeste poolt loovadki inimestele konteksti, nagu oleks see normaalne, kuigi tegelikult ei ole. Lihtsalt ei saa aru, miks nii väga kaitsed seda Kivisaart. Kui juba alaealiste vägistamisest luuakse “normaalne ja naljakas” kuvand, mis siis veel manipuleeritud noortest, kes otsivad sügavaid hingelisi lähedasi suhteid, oskamata end üldse kaitsta – juba praegu võib lugeda väga inetuid kommentaare internetist näiteks selle jalgpallurist tüdruku kohta, nagu hoopis tema olnud süüdi (arvestamata, et täiskasvanud inimesel on arenenud aju, mõjuvõim mitmel tasandil, kogemus ja võiks olla ju loogiline mõtlemine, et noort inimest juhendada õigele teele, mitte ära kasutada).

    Like

    1. Eveliis says:

      Ma ei kaitse kiivalt Kivisaart, aga too kangutamine oli ülepingutatud, seda vägistamise lugu ma ei ole kuulnud ja isegi ei hakka kuulama, aga absoluutselt olen nõus, et sellised “naljad” ei ole okei ja tuleb hukka mõista. Aga se selleks. 100% nõus, et lisaks seadustele ka ühiskondlik suhtumine ja arutelu vajali, sp ka hea meel, et see skandaal hetkel fookuses on. St ei ole hea meel, et pervert last käperdab, aga hea meel, et see välja tuli ja sel teemal räägitakse

      Like

  2. A. says:

    Ausalt öeldes, minus tekitab see kampaania kahetisi tundeid. Mitte, et ma arvaks mingilgi määral, et 14-aastase ja 54-aastase kooslus oleks kuidagigi normaalne, aga mulle tundub, et praeguses arutelus on jäetud kõrvale aspekt, mille tõttu ilmselt üldse see vanusepiir selliseks nagu praegu (ehk siis 14 eluaastat) paika pandud on. Asi ei ole ju olnud selles, et keegi oleks kunagi pidanud normaalseks seda, kui 14-aastane tüdruk (või poiss) on suhtes endast mitukümmend aastat vanema mehega (või naisega), vaid palju argisemas variandis, kus paari võivad moodustada nt 15-aastane ja 18-aastane ning juhul kui “lubatud” vanuseks oleks praegu igal pool soositud 16, oleks üks pool sellest täiesti tõenäolisest paarist automaatselt kurjategija, kuigi ilmselt saab iga inimene aru (eriti arvestades poiste ja tüdrukute erinevat küpsemiskiirust), et pedofiiliaga sel juhul ju tegemist ei oleks. Veel absurdsem on suures osas Ameerika Ühendriikidest kehtiv range 18 eluaasta piir – et siis 16- ja 17- aastane võivad omavahel paari moodustada, 18- ja 19-aastane samuti, kuid kui 17-aastane ja 18-aastane peaksid tahtma ühte heita, on kohe tegemist kuriteoga? Ehk siis, minu meelest ei ole see teema nii must-valge, et tõstame piiri kahe aasta võrra ja kõik on kohe palju õiglasem, pigem tuleks ehk asi sõnastada nii, et alaealise ja tema seksuaalpartneri vanusevahe peaks jääma mingisse kindlasse vahemikku (nt kuni kolm aastat või kuni viis aastat). Kusjuures, ka praeguse seaduse järgi tohivad alla 14-aastased seksida, lihtsalt alla 18-aastase isikuga. See, kas 12-13-aastane peaks üldse seksima on muidugi ka omaette küsimus, aga põhimõte kui selline (et sobilik vanus on määratletud partnerite vanusevahega, mitte absoluutarvudes), on minu jaoks hoopis inimlikum.
    Ilmselt olen pisut kallutatud ka oma isiklikust elust – sain oma esimese peikaga kokku 16-aastaselt (tema oli 21) ja olime koos üle kuue aasta. Ka praegu, aastaid hiljem, ei näe ma meie tollases suhtes midagi ebanormaalset või vanuste mõttes kohatut. Kusjuures tema pakkus isegi füüsilise suhtega ootamist minu täisealiseks saamiseni, kuid mina ise olin see, kes selle mõtte välja naeris ja võtsin otsuse lõpuni minna vastu täiesti iseseisvalt. Olnuks me mõlemad olnud kokku saades aasta nooremad, olnuks “vanusepiiriks” 16, oleksime seadust rikkunud…

    Like

    1. Eveliis says:

      Muidugi ei ole teema must ja valge ja probleem ei kao ka siis kui tõstame piiri kasvõi kaks aastat, aga vähemalt on see sammuke rohkem normaalsuse poole. Sellega ka nõus, et vanusevahe kehtestamine oleks mõte, aga siin jällegi tekib ilmselt sada küsimust. Selline natuke nokk kinni-saba lahti teema, seda enam ka, et nagu me teame, siis paljude jaoks ongi okei ja popp, et 13-14aastaselt seksida. No ei ole!

      Like

  3. Sipsip says:

    Ma ei arva, et siis kui sina noor oli asjad väga teistmoodi olid. Vb sa suhtlesid tõesti kuidagi eriti tagasihoidlike inimestega lihtsalt. Ise olen sinust paar aastat noorem ja samuti Tartust pärit. Oma klassiõdede-sõbrannade pealt võin öelda, et päris mitmed kaotasid süütuse juba 13-aastaselt ja 14 ei olnud enam imeasi. Muidugi oli ka neid, kes ootasid 17-18 eluaastani või kauemgi. Endal läks samuti 13-aastaselt ja 14-aastaselt oli mul olnud juba mitu partnerit. Täpsustuseks siis see, et keegi neist ei olnud 54-aastane ega sinnakanti. Ei mul ega mu sõbrannadel. Arvan, et kuni 20, aga üldiselt alaealised. Jah, me nägime vanemad välja. Aga me olime kõik ka väga tublid õpilased, osalesime olümpiaadidel, konkurssidel. Sõbrannade kohta ei saa mudugi rääkida, aga ise langetasin selle otsuse täiesti iseseisvalt ja ei tunne siiamaani, et keegi oleks mind kuidagi ära kasutanud.
    Ma arvan, et kui aastakümneid vanemad mehed (või naised) on alaealistega, siis see on rõve. Aga päris nii ei saa öelda, et iga 14-aastane ei ole suuteline ise otsustama ja iga 16-aastane on. Arvan, et kõige mõistlikum oleks lahendus, kus partnerite vanusevahe alaealise partneri korral ei tohiks olla suurem kui teatud aastad. Nii mõneski riigis on see nii ja täitsa töötab.

    Like

    1. Eveliis says:

      Ma arvan, et siiski palju on muutunud. Esiteks on muutunud ühiskond ja surve olla seksikas on palju suurem kui varem ning see on ka probleem. Nagu siin eelnevas kommentaaris toodi ära, siis muidugi ei piisa vaid sellest kui vanusepiiri tõsta (su enda näitel), vaid vaja on avalikku diskussiooni, probleemi süvenemist ja rohkem tegelemist, et 14aastane ei ütleks, et tal on olnud mitu partnerit ja see on okei. See ei ole okei, see on väga vale, isegi kui partner ei olnud 54, vaid 20 ja 14aastane näeb välja vanem. 14 ON laps ja peaks tegelema teiste asjadega. Kusjuures ma ei arva, et seksile ei tohiks mõelda, sel teemal rääkida ja et seks peaks olema tabu, aga lihtsalt liiga “fakdap” on, et asjad nii kaugele jõuavad.
      Ma ei suhelnud eriti tagasihoidlike inimestega,mida aastad edasi, seda mittetagasihoidlikemaks nad läksid, sh ka vanemaks, lihtsalt mina ei leidnud, et peaksin kellegagi seksima, et olla ägedam, ma olin äge nii sama ja seda aktsepteeriti. Ja usu mind, ma ei oodanud seksiga abieluni;)

      Like

  4. mhmm says:

    No olgem ausad, eks see 14 aasta piir ole “härraste hüvanguks” välja mõeldud. Ei ole see “suhe” kahe võrdse osapoole vahel.
    Muidugi tasuks vaadata pilti ka laiemalt – kas ühiskond pole mitte liiga seksile orienteeritud? Kuidas need 14aastased muutusid selliseks nö väga täiskasvanulikuks mõnes mõttes? ehk on asi selles, et intiimses läheduses pole enam mitte midagi tabu, mitte midagi ei pea varjama, kõik on lubatud, KÕIK on lubatud….. armatsemisest rääkimine oleks nagu midagi über tagurlikku, konservatiivset ja big no no.. njah, aga kui seks on hobi ja seda sellisel moel käsitletakse, siis ..nojah, ühesõnaga probleem on suurem kui vaid number 14. ega see 16 ka palju parem poleks. 16aastane ja 65aastane on sama haige ju.

    Like

    1. Eveliis says:

      Täiesti nõus sinu kommentaariga

      Like

  5. Kristel says:

    Võta või jäta, aga kordades hullem on samasooliste laste “saamine” – mida need lapsed tunnevad, mida eluks kaasa saavad. See oli kuritegu, miks kaotati? Need samamoodi 14-aastased tüdrukud/poisid…määratlevad ennast KOKKU nüüd, sest seda õigustatakse, olla looduse poolt määratletud, moeasi. Kui mul laps käiks näiteks 8. klassis ja tal või klassikaaslasel oleks lähedane suhe … peamine, et teisest soost.

    Like

    1. Eveliis says:

      Samasooliste laste “saamine” ei ole kusagilt kuritegu, see on nii iganenud vaade ja nii väär suhtumine

      Like

    2. Liivi says:

      Mida mu vaesed silmad just lugesid?! Pedofiiliast hullem on samasooliste paaride laste saamine? Khmmm…ma tõesti loodan, et sul omal ei ole lapsi, vabandust. See on ikka jõhkralt nõme avaldus.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.