Dexter ajab mind hulluks!

on

Hahh, need, kes vangutasid pead, et issand, miks selline koer sai valitud, võisid seda pealkirja nähes küll mõelda, et me ju ütlesime. Tegelikult on see loomulikult kirjanduslik liialdus. Dexter ei aja mind hulluks, vaid on kõige ägedam koer üldse. Noh selline iseloomuga ja krutskitega, aga see, kuidas ta meid koju ootab, meiega koos tahab olla, hommikul trepil ootab, wc-sse ja vannituppa kaasa trügib, sunnib mind jalutama ja mida rohkem seda parem, on sõnaseletamatu. Ta lihtsalt ongi meie Dexter! Ega meie peresse ükski “normaalne” koer ei sobikski.

Aga ta ajab mind aegajalt hulluks küll. On üks asi, mida ta absoluutselt ei tee ja ma ei oska seda ka kuidagi õpetada. Ta ei ole üksinda õues. Meie hoovis. Ilma meieta. Isegi siis kui üks on väljas ja teine toas, siis ta tahab tuppa. Ärge palun saage sellest, kuidagi valesti aru, et me ei tahaks, et ta toas oleks, muidugi tahame, ta on meie pere liige, aga kui on ilusad ilmad või näiteks külas keegi, kes kardab koera, siis tahaks, et koer oskaks õues olla. Mida teeb aga Dexter?

Kui ta välja lasta, siis ta hakkab lihtsalt terassi aknale hüppama, terve pikkuses ja te ilmselt olete näinud kui suur ta on, tagajalgadel olles on ta minust pikem. Selle hüppamise pärast ei ole meil ka see aken kunagi puhas, vaid kogu aeg terves ulatuses dexteri käpajälgi täis. Kui ta avastab, et siit sisse ei saa, kraabib ta läbi kõik ülejäänud aknad, hüppab garedroobi aknale, köögiaknale ja siis välisuksele. Köögiakna ja garderoobi akna aknaplekkidest on mul suhteliselt suva, aga kogu meie metallist esiuks on täielikult ära kriibitud ja näeb välja nagu tahaks karu meile tuppa murda. vahemärkus ja poolnali – kas keegi välisustele ei vaja reklaami ja tahaks koostööd teha?

Ja nii ta käib ja hüppab ja haugub, kuniks me anname alla ja ta sisse laseme. Muidugi on see vale, sellepärast ta ilmselt järgi ei jätagi, sest ta teab, et lõpuks me anname alla, aga no majast hakkab kahju. Alles olime vanaema ja tädi-onu juures külas, proovisime seal ka Dexterit õue jätta, aga no lõpuks andis onu alla, sest neil on just värskelt ehitatud maja ja kahju, mida Dexter suudaks majast väljapool korda saada, on suurem kui see, mis ta korda saadab toas. Ühesõnaga – see ajab mind hulluks, et ta ei taha õues olla üksinda. Kõik, kes siiani on tundnud vastupandamatut soovi mind koera teemal harida, hurjutada, õpetada, eriti siis kui ma ei ole abi palunud, siis nüüd on teie kord. Ma päriselt ootan ja palun õpetusi!

Teine sama teemaga seotud nö mure on tema sisse ja välja siiberdamine. Saan ma arvuti taha istuda kui juba nõuab Dexter õue, lasen ta õue ja sekund hiljem on ta toas. Niutsub ja tahab uuesti õue. Kui siis uks kinni panna, et ole ometi õues, hakkab toimuma esimene – see ustele ja akendele hüppamine. Jätan ukse lahti (mõnikord isegi siis kui tegelikult on veel külm, istun parem pleedi all ja külmetan, sest ma ei viitsi teda kogu aeg sisse ja välja lasta, eriti kuna see on tõesti vaid minutiks), aga siis ta ei lähe õue. Jääb avatud ukse ette lihtsalt magama. Võimalik, et tal on toas palav, aga just sellepärast ma ju tahaks ka, et ta oskaks õues olla.

Nii et palun õpetage mind! Päriselt!

PS: PALUN ÄRGE LUGEGE SIIT VÄLJA, ET KAHETSEME DEXTERI VÕTMIST! Kindlasti mitte, ma ei vahetaks teda ühegi teise koera vastu, aga on okei, et koeraomanikul on ka mõnikord mured, eksju?

3 Comments Add yours

  1. punanemammu says:

    Lugu seeriast: Piirid ja raamid.
    Inimene soovib ju hea loomaga/inimesega sõber olla -> tuled vastu…annad sõrme, võetakse käsi (hakatakse ära kasutama). Nii lihtne see ongi. Tuleb teha süda kõvaks ja mitte tähelepanu pöörata (saan Sinust väga hästi aru, kellele meeldiks kriibitud uks, aken või näritud maja vooder). Kaugelt nõuandeid on keeruline jagada. Võin öelda, et üks minu koertest oli täielik memmekas ja ajas mind hulluks oma vingumisega, kui minu juurde ei pääsenud…kiunus…ja püüdis sisse pääseda. Jube tüütu oli see edasi-tagasi saalimine vms. Ütlesin koerale konkreetselt: oled õues. Uks kinni ja rohkem välja ei teinud. Ühel hetkel lõppes kiun ja kui õue läksin siis mängisin koeraga, peitust, tõmba-tiri mänguasjaga. Teadis, et tuleb hetk, kus minu tähelepanu on pööratud talle ja see oli päeva kõrghetk (vähemalt mina arvan nii) koera jaoks.
    Meil on suur aed, vahetevahel peitsin aeda osso bucco tüki (see eeldab, et koer teab käskluse otsi tähendust ja ma olin ka pisut usinam ja vedasin seda tükki mööda maad (aegajalt tõstsin üles, et jälge kaotada) kuni peidukohani välja)…saatsin koera õue, andsin nuusutada osso bucco paberit ja ütlesin käskluse – > otsi…jagus tegevust – otsimiseks ja leidmiseks, söömiseks samuti – õppis nii endale tegevust leidma. See on aga jube mängimine…minu koera puhul toimis. Iga koer on erinev, samuti nõuanded, mida saad.
    Oluline on enda jaoks selgeks mõelda reeglid ja neist järjepidevalt kinnipidada (mitte unustada!!!), kui korra järgi annad, katsetab koer nii kaua kuni inimesel kannatus katkeb…koer on palju järjekindlam kui inimene ja oskab seda ümber sõrme keeramise kunsti imeliselt.
    Edu Sulle piiride seadmisel, usu -> pärast konkreetseid raame – läheb elu palju ladusamalt. Oluline on kogu perega läbi arutada, mis meeldib/ei meeldi ja leppida kokku kuidas käitutakse -ainult nii on võimalik saavutada kiiremini tulemusi. Koer peab arusaama, et fun-fun-fun – toimub ainult õues ja mitte toas (toas koeraga ei mänginud, vahel läheb pöördesse ja siis on keeruline maha rahustada).

    Liked by 1 person

    1. Eveliis says:

      Meil ongi muud raamid ja reegelid täitsa paigas, aga selle õues olemisega on sul õigus oleme käe andnud. Alguses mõtlesime, et liiga väike, et üksi olla, siis edasi leidsime sada vabandust ja nüüd ongi kraabitud seinad ja uksed, oleks pidanud alguses südame kõvaks tegema, aga ei…ei oska ju. Ilmselt on sul õigus, et muud ei jää kui lihtsalt niikaua lasta tal õues madistada kuniks see kiun lõppeb ja oskab ka iseseisvalt õues olla.
      See osso bucco trikk on äge, hakkan sama tegema – aitäh nipi eest. Meil ta “otsi” käsklust ei tunne, aga “kus on” tähendust teab, seega usun, et peaks hakkama saama ja kui järjepidevalt harjutada, siis peaks ju vilja ka kandma. Aitäh tõesti hea mõtte eest!

      Like

  2. Hõbe says:

    100% sama värk, 1000% ei kahetse. Ja ma TEAN, et järjekindlus, järjekindlus ja veel kord järjekindlus, aga … rahu, ainult, rahu, ütles üks parajalt paks provva parimates aastates, tasku koeranäkse täis ja jätkas samas vaimus.

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.