Mis sai Skype´ist?

Alustame kohe lõpust. Meil oli tänaseks kokku lepitud, et koju tuleb arst, kes Skype´i parimatele jahimaadele saadab. Leppisime Marekiga kokku, et Ida on tema töö juures, mina tulen varem koju ja olen Skype´iga, aga eile õhtul tundsime me mõlemad, et me lihtsalt ei suuda. Jah, on näha, et ta on haige – tal on köha, nohu ja ta on kohutavalt kõhn, samuti on ta piisavalt eakas. 15aastane kassiproua. Aga samas on ta ikkagi justkui elujõus. Muidugi on see viimane meie tõlgendus ja ei ole keegi meist kassiekspert, aga meile tundus, et ilma veel korda arstile minemata, ei suuda kumbki meist jumalat mängida.

This image has an empty alt attribute; its file name is img_1586.jpg

Seega palun kohe jätta need kommentaarid, et mis inimene sa oled, et enne ei ravinud kassi. Võin teile ka öelda, et meie oma (= ei võrdu Keila) loomakliinikust öeldi, et pole aegu ja võimalus on tulla elavasse järjekorda, kuid ehk mõistate, et see ei ole mul hetkel võimalik. Teised kliinikud, kuhu mulle soovitati pöörduda, ei võta hetkel uusi patsiente vastu (jah, helistasin ka sinna mida mulle IG-s soovitati ja selleks lausa eraldi anonüümne konto tehti:) samuti ei anna mulle keegi ilma kassi nägemata – et teha kindlaks kas tal on lisaks neeruprobleemidele kopsupõletik või midagi hullemat – rohtusid ja ega ma neid oma suva järgi talle andma ei hakkakski). (Lisainfo: Loomaarst, kellega me juba konsulteerisime, on tuttav ja mitte enam praktiseeriv, kuid siiski loomi tundev)

Ma olen mitu päeva näinud unes Hugot, mulle tuli meelde, kuidas tema üle lillesilla saatsime ja kui valus see kõik oli. Orkut suri loomuliku surma ja kuigi see oli ka kurb, siis see, et ta suri kodus ja sai kenasti maha maetud Hugo kõrvale, tegi selle kõik lihtsamaks üle elada, aga otsustada veel ühe looma lahkumise üle, käis minule ausalt üle jõu. Idaga rääkisime ka ausalt ja avameelselt ning ta sai aru, miks me oleme otsustanud Skype´i magama panna. Kui eile seda kõike uuesti arutasime, karjatas ta ühel hetkel “issand, te tapategi kassi ära!” ja sellega oli otsustanud – me ei saa sellega hakama. See kõlas nii võikalt. Ma tundsin end Skype´ile süüa viies nagu vangivalvur, kes hukkamõistetule viimast einet pakkus.

Muidugi ma tean, et me hetkel mõtleme vaid enda tunnetele, kuid homme on esimene september, Ida läheb esimest korda kooli, seda päeva ei juhtu enam kunagi. Ma tahaks, et me läheksime homsele vastu rõõmsate emotsioonidega. Jälgime Skype ´i, laseme tal toas olla ja puhata (kuigi ta oli õuekass, siis ei pea te ka arvama, et ta elas kusagil lageda taeva all), pakume talle lähedust, hoiame Dexteri eemal ja ootame reedest teise arsti aega. Et siis oma lôplik otsus teha:(

Ei kerja kaastunnet, vaid elasin välja oma emotsiooni kui raske see on ja ma ei tea, kas tegin oige otsuse, et eile end kokku ei võtnud ja ei lasknud tal üle lillesilla minna.

EDIT: Skype on tänaseks käinud ka TEISE arsti juures, lisaks muule on Skype´il Covid, talle tehti analüüsid, vereproovid ja kõik muu, mis vaja, aga kahjuks ütles ka see arst, et kui ta uueks nädalaks kosuma ei hakka, siis tuleb meil teha see otsus, mida soovitas ka esimene arst. Rohkem ma Skype´i teemal siin blogis ei räägi. Samuti on kommenteerimine suletud, ma ei pea kuulama, kui rääbakas on mu kass ja kui hooletu olen mina ning kui sallimatu Marek. Allolevad pildid on tehtud Skype´ist selle aasta kevadel tema kõledas ja külmas kuuris, kus tal katust peakohal ei olnud (jumala eest, igaks juhuks mainin ka, et see on sarkasm!) ma julgeks öelda, et ta nägi veel väga hea välja. Aga mida mina ka tean – kalkuleeriv ja külm loomaomanik.

17 Comments

  1. reet says:

    Meie Sassu elas samuti 15-aastaseks. Viimase pool aastat võitles ta nohuga, jäi väga kõhnaks, aga karv oli ilus, nurr oli vali ja tundus, et tunneb ikka veel elust rõõmu. Loomaarst ütles, et 15-aastane kass ei pruugi uuringute tegemiseks vajalikku narkoosi üle elada – kass ei lama ju röntgeniaparaadi all vaikselt, kui paluda. Lasime tal olla, kuni ta ühel päeval meie linnaskäigu ajal heki varju puhkama heitis ja sealt enam ei tõusnud.
    Rahu kogu teie perele ja kerget käppa Skype’ile, kui ta ükskord sinna sillale astub!

    Liked by 1 person

  2. Milla says:

    Kasutan enne lugemisoskamatuid kraaksujaid kohe juhust ja ütlen esmalt, et ei mõista teid hukka. Meie peres suri just täna öösel vana koer loomulikku surma ja ma siiani veeretan seda uudist oma peas ega mõista seda. Oleme pidanud ka ühe koera magama panema, aga ühtviisi kohutavad kogemused on need mõlemad. Jah, ma tulin võõrasse blogisse oma valu välja elama, aga ma tõesti loodan, et Skype’i lõpp on võimalikult valutu, olgu see siis loomulik või kaasa aidatud.

    Liked by 1 person

    1. Eveliis says:

      Tunne sulle kaasa, päriselt, ma tean, mis valu see on ja aitäh selle kommentaari eest:) Nagu oli arvata, siis saan ikka enamasti teada kui halb loomaomanik ma olen:(

      Like

  3. kerjates kaasrtunnet says:

    Imelik postitus, kerjad kaastunnet aga kassi ravile ei vii kliinikusse. Mingi saamatu oled v. Pääskülas on suht odavaid ja täitsa häid loomaarste, Valdeku loomakliinik, Kase ja Mihcelsoni loomakliinik. Sa tundud sitt loomaomanik, midagi pole teha aga sellisena sa väljapoole paistad. Sa ei vii looma ravile, sa vahid pealt kas sureb ja hea kui ise sureb, jääb raha alles.Sa just otseselt looma metsa ja tänavale ei hülga aga ravi suhtes tundud olevat ebanormaalselt kalkuleeriv ja otseselt öeldes väga kitsi.

    Like

    1. Eveliis says:

      Tahad ma vastan sulle ausalt ja otse – sa oled IDIOOT, suurte tähtedega. Mu kass on arsti juures käinud, arsti diagnoosi järgi otsustasime ta magama panna, aga ei suutnud eile, sest esimene eptember ja ei taha selliseid asju samale päevale. Helistasin viide kliinikusse ja sain vastuse et ei sa aega, anna andeks, aga ma tõesti ei saa teise linnaotsa sõita. Ja kuna me siiski tahtsime ka teise arsti arvamust, siis hakkasingi uurima, KUHU VEEL SAAB MINNA ENNE KUI LÕPLIK OTSUS SAAB TEHTUD. Õnneks võtab mu oma kliinik meid vastu ja tead – ma ei tea, mis maailmas teie elate, kus on aega võta tunnikesi siin ja seal – mul oli täna oluline, käia lapse aktusel. Eks see teeb minust tõesti SITA LOOMAOMANIKU. Ma kohe tahaks, et keegi kaebaks kuhugi, et saaksin näidata KUIDAS meie loomad elavad ja KUIDAS nende eest hoolitsetakse! Punkt!
      Sry, ei tahtnud nii ilusal päeval nagu esimene september närvi minna, aga midagi pole teha, ei suuda end tagasi hoida! Kui isegi haige kassi magamapanek on sitt loomaomanik, siis mul ei ole midagi öelda.

      Like

  4. Doris says:

    Ma näen vahel siiani unes oma esimest kassi, kes elu viimased aastad elas mu ema juures, sest olin ise juba “pesast välja lennanud”. Tal oli väga ränk neerupuudulikkus, viisime teda tilgutite alla kliinikusse mitu korda, ema pani kodus tilka… aga see kõik võitis talle vast pool aastat. Mõtlen küll, et ehk oleks pidanud varem märkama, et kass on kõhnemaks jäänud või isutum või… Aga lõpuks on neeruhädad kassidel väga tihti ravimatud ja kui vaatan pilte sellest “luukerestunud” kassist, siis ega tal ei saanud hea olla olnud 😦 Meie kass suri lõpuks loomulikku surma, aga mõtlen siiani, kui halb tal tegelikult võis olla sellise tuhmi kasuka ja rähmas silmadega luukerena 😦 Ma kardan, et imeravi vast Sykpe’ile enam ei ole, aga hea arstiga võiks nõu pidada ja otsustada, mida teha (kuigi tilgutiravi ja kliinikus olemine polnud sugugi odav, siis 110% ei kahtse seda iialgi)

    Like

    1. Eveliis says:

      Tänan sind vahelduseks ka asjalikku kommentaari eest. Alati on lihtne öelda, miks sa ei tee seda või toda või miks üldse kirjutad, kerjad tähelepanu ja rahast kahju, aga miniu jaoks on blogi emotsioonide väljaelamiseks ka ning eile oli raske, on siiani, et ehk ma oleks pidanud laskma tal üle lillesilla minna…

      Like

  5. Kakaduu says:

    Tallinnas on kümneid ja kümneid kliinikuid, kuhu astud sisse ja ei pea mingisuguses meeletus järjekorras seisma. Ei pea üheski tegelikult tunde seisma enamasti. Lisaks on 24h kliinikuid lausa mitu meil juba. Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik loomal lasta piinelda, selle asemel, et leida see paar tunnikest.

    Like

  6. Eveliis says:

    Vastan uuesti – me olime plaaninud kassi magama panna, et ta ei piinleks, ta on arstil käinud ja tal on neerud haiged, lisaks on ta viieteistaastane. EILE MA EI SUUTNUD SEDA TEHA ja tekkis tahtmine UUS ARVAMUS KÜSIDA. VIIS KLIINIKUT, kuhu helistasin, ei võtnud vastu, ja tead ausalt – täna, lapse esimese koolipäeva puhul tõesti ei ole seda paari tunnikest võtta. AGA MU OMA KLIINIK PAKKUS MEILE UUE AJA VÄLJASPOOL ELAVAT JÄRJEKORDA.
    Ütlen ihtsalt, et ma elan maal, kassiga linna ja tagasi sõitmine võtab mul aega kaks tundi, elav järjekord + arst võib olla teise kaks, see on POOL tööpäevast, kas tõesti tööandja peab mind lubama vabale päevale ja lihtsalt ära, sest kass on haige. Nii must ja valge maailm ei ole. Muidugi nad lubaks ka, aga ma ei jaksa igale poole, seda enam, et OTSUS OLI TEHTUD, lihtsalt me emotsionaalselt ei suutnud ja tõesti ilmselt oleks kassil juba kergem kui ma oleks end kokku võtnud eile. Meie kass ei ole aastane, vaid 15aastane – haige ja vana kass on midagi muud kui terve kassi ära andmine/magama panemine

    Like

    1. Eveliis says:

      Okei, voibolla mu vastus kôlas hoolimatult, aga täna ei oleks mul viit tundi aega. Reedel on. Olen siis hoolimatu voi sitt loomaomanik, teate olen mis ma olen, kes tahab arvab oma niikuinii. Mina annan edast parima:(

      Like

  7. Toropov says:

    Tere. Olen lugenud seda blogi pea 5 aastat, vahel pausidega. Miskipärast selline huvitav tähelepanu sinu loomade suhtes on tekkinud, et kassid elasid kuuris nii suvel kui talvel, koer elas ka väljas, liigeste haigusega sai hiljem tuppa sooja, kassid mitte. Mäletan et need sinu kassid nägid juba aastaid tagasi suht rääbakad välja. Kole ja kuiv karvakate, räämas sabadega. Hugol oli alati silmades kurb helk. Juba Hugo ajast mäletan seda juttu, kui teatasid, et ravime teda ei hakka, sest ta vana koer. Eelmisel nädalal teatasid sama asja kassi puhul, et ravima teda ei hakka. Sa tundud tuim ja kalkuleeriv inimene. Korra käisid Hugoga Loomade Kiirabis. Pigem jäänud mulje, et siis, kui loomaarsti vaja külastada, sa seda ei tee, vaid ootad mingit iseparanemist ja imet. Su kass on aastaid haige olnud, midagi selleks pole sa teimud, et teda korralikult ravida. Normaalsed looma omanikud ravivad, poputavad, hooldavad ja soovivad parimat oma loomale. Sinu puhul on lood vastupidi. Sa ära soovi endale loomakaitset külla, küllap nad kunagi tulevad sinu juurde, kui otsustad kuskilt kassiabist looma adopteerida ja siis talvel külmas kuuris hoiad ja looma tuppa ei lase. Su laps kasvab suuremaks ja näeb sama, mida paljud su lugejad vaikimisi.

    Like

    1. Eveliis says:

      Ma isegi ei viitsi sellele vastata, sa ei tunne mind, sa ei tea mind ja sa ei te absoluutselt midagi mu loomadest. Külmas kuuris ja koer ka elas väljas, hmmmm….küsi ükskõik kellelt, kes PÄRISELT MUL KÜLAS ON KÄINUD JA MIND TEAVAD, kui külmas ja välja see haigete liigestega koer elas ja kui kehv elu kassidel oli/on.

      Like

      1. Milla says:

        Mina jälle. Mitte, et see minu asi oleks, aga mulle tundub, et sellistele ebaõnnestunud inimestele vastamine teeb pigem neid õnnelikuks, sinult aga võtab selle vähesegi energia ja enesekindluse, mis sul selles raskes olukorras veel alles on. Ja endiselt ei mõista sind hukka, olen kindel, et hoolitsed oma loomade eest parimal võimalikul moel.

        Like

      2. Eveliis says:

        Mul on laias laastus ükskõik, aga ajab ikka närvi küll kui inimesed TEAVAD kuidas Marek ei sali loomi ja kui kehvades tingimustes nad elasid/elavad. Skype on hetkel üldsegi kliinikus, kus teda uuesti diagnoositakse, aga tõesti rohkem ma temast tõesti ei kirjuta. Läheb liiga lappesse!

        Like

  8. kellakagu says:

    Mu arust saavad kõik aru, et need kaks olid sedavõrd pahatahtlikud ja provokatiivsed kommentaarid. Mu arust sa ei peaks neile vastamagi.

    Like

  9. Liisuk says:

    Varem blogis tihti kirjutasid kuidas Marek ei tohi teada, et te Idaga vahetevahel kui Marekit kodus pole, salaja kasse ja koera tuppa sooja lasete, kartsid hirmsasti et Marek näeb loomakarvu vaibal ja diivanil.Oled unustanud et selline olukord teie kodus oli “normaalne” ja loomad ei tohtinud toas olla Mareki sallimatuse pärast. Ise käisid teie kodust olukorda blogis kurtmas. Siin sulle artikkel, miks sinul pole vaja varjupaigast looma koju tuua, kuna ilmselt ei hakka elu sees mingi kassi mädanenud hammaste pärast loomakliinikut külastama ja selle peale suuri summasid kulutama.Hammaste probleem on väga kulukas protseduur ja enamuses varjupaikades just sellised hambad kassidel ja koertel ongi
    https://lemmik.postimees.ee/7328565/varjupaigaga-kohtus-kainud-naine-pesaleidja-on-avaldanud-valeinfot
    Iga lemmikloomast lugupidav inimene hakkab pereliiget koheselt ravima, kui selleks on vajadus, mitte ei hakka kirjutama lugu kassist, kuidas on kahju eutaneerida, mis sest et kass on täies elujõus, aga haige, aga vot ravida ka ei taha, sest money.PTA teema.

    Like

    1. Eveliis says:

      Ahhh issand, SEE ON NALI OLNUD. Kassid läksid välja elama, sest nad pissid tuppa ja mitte vähe, sellega oli suur probleem ja olen sellest ka (vist) rääkinud, et oli valida, kas ära anda või õue elama panna. Kassikarvad ei meeldi meile kummalegi, aga jumala eest, Marek ei ole KUNAGI keelanud neid majja, ta lihtsalt teadis mis juhtub kui liga kaua. Neid ei pidanud SOOJA laskma, nad ei elanud külmas. Ja koer elas toas, oli vaid päeval õues, temaga olid reeglid, et tal on toas OMA KOHT.
      Kus see hoolimatus ja sallimatus on? Apppppiiiii!
      Tark nagu sa oled, siis 1) toetan ma ise varjupaikade MTÜd igakuiselt (kas vajad väljavõtteid?), 2) toetasin ka selle loo pärast Pesaleidjat (vajad jälle väljavõtet?), 3) KUS ma olen kirjutanud, et asi on rahas, et mul oli plaan kass eutaneerida? 4) minu loomad KÄIVAD arstil (saadan jälle väljavõtte? aa, koera oma olen jaganud isegi) ja 5) minu kass on hetkel kliinikus, kus teda põhjalikult uuritakse (TEIST korda)
      Fakk, ausalt, ma lähen nii närvi, et inimesed kujutavad endale asju ette!

      Like

Comments are closed.