Tunne oma kodukanti! //Abandoned Soviet prison and forced labor open mine

Talvel õue minemise juures on kõige kehvem osa see diivanilt püsti saamine ja riidesse panemine, aga aknast paistis nii ilus ilm olema, et patt oleks toas ka olla olnud.  Päike paistis ja puha. Tegelikkuses oli ilm jäine ja tuul oli kohati selline, et ma tänasin õnne, et tiba kogukam olen, kuid ilmast hoolimata oli mul hea meel, et me end Rummu karjääri vedasime. Ma olen … Continue reading Tunne oma kodukanti! //Abandoned Soviet prison and forced labor open mine

Elu teeb ringe? //Throwback to Fashion Sundays

Eile jäin ma õhtul sõbrannale üht pilti otsides Moepühapäevade albumit sirvima. Täitsa lõpp kui lõbusad üritused need olid. Jaa, muidugi olid need kodukootud ja lihtsakesed, aga meil oli alati nii lõbus. See sigimine ja sagimine ja mõnikord väikeste modellide “lavanärv”, kõik tuntud ja tuntumad Eesti lastebrändid käisid läbi. Veebruaris lähen ma jälle Oslo Fashion Week´ile, peale seda ühele messile moeshow´d korraldama, kui ma arvasin, et … Continue reading Elu teeb ringe? //Throwback to Fashion Sundays

“Sa peaks juukseid tihedamini lahti kandma, nii kena on!” //Me and my rough hair

Mul on hästi karmid juuksed. Sellised, mis elavad oma elu ja väga dressuurile ei allu. Mul on olnud erinevaid lõikusi vist 378463287 korda, aga ma ei ole kunagi rahul, sest 1) need soengud näevad kenad välja ajakirjades 2) mu juuksed elavad reaalselt oma elu ja 3) ma ei saa tegelikult kunagi seda, mida ma tahan. Mida ma tahan? Ma tahan, et ma saaksin juuksed lihtsalt … Continue reading “Sa peaks juukseid tihedamini lahti kandma, nii kena on!” //Me and my rough hair

Baby, you can drive my car

Käisime eile sõbrannaga proovisõitu tegemas autoga ja kuna ta on algaja autojuht, siis loomulikult suri tal auto mitu korda välja ja ei saanud ta koha pealt minema või pani vale käigu sisse. Ma püüdsin teda lohutada, et see ongi alguse asi ja pealegi on iga auto erinev ning vajab tunnetamist, aga see ei lohutanud teda eriti. “Ma olen juba aasta aega õppinud!” kurtis ta. Pähh, … Continue reading Baby, you can drive my car

4.päev: kuidas lapse süda murda

Tööpäeva lõpuks otsustasin ma Idale head meelt valmistada ja me läksime tema Norra lasteaiast läbi. Seda plaani ma muidugi päris otsast lõpuni läbi ei mõelnud ning sain hakkama korraliku seebiooperiga. “Vaata, Hedvig, sinu selja taga!” hüüatas Pernille ja tegi pähe kõige suuremad silmad. Ida puges häbenedes minu selja taha. Natuke häbenemist ja keelte segadust ning juba läksid väikesed sõbrannad lasteaia peale jalutama. Järgmisel hetkel ilmus … Continue reading 4.päev: kuidas lapse süda murda

2.päev: ah õigus, täna tuleb lühike sõit

Tegime hommikul pool kaheksa silmad lahti ning hakkasime oma kodinaid kokku pakkima, et Norra poole sõitma hakkama. Ees ootas kaheksa tundi sõitu. The usual! Ja siis tuli mulle meelde, et me ei sõida üldsegi mitte Lillehammerisse, vaid Oslosse, kuhu on kõigest kuue tunni autosõidu tee. “Ah, täna tuleb ju vapsee lühike sõit!” tuletasin ma endale meelde ja nii ei hakanudki me enne kella 11 liikuma. … Continue reading 2.päev: ah õigus, täna tuleb lühike sõit

Seljakotid selga!

Olgu, olgu, tegelikult ei viska me sugugi seljakotte selga, vaid hoopis kohvrid autosse, kuid “väikesele” reisile läheme me siiski. Kärutame seekord lisaks vanale heale Norrale ka natuke Rootsis ja Taanis. Kusjuures ma ei ole Taanis kunagi käinud, lennujaam ja raudteejaam ei lähe arvesse, ja see tundub eriliselt põnev. Mulle on Taani alati meeldinud, eriti armusin ma Taanisse peale Mae Lenderi “Minu Taani” lugemist ja siin … Continue reading Seljakotid selga!

Hipsterville getaway

Karmavärk või kokkusattumus, aga igatahes täpselt peale nohuteemalist postitust tundsin ma ninast sügelust ja see ei tähendanud muud kui seda, et olin endale kusagilt suutnud nohu hankida. Igal muul hetkel oleksin ma end sellise kohutava haigusega voodisse kerra tõmmanud ja elu ning surma vahel vaaginud, aga selle segas ära üks pisike tõsiasi. Emadus. Kui sa oled ikkagi lapsele lubanud kohtumist oma lemmiktädiga, siis tuleb lubadust … Continue reading Hipsterville getaway

Yoga of Hope

Mul on hea meel, et koos Trööstiplaastritega saame meie ka olla väikene osakene 18.11.2017 toimuvast ülemaailmsest heategevuslikust üritusest Yoga of Hope, mille algatajateks on Trööstiplaastrite (Cuddlings) looja Shama Persson ja Yoga Girl Rachel Bråthen. Ülemaailmse joogaürituse eesmärgiks on toetada vähihaigeid lapsi. Toetuseks on neli võimalust: Panusta omapoolse joogatunniga (joogatunni pidamiseks ei ole registreerimistasu, sinu panus on aeg ja koht) Liitu joogatunniga ( registreerimise tasu ca … Continue reading Yoga of Hope

Inimene pole kunagi rahul

Kummaline loom see inimeseloom. Mitte kunagi pole rahul. Vähemalt mina. Vähemalt mis puudutab tööd. Alati tahan rohkem ja paremini ja veel ja veel ja veel. Ja siis pole rahul, et on liiga palju. Segane? Okei. Alles ma vingusin, et olen töö kätte suremas, et nii palju on teha. Ise teadsin, et see kiire periood saab suvega läbi ja järgneb rahulik sügis. No vot. Järgmise nädalaga … Continue reading Inimene pole kunagi rahul