Morbiidne ja sünge sünnipäev

“Kes suri?” loen ma kommentaare EV99 kontserdi kohta. Morbiidne ja sünge, kirjutatakse, Tabavalt on üks kaasblogija leinud seoseid seriaaliga “Walking Dead”. “No miks see niimoodi venib?” küsib Marek. Mina aga vaatan vist teist kontserti. Mulle meeldib. Kohe algusest alates. Ma mõtisklen omi mõtteid ja mulle meeldib see pappkastide teema. Kolimine, muutumine, ärkamine. Ajalugu. Aga võib olla ka ka kastis elamine. Mu tuttav torkab vaimukalt, et … Continue reading Morbiidne ja sünge sünnipäev

Kas lasteaialaps tohib teada saada, kuidas liha taldrikusse saab?

Mu lasteaiaõpetajast sõbranna saatis mulle lingi Granstubben lasteaia postitusest (LINK), kus ühes Nord-Trøndelagi lasteaias Norras said lapsed pealt näha ja osa võtta põhjapõtrade tapmisest. See postitus pidavat Eesti lasteaednike gruppides kirgi kütma. Kirgi kütma võiks vist teoreetiliselt tähendada ka, et Eesti lasteaednikud juubeldavad üheskoos, et vau kui kihvt, aga olles kokku puutunud nii Norra kui Eesti lasteaiaga, siis ma julgen ilma neid kirgi nägemata öelda, … Continue reading Kas lasteaialaps tohib teada saada, kuidas liha taldrikusse saab?

If love is blind, why is lingerie so popular?

Hiiliv keskeakriis või mis, aga pesuteemadel ma jätkan. Tegelikult on aga ilma naljata lood nii, et mul oli eile võimalus käia Bon Bon Lingerie tootmises ja  kogu selles pesuparadiisis tuli mulle meelde, miks ma kunagi ammu ammu BonBoni armusin. Nagu te eelmisest postitusest aru saite, siis pesu on minu jaoks väga oluline. Mul on pesuga seotud kaks kiiksu – aluspüksid ja rinnahoidja peavad olema ühest … Continue reading If love is blind, why is lingerie so popular?

Milleks meile 50 halli ja hallimat varjundit?/ Why there is 50 shades of grey?

Te ju teate, et “Viiskümmend halli varjundit” on minu arvates üks maailma kehvemaid raamatuid, “Viiskümmend tumedamat varjundit” veel hullem ja kui just mu sõbranna mulle kolmandat osa ei kingi, siis vabatahtlikult ma kolmandat osa lugema ei hakka ka. Mu sisemine jumalanna ei taha. Ometigi on tegu ühe loetuima (erootilise) romaaniga. Miks see nii on? Milles on selle raamatu fenomen? Ma usun, et kõik need, kes … Continue reading Milleks meile 50 halli ja hallimat varjundit?/ Why there is 50 shades of grey?

Liiklushuligaan & jõul(ustress)

Lille julaftenil ehk reedel tuli Taanist koju tädi Pepe ja kuna Ida oli mulle 9887 korda pinda käinud, et tema tahab OMA tädi Pepe juurde, siis me otsustasime talle vastu minna. Autoga. Olgugi et ma tean, et auto õhkpadjad võivad aegajalt alt vedada. No ja tundes minu õnne autodega, siis täpselt nii ka juhtus. Tädi Pepe oli kenasti kätte saadud ja me liikusime vooluga kaasa … Continue reading Liiklushuligaan & jõul(ustress)

Hullumaja puhvet või lõbus lasteaiapidu?

Mul ei olnud lasteaia jõulupeole mingeid erilisi ootusi, selles mõttes, et ma olen küll kanaemastunud ja fännan kõiki lastega seotud üritusi (laias laastus pole ka vahet, kas seal on mu oma laps või võõrad), kuid ma ei oodanud, et seal oleks mingi jube sisukas programm või tegevus. Jooksevad ringi, karjuvad, on kärsitud  – umbes nii ma seda ette kujutasin. Ma eksisin. Vägagi vahva lugu oli … Continue reading Hullumaja puhvet või lõbus lasteaiapidu?

Britt Ida tuba

Kuna ma täna ei viitsinud Idat lasteaeda viia, siis kasutasime me hommikupoolikut selleks, et Ida tuba Norra mälestustega täita. Mu meelest on nii tore selliseid armsaid mälestusi silma all hoida, mitte mõnes kapis peidus. Ja teate, ei oleks ma kunagi uskunud, et minu külmkapil saavad rippuma lapse asjad, aga siin nad on. Ei häirigi. Kuigi ma tahan neile ikkagi Ida tuppa koha leida;) Continue reading Britt Ida tuba

See küla nimega Lillehammer /This village called Lillehammer

Lillehammer võib olla üks igavamaid linnakesi, kuhu elama sattuda/tulla. See on unine väikelinn, mida naljaga pooleks saab lausa külaks nimetada. Siin ei toimu suurt midagi, inimesed on samasugused unised nagu linn ise ja kõik toimib kuidagi omas rütmis. Ma olen erinevatel eluetappidel siin elanud kokku umbes neli aastat. Piisavalt palju, et seda linnakest siiski ka koduks kutsuda. Ma heidan selle linna üle nalja, kuid samas … Continue reading See küla nimega Lillehammer /This village called Lillehammer

“How lucky I am to have known someone who is so hard to say goodbye to”

Ida sai Norra lasteaias käia 1,5 aastat ja selle ajaga on talle uskumatult palju sõpru tekkinud. Kuna mul varasemaid kogemusi lastega pole, siis minu jaoks on sellised lasteaia sõprused eriliselt uus ja armas kogemus (varem olen ma sellest kirjutanud siin). Kui midagi veel minusugusele vanale küünikule, sarkastilisele hingele, kes iga hinna eest soovib kellelegi haiget teha või ära panna, südamesse läheb ja väikse pisara silmanurka … Continue reading “How lucky I am to have known someone who is so hard to say goodbye to”

Abort – naise õigus valikule/ Abortion – every women´s own choice

Kui ma lugesin, et Poola võimud tahavad igasugu abordi keelustada, mõtlesin ma, et seekord on küll poolakad asja üle võlli keeranud, et kaugel pole aeg kui nad nõidu põletama hakkavad ning keskaeg tuli silme ette. Loomulikult tõi valitsuse selline eelnõu ettepanek tänavatele plakatitega naised, kes nagu päise pildil väljendasid oma pahameelt loosungitega stiilis “valitus on nii pehmo, et ronib meie tussusse”. Nii palju kui ma … Continue reading Abort – naise õigus valikule/ Abortion – every women´s own choice