Kodus tagasi

Jõudsime tagasi koju Ussipessa. Ei saa öelda, et oleks väga jõululine tunne olnud. Lund ei olnud, kodu oli nii vähe või palju jõuline kui me ta jõudsime sättida, ehk siis mitte rohkem kui kuus toas, aga kodus oli korras ja puhas (mille me paari minutiga ellimineerisime, sorry, Marek) ning kodus ootas meid terve hunnik kingitusi. No nagu jõulud oleks:D Ahjaa, ma pidin enne koju jõudmist … Continue reading Kodus tagasi

Miks ma blogin ja jõulusoovid

Aegajalt tuleb mulle ikka peale tunne, et ei peaks blogima, aga kogu selles protsessis on mingi võlu, et ma ei suuda ka  blogimata olla. No ei oska lihtsalt. Olen tegelikult püüdnud, aga ei saa hakkama. Käed hakkavad sügelema. Mõtlen küll teinekord, et kas see blogimine mulle ikka tegelikult ka midagi annab, et on see väärt seda, et iga natukese aja tagant enda kohta mingit jama … Continue reading Miks ma blogin ja jõulusoovid

Kuidas nad teadsid?

Võib olla on seda raske uskuda, aga väikesena olin ma  hea laps. Vähemalt kui päkapikkudesse ümber arvestada. Ma mäletan nii hästi, kuidas tädi Helju juures käisid eriliselt helded päkapikud ja isegi siis kui mind seal ei olnud ning ma mõtlesin alati, et kuidas nad ometi teavad ka tädi juurde tulla. Ma ju ei ela seal? Ja kuidas nad teavad, mida ma soovin? Kuidas nad oskasid … Continue reading Kuidas nad teadsid?

Talvine Ussipesa

  Ussipesas elamise juures on päris palju plusse. Üheks suurimaks plussiks on kindlasti loodus. Siin on kevadel ilus. Siin on suvel ilus. Siin on sügisel ilus. Siin on talvel ilus. Ainus aeg kui siin väga ilus ei ole, on porine aeg. Kui puud on raagus, vihma sajab ja kõik on ümberringi hall ja porine, pime. Siis on natuke nukker. Aga no nagu lumi maha tuleb, … Continue reading Talvine Ussipesa

Nähtamatu nabanöör

Kui ma mõnda aega tagasi kirjutasin sellest, et Marek ja Ida magavad magamistoas ning mina teises toas, ei osanud ma ette kujutada, milline väike skandaal sellest lahti läheb. Marekist sai pedofiilikalduvustega isa, meie abielu oli karile jooksnud ja mina olin sobimatu ema, kel pole oma lapse vastu tundeid, mehe vastu vist ka mitte, täpselt ei mäleta enam. Tegelikkuses olid põhjused harjumuses. Harjumuses, mille me ise … Continue reading Nähtamatu nabanöör

10. päev: mees metsas ja laevapiletid

Ei ole halba ilma heata. Me oleks Idaga pühapäeval sõitnud just Kristiansandi, kus üleujutuste tulemusena on teed suletud ja olukord paljude jaoks rohkem kui traagiline. Ka Lillehammeris oli täna kohutav ilm, kuid ega siis sellepärast saa tuppa jääda. Oma käigud olid vaja ära käia ja kui vihma ei sadanud tapvates siis oli tegelikult väljas mõnus sügisilm.  Ma ei tea, miks ma otsustasin koju sõita läbi … Continue reading 10. päev: mees metsas ja laevapiletid

Sassis kodu

Enne emaks saamist olin ma paras korrafriik. Mul pidid asjad olema (minu jaoks) õige koha peal ning ma panin automaatselt tähele kui raamaturiiulis oli keegi raamatu vale koha peale asetanud, ma ei saanud uinuda kui kardinad olid valesti akna ees, kui linik oli laual viltu, toolid mitte ühe joone peal. Rasedaks jäädes lubasin ma, et meie majas ei hakka olema igal pool lasteasju nähtaval. Mind … Continue reading Sassis kodu

Laps ja koer ühe katuse all

Ida on täiesti loomahull. Ta ei lähe kunagi õhtul magama enne kui oleks Hugole musi andnud ja teda kallistanud. See on iseenesest väga armas, kui välja jätta fakt, et loom on loom ning ta ei pruugi lapse headest kavatsustest aru saada. Me oleme Idale 8754376 korda öelnud, et koerale näo juurde EI lähe, kuid kas te arvate, et tal ei lähe see meelest? Peaaegu iga … Continue reading Laps ja koer ühe katuse all