Kuidas nad teadsid?

Võib olla on seda raske uskuda, aga väikesena olin ma  hea laps. Vähemalt kui päkapikkudesse ümber arvestada. Ma mäletan nii hästi, kuidas tädi Helju juures käisid eriliselt helded päkapikud ja isegi siis kui mind seal ei olnud ning ma mõtlesin alati, et kuidas nad ometi teavad ka tädi juurde tulla. Ma ju ei ela seal? Ja kuidas nad teavad, mida ma soovin? Kuidas nad oskasid … Continue reading Kuidas nad teadsid?

Talvine Ussipesa

  Ussipesas elamise juures on päris palju plusse. Üheks suurimaks plussiks on kindlasti loodus. Siin on kevadel ilus. Siin on suvel ilus. Siin on sügisel ilus. Siin on talvel ilus. Ainus aeg kui siin väga ilus ei ole, on porine aeg. Kui puud on raagus, vihma sajab ja kõik on ümberringi hall ja porine, pime. Siis on natuke nukker. Aga no nagu lumi maha tuleb, … Continue reading Talvine Ussipesa

Nähtamatu nabanöör

Kui ma mõnda aega tagasi kirjutasin sellest, et Marek ja Ida magavad magamistoas ning mina teises toas, ei osanud ma ette kujutada, milline väike skandaal sellest lahti läheb. Marekist sai pedofiilikalduvustega isa, meie abielu oli karile jooksnud ja mina olin sobimatu ema, kel pole oma lapse vastu tundeid, mehe vastu vist ka mitte, täpselt ei mäleta enam. Tegelikkuses olid põhjused harjumuses. Harjumuses, mille me ise … Continue reading Nähtamatu nabanöör

10. päev: mees metsas ja laevapiletid

Ei ole halba ilma heata. Me oleks Idaga pühapäeval sõitnud just Kristiansandi, kus üleujutuste tulemusena on teed suletud ja olukord paljude jaoks rohkem kui traagiline. Ka Lillehammeris oli täna kohutav ilm, kuid ega siis sellepärast saa tuppa jääda. Oma käigud olid vaja ära käia ja kui vihma ei sadanud tapvates siis oli tegelikult väljas mõnus sügisilm.  Ma ei tea, miks ma otsustasin koju sõita läbi … Continue reading 10. päev: mees metsas ja laevapiletid

Sassis kodu

Enne emaks saamist olin ma paras korrafriik. Mul pidid asjad olema (minu jaoks) õige koha peal ning ma panin automaatselt tähele kui raamaturiiulis oli keegi raamatu vale koha peale asetanud, ma ei saanud uinuda kui kardinad olid valesti akna ees, kui linik oli laual viltu, toolid mitte ühe joone peal. Rasedaks jäädes lubasin ma, et meie majas ei hakka olema igal pool lasteasju nähtaval. Mind … Continue reading Sassis kodu

Laps ja koer ühe katuse all

Ida on täiesti loomahull. Ta ei lähe kunagi õhtul magama enne kui oleks Hugole musi andnud ja teda kallistanud. See on iseenesest väga armas, kui välja jätta fakt, et loom on loom ning ta ei pruugi lapse headest kavatsustest aru saada. Me oleme Idale 8754376 korda öelnud, et koerale näo juurde EI lähe, kuid kas te arvate, et tal ei lähe see meelest? Peaaegu iga … Continue reading Laps ja koer ühe katuse all

Fassaadi taga

Me tegime eile jälle seda värvime-maja-värki. Täiesti hullumeelne kui palju me neljakesi ära tegime. Ja veelgi hullumeelsem on see, et meil on olemas sõbrad, kes alati vabatahtlikult appi tulevad. Neil on alati aega ja võimalust. Hiljuti rääkisin ma ühe tuttavaga, kes oli hädas inimestega, kes ei tule koolituspäevadele, sest neil pole aega. Me mõlemad oleme seda meelt, et inimesel on täpselt nii palju aega kui … Continue reading Fassaadi taga

Enne vihma

Mõnikord, näiteks eile kui ma hilisõhtul rongiga Keilasse tulin ja taksot ei saanud ning mõtlesin, et pean jala hakkama kodu poole vantsima, mõtlen ma, et kuramus, kes see käskis meil siia karup….e kolida. Sven Mikser see ei olnud. Ise vabatahtlikult tulime. Linnas oleks ikka tunduvalt lihtsam. Eksju. Teinekord aga, nagu täna kui me enne vihma  Idaga lilli ja maasikaid käisime korjamas, mõtlen ma, et paremat … Continue reading Enne vihma