Üle lillesilla

See siin on ilmselt üks raskemaid kirjutisi, mis ma oma elus olen sõnadesse pidanud panema. Miks ma seda siis üldse kirjutan kui juba vaid pealkirja toksides pisarad silma kipuvad? See ei ole pisarakiskuja pisarakiskumise pärast, vaid eeskätt püüe endaga rahu teha, endale sisestada, et me tegime õigesti. Kirjutada endast välja südamevalu.  Loomulikult ka mälestus meie… Read More Üle lillesilla

Kalsarikännit, vaimonhakkaajapaita ja heinategu

Teisipäevahommikune leitsak äratab mind enne äratuskella. Jätan Ida veel voodisse unelema ja hakkan oma asju pakkima, kätte on jõudnud jaanipäev, mille me võib vist juba öelda, et traditsiooniliselt veedame Pranglis. Ma püüan küll vaikselt teha, kuid tasapisi ärkab ka ülejäänud maja, uniste nägudega, kuid tavapärase uimamise asemel on kõik tegusad ja nii jõuame me sadamasse… Read More Kalsarikännit, vaimonhakkaajapaita ja heinategu

Tähelepanuhoorad ehk võib olla teen sotsiaalmeedia-enesetapu selle postitusega

Tegelikult oli mul plaan üldse mitte enam teatud teemadel sõna võtta, kõik sai justkui öeldud, mida mina arvan ja tahtsin hoopis kirjutada sellest, miks Kreisiveganil on õigus, et minu sees elab 60-aastane (Soome) proua, aga viskan kivi Marimellide kapsaaeda, et nemad on tegelikult süüdi. Süüdi selles, et ma oma nokakese jälle lahti teen. Kuigi tean,… Read More Tähelepanuhoorad ehk võib olla teen sotsiaalmeedia-enesetapu selle postitusega

Kuidas ma vea tegin ja mõtlesin, et peaks uue mehe leidma

Pealkiri on muidugi klikkbait, ei hakka ma siin mingit uut meest leidma, lihtsalt eile viskas see üksiku naise olukord üle korraks. Alguse sai see sellest kui ma öösel pidin oma süü tõttu, et olin talle vale toitu andnud, välja vedama Hugo karvase ja paksu vaiba, mis oli täis mitte kõige tahkemat number kahte. Vedasin selle… Read More Kuidas ma vea tegin ja mõtlesin, et peaks uue mehe leidma