11 aastat, Prangli ja üks triibuline särk

Marek ja Ida läksid varahommikul Pranglisse. Kui Marek oma kohvrit pakkis, hakkasin ma kõva häälega naerma. Ei, midagi ei olnud pahasti, aga kaasa läks ka Mareki trade mark – punasetriibuline Lacoste särk. Selles ei oleks midagi erakordset, aga see särk on soetatud 11 aastat tagasi (võin aasta-paariga eksida) ja kui me ükskord käisime läbi Prangli…

See ei ole üldsegi mitte lihtne – õppida laisklema.

Kas te mäletate neid aegu, kui me Idaga lihtsalt autosse istusime ja kuhugi sõitsime? Sihtpunkt oli küll paigas, aga alati oli olemas võimalus, et sihtpunkti jõudmine ei lähe kõige loogilisemat ja otsemat teed, sest elu peab ju seiklus olema. Ja seiklust on meil üksjagu olnud. Küll aga on sellest spontaansest reisimisest päris pikk paus olnud….

When the moon hits your eye like a big pizza pie, that’s amore

Issand, kui mõnus on! Kui ikka juba üle aasta oled nagu vangis olnud, nii et ma olen isegi hakanud Rootsi kruiise igatsema, siis oli nii mõnus lõpuks ometi lennujaama sõita. Isegi varahommikune ärkamine ei häirinud. Ma olin sellest tundest nii puudust tundnud. Ma tean, ma tean, ma olen rääkinud, et püsime kodus ja saame koroonast…

Minu (tegelikult Herlingu) täpiline tassike teed

Et see Varnja ja Peipsäär ja sealsed inimesed. Ega ma ei oskagi tegelikult midagi uut öelda, sest kõik justkui nagu juba öeldud ja sõnad ei annagi seda õiget tunnet ilmselt edasi. Või noh annavad ka, aga mitte minu omad. Lugege näiteks Herlingu enda blogi (aga te ju loete seda juba niikuinii?), tema oskab kohaliku elu…

Armastan. Mutionu. Kukeseen. 103

Eesti vabariigi aastapäev on minu jaoks alati olnud erilise tähendusega päev. Ma ei saa öelda, et ma alati tunnen, et Eestis on kõige parem elada, ma leian ikka ja jälle midagi kritiseerida ja millegi kallal nuriseda, kuid Eesti sünnipäev on üks nendest päevadest, kus ma tunnen Eesti üle uhkust. No vaata enda ümber ringi, mille…

“You are crazy, my child. You must go to Berlin.” –Franz von Suppe

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et tööotsingud viisid mind otsapidi Berliini, kuhu ma pidin minema töövestlusele. Poolnaljaga ütlesin enne jõule emale, et kui ma tagasi ei tule, siis teate, et mind on kas prostituudiks müüdud või organidoonorina mustale turule paisatud. Järgmisel hetkel hakkas ema süda valutama ja veel järgmisel hetkel tuli…

Reisimine on ainus asi, mille eest maksmine, teeb rikkamaks

Mõnikord ma vaatan teiste reispilte ja mõtlen, et pagan kui kadedaks teeb, et tahaks ise ju ka. Siis ärkan kell neli varahommikul üles, et lennujaama tormata ja mõtlen, et aga ma ju ise rändan ka suhteliselt palju? Pole küll klassikalised puhkusereisid ja viimase aja reisid, välja arvat Edinburgh, on ikka olnud tööga seotud, aga toredaid…