Ma kaeban teid kõiki kohtusse!

Kuulge, ausalt, mis toimub? Mis inimestega juhtunud on, et ABSOLUUTSELT KÕIKE võetakse isiklikult, kõige peale solvutakse, kõige peale hakatakse jalgu trampima, kõige peale hakatakse nutma, nõutakse/anutakse, et inimesed muudaksid oma postitusi ja kõige uuem trend – kõike peab kuhugi kaebama. Kohtusse ei ole vist veel keegi läinud, aga selleks, et olla trendikas peab kedagi Pressinõukokku kaebama.

Jah, ma räägin sellest blogijast, kes kaebas, et selles artiklis “on teda alusetult solvatud. Kaebaja leiab, et teise artikli pealkiri ei ole loo sisuga seotud ja sellega rikutakse ta mainet.

WTF? Nagu päriselt WTF veel suuremate tähtedega kui saaks! Postitad pildi oma kõhust, teades, et kollane meedia ilmselt jälgib su tegemisi, ja SOLVUD siis SELLE PEALE, et küsiti ega sa ometi rase pole. Palun selgitage mulle kui idioodile, kuidas selline küsimus saab mainet rikkuda? Kuidas on kedagi alusetult solvatud? Kas ajakirjandus kirjutas, et blogija on “rämedalt paks ja meenutab sinivaala. Vaata pilte SIIN” või oli see TÄIESTI TAVALINE kollase meedia uudisnupuke? Ja saan ma õigesti aru, et rasedus on selle blogija jaoks solvang? Et kui ta peaks rasedaks jäämagi, siis see mõjuks tema mainele kahjustavalt?

Ma ei saa sellest aru. Kas vastabki tõele kuvand blogijast kui hereterasuuruse ajuga inimesest? Et millegi muuga silma ei oskaks paista või hakkama ei saaks ning siis on vaja blogi abil end kuidagi suuremaks ja tähtsamaks ja olulisemaks teha? Kasvage suureks, effing staarid! Või lõpetage enda presenteerimine ja blogimine üldse kui ei kannata mingeid suvalisi uudiseid või kriitikat. Ausalt noh. Mis ajast võtab keegi Elu24 uudiseid üldse tõsiselt. See ei ole ajakirjandus, vaid meelelahutus.

Vanasti mu meelest kaevati Pressinõukogusse ikka siis kui PÄRIS AJAKIRJANDUSES PÄRISELT VALEANDMEID esitati. Aga hallooo, kosmos, nüüd hakkavad blogijad iga sita asja pärast kaebama.

Uskumatu! Kaevake nüüd mind laimamise pärast kohtusse!

PS: Ma aina enam hakkan arvama, et Perekoolis ei ole idioodid koos, vaid neil ongi õigus, kui nad ütlevad, et blogijad minge tööle või hakake päris elu elama. Tulge oma pilve otsast alla tavaliste inimeste sekka. Blogijad ei ole mingi looduskaitse all olev liik, kelle kohta ei tohi arvamust avaldada. Välja arvatud mõni erand muidugi.

PS2: Jah, ma olen ka blogija, aga just selliste staaride pärast mul mõnikord ongi piinlik seda öelda. Kuigi ma armastan blogimist täielikult ja ei tahaks piinlikust tunda.

Foto: Unsplash.com

Lotte kohvik – kas seda peab kiitma?

Ida on suur Lotte fänn  ja nii juhtub tihti, et poes peame me ostma Lotte putru, hommikusöögihelbeid, saia, leiba, kõrrejooki, ketšupit, mida kõike, kuhu Lotte pilt peale on kleebitud. Keegi võiks porganditele ja muule tervislikule kraamile ka Lotte peale kleepida, oleks palju lihtsam last tervislikult sööma õpetada. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Olime Idaga ühel päeval linnas, et minna loomaaeda, aga pisike preili otsustas, et tema tahab hoopis kohvikusse. Möödusime just Mustamäel sellest ostukeskusest, kus asub ka Lotte kohvik ning kuna ma olin erinevatest blogidest selle koha kohta VAID kiidusõnu kuulnud, siis mõtlesin, et on ka aeg see kiidetud kohvik üle kaeda. Seda enam, et Ida on Lotte fänn. Minu jaoks oli muidugi esimeseks miinuseks asukoht ostukeskuses, mul on allergia ostukeskuste suhtes ja ostukeskuste kohvikud ei ole mu jaoks nagu päris kohvikud. Ma tean, minu kiiks, aga mulle on kuidagi vastukarva, et perega ajaveetmiseks tuleb minna ostukeskusesse. See kõlab valesti. Minu peas.

Kohviku lasteala oli tegelikult täitsa vahva, lastel on seal ilmselt tore, aga see tähendas ühtlasi ka seda, et last sööma saada oli keeruline, sest tal oli rohkem tahtmist Lotte majas ronida. Mu meelest ongi see nagu rohkem mängutuba, kuhu külge on kohvik keevitatud ja selles mõttes tunnen ma end nagu natuke petetuna. Seda peaks võib olla rohkem reklaamima kui mängutuba ja kohvikut, siis ma oleks teadnud, kuhu ma end vean. Nüüd aga läksin ma kohvikusse ja millegi pärast olin ma endale silme ette maalinud mingi übernunnu kohvikukese, mida seal polnud.

Toidud olid kahjuks samuti pettumus. Ida sõi küll ära lihapallid, kuid ei puutunud oma juurviljapüreed. Mina proovisin tema asemel ja sain aru, miks ta seda ei tahtnud. Kuna ilmselt oli toit mikros soojaks lastud, aga nirusti, siis oli see külm ja maitsetu beebiplöga. Ma muidu väga kiidan juurviljapüreesid, aga see oli maitsetu. Enda kitsejuustu salati kohta ei saa ma midagi halba öelda, aga olgem ausad – praetud kitsejuust aiarohelisel on selline toit, mida ei saagi kuidagi valesti teha. Saad täpselt seda, mida tellid. Aga hinnad olid mu meelest ka natuke liiga kõrged.

Ühesõnaga. Ma ei tea, kas mina olen pirtsakas või rumal või ainuke, kelle jaoks Lotte kohvik oli pigem pettumus. Esmaspäeval läheme me Lottemaale, esimest korda. Tai boh, kui see ka lihtsalt mingi ülekiidetud koht on. Ma siiski loodan, et mitte.

Naabrid sõdivad invalifti vastu?

Lugesin nädalavahetusel seda artiklit ja ausalt öeldes teevad sellised uudised mind kurvaks. Inimeste mõistmatus ja õelus, soov ikka ja alati iga asja vastu olla. Vahet ei ole mis see on. Okei, ma saan aru, et inimesed on Euroopa Liidu, suhkrumaksu ja muu sellise vastu. Aga invalifti vastu? Päriselt? Sest see rikub maja välisilmet? Kas te, kallid inimesed, olete oma maja üldse ise vaadanud. See on kõige tavalisem ilmetum korterelamu, mitte mingi arhitektuuriline pärl, mida saaks rikkuda. Kui midagi, siis mu meelest annab sellise lifti ehitamine maja juurde, majale hoopis lisaväärtust. Näitab, et majas elavad puudega lapsest hoolivad inimesed. Punkt.

Miks sellise asja vastu võidelda? Soovitada alternatiivina peita lift maja küljele, kus see silma ei riiva. Kas invaliidsus on ikka veel midagi sellist, mis tuleb ära peita. Ma arvasin, et nõukaaeg, kui ühtegi puudega inimest olemas ei olnud, on möödas ja aastal 2017 ei ole nad haavatud metspardid, kes tuleb pööningule ära peita.

#häbi

Igal lool on mitu külge

Käesolev lugu on eemaldatud. Põhjuseks ei ole kindlasti ebaadekvaatsed ähvardused minu suunas, sest kirjavahetus, millest “kõmu” nimel osa ka siin ära toon, kinnitas mu arvamust, et päris korras kupli all kõik ikka ei ole kui nii lamedate ähvardustega “peale lennatakse”. *

XXX: Tere inimene! Mul hea meel, et oled minu elu sita ümber kaevamas. Kuid pean ka sind teavitama, et mul on tütre pojaga seonduv algusest kuni siiani lastekaitse kooskõlas. See laim sinu blogis ja tütrepoolses kirjas on mõttetu! Või on sul soovi hakata käima nende valede ja laimuga kohtuteed? Kui tahad tõde siis palun! Puka vallas on Sots.töõtaja kellel on päris paks toimik selle kohta! Võta ühendust ja saa targemaks! Kui see jama siin ei lõppe, siis olen sunnitud teise tee võtma. Ma ehk pole ideaalne kuid see ei anna asjadest võhikutele sõna võtta teemal mõttest mõhkugi ei tea. Ole kena ja lõpeta see jama!
 
You accepted their request.
Mina:Tere! Ma ei mõista, millises laimus Te mind süüdistate? Ei ole kusagil ei Teie ega Teie lapse nime, millisest kohtuteest Te räägite. Ja samamoodi tahaksin küsida, milline jama lõppema peab? Ma ei kirjuta kusagil järjejuttu, kirjutasin arvamusavalduse ja sellele lisaks ühe inimese omapoolse kommentaari. Ärge palun minge lapsikuks ja püüdke ähvardada! Kaunist õhtut Teile!
XXX: Teie blog ongi minust! Olen … ema. Ja see jama, mida … on edastanud, on üks suur jura! Uurige ennem kui midagi kindlat oma blogis jagada.
Mina: Minu blogi on minu arvamused, kusagil ei ole kellegi nimesid ega isikuid, mina ei ole uuriv ajakirjanik, vaid avaldan arvamust, Selleks on mul täielik õigus, kuna meil on sõnavabadus. Ja minu lugu oli üldistus “Kodutundest”, mitte teie isikust. 
XXX: Praegu on see täiesti isiklik? Kuna oled omal algatusel hakanud kõmuajakirjanikuks! Sa puudutada minu perelikkmeid ja oled esitanud valeandmeid. Sõnavabadus ei anna sulle õigust valearvamust avalikustada! Tahad avalikku diskussiooni sellel teemal? Ehk toome siis avalikkusele arutada ka teiste nime all blogimised? Selles oled sa ju meister!
Mina: Millest Te räägite?
 XXX:  Kas Johanna Maria Prangel ütleb midagi? Aasta siis oli 2010!
Mina: Mis selle Johanna Mariaga aastal 2010 siis oli?
 XXX: (Saadab ekraanipildi minu enda 2010 aasta blogist)
Mina: Nii. Ja mis sellega on?
 XXX: See oled ju sina, kellest juttu on!
 Mina: Ma ei saa aru, kas see peaks mind üllatama või kedagi šokeerima või tegite Te mingi suure saladuse avalikuks või mismoodi Te mind püüate mu oma blogiga ähvardada?
 
 Erinevaid ähvardusi saatis XXX nii mulle kui teistele. Et aga mängu kisti ka lapselapsed, siis nendele mõeldes sai lugu eemaldatud. Samuti tekkis mul küsimus, kas “Kodutundel” on siis nii palju luukeresid kapis, et terve nädalavahetus on mu postkast olnud täis selleteemalisi kirju?
*Keegi võiks inimestele selgeks teha, et me ei ela USAS, kus iga asja eest kohtusse saab anda ja samuti ei ole elu film, kus sellised ähvardused kedagi värisema ja valuraha maksma panevad.

Miks Eesti lapsed nii haiged on?

Ma saan aru, et ilmselt iga kord kui ma panen ühte postitusse sõnad “eesti”, “norra” , “Ida” ja “lasteaed”, siis see on pooltele lugejatele nagu härjale punane rätik, aga seekord ma isegi ei oska kedagi ega midagi kritiseerida, vaid mul on üks lihtne küsimus. Miks on Eesti lapsed kogu aeg haiged?

Ma viisin eile Ida lasteaeda ja rühmas, kus muidu on maeiteamingi 20 last, oli vaid neli-viis last. Sest teised olid haiged. Palavikuviirus. Ja see ei ole vaid Ida lasteaias, vaid igalt poolt kuulen ma, et lapsed on haiged. Ma mäletan juba sellest ajast kui mul endal last ei olnud, siis pidevalt oli üks või teine töökaaslane haige lapsega kodus. See ajas mind tookord nii närvi, sest lastega töötajatel oli alati nagu mingi eelis – laste haigus oli selline mugav ettekääne vabadeks päevadeks. Ja see arvamus, et kui on laps, siis järelikult on töötaja poole ajast lapsega kodus,sest me kõik teame kui palju lapsed haiged on, kumab läbi ka töövestlustest. See häirib mind ka.

Kindlasti on nüüd juba palju neid, kes tahavad mulle öelda, et kas ma ei saa aru, kuidas mul on vedanud, et Ida tugeva tervisega on. Saan küll, aga kuidas need teised siis kõik nii kehva tervisega on? Muidugi tekib siin ka küsimus, et mis on haigus, millega lasteaiast kodus olla. Ida lastehoius oli keelatud lasteaeda viia nohune laps, mis tähendaks laias laastus seda, et pooled lapsed oleksid terve talve kodus, sest neil on nina kogu aeg nohune. Ja ma ei pea silmas sellist tugevat nohu, vaid lihtsalt veidike märga nina. Mina ise olen muide kõige rohkem audis just nohuga, nii et ma ei naeruväärista üldse selle haiguse tõsisust, kuid millegi pärast mulle tundub, et selle nohu suhtes ollakse natuke ülitundlikud.

Nüüd on kindlasti juba palju neid, kes mind vannuvad, et mida sa vead oma nohust last lasteaeda, ta nakatab ju minu last ka. Siit on mul jällegi küsimus, kuidas nad on nii kehva tervisega, et iga väiksemgi külmetus neid ka nakatab? Ma ei suuda sellest aru saada.

Muidugi oli ka Ida Lillehammeri lasteaias aegajalt mõni laps haige ja minagi pidin ükskord palavikus Idale järele minema, kuid nii et terved rühmad oleks mingi viiruse või külmetuse tagajärjel kodus, ei olnud kordagi. Üleüldse ei ole ma ei Norra ega Rootsi laste kohta kuulnud, et nad nii palju haiged on. Ometi jooksevad nad talvel õues kurgud paljad, mütsid peast ära ja meie mõistes lausa “poolpaljalt” ringi. Kas põhjus on selles, et nad on rohkem karastunud? Et neid ei riietata üle? Kliima on ju sama. Ma vaatan vahepeal ka Idat, kes eelistab “poolpaljalt” ringi joosta  ja mul hakkab külm, kuid ma ei saa teda sundida toas sukkpükse kandma, kui ta lihtsalt ei taha. Meil on külm põrand, väga külm põrand, aga ka ma ise ei kanna sokke, kuidas ma siis saan last sundida. Kas põhjus ongi selles, et ta on külmaga harjunud minu mugavuse ja laiskuse tõttu ning tema immuunsussüsteem on sellevõrra tugevam?

Kusjuures. Ma ise olin varem IGAL sügisel ja IGAL kevadel haige, viimased kaks aastat ei ole ma külmetunud olnud (ptüi, ptüi, ptüi). Peale seda kui ma hakkasin rohkem väljas käima ja teadlikumalt riietuma, olen ma tervem ja vähem stressis. Kas minu enda parema tervise põhjus saab olla vähemas stressis? Kas see võib olla ka laste pidevate haiguste juutres võtmesõna. Stress! Ja vähe värskes õhus viibimist? Ma ei pea silmas lasteaedades õues olemist, sest ega siis lasteaed pole ainus koht, kus laps õues saab olla. Aga paljud meist viitsivad nädalavahetusel lapsega õue minna, niisama jalutama või mängima? Minu meelest tormavad pooled vanemad nädalavahetuse saabudes lapsed näpuotsas hoopis ostukeskustesse.

IMG_5104.JPG

Abort – naise õigus valikule/ Abortion – every women´s own choice

Kui ma lugesin, et Poola võimud tahavad igasugu abordi keelustada, mõtlesin ma, et seekord on küll poolakad asja üle võlli keeranud, et kaugel pole aeg kui nad nõidu põletama hakkavad ning keskaeg tuli silme ette. Loomulikult tõi valitsuse selline eelnõu ettepanek tänavatele plakatitega naised, kes nagu päise pildil väljendasid oma pahameelt loosungitega stiilis “valitus on nii pehmo, et ronib meie tussusse”.

Nii palju kui ma olen aru saanud, siis nö mugavusabort on katoliiklikus Poolas rangelt piiratud, kuid uue seaduse järgi peaksid  naised raseduse lõpuni kandma, olenemata viljastamise asjaoludest või nende enda soovist, ehk siis ka sellisel juhul kui loote või ema tervis on hädaohus.

See teema tekitab minus vastakaid arvamusi. Kui ma kuulen inimesi, kes teevad aborti selle pärast,et neil on liiga väike korter või liiga väike sissetulek või ongi nad lihtsalt natuke “untsu teinud” ja pole lapse saamiseks lihtsalt valmis, siis sellise koha peal ütlen ka mina, et abort ei ole õigustatud. Me ei ela enam “vanadel aegadel” kui rasedusvastseid vahendeid polnud, kus inimesed ei teadnud midagi seksuaalõpetusest ja religioon otsustas paljus, mida tohib ja ei tohi. Tänapäeval teab iga loll ka, et olemas on kondoomid ja muud rasedust ärahoidvad vahendid, ka intsesti või vägistamise tagajärjel toimunud rasestumise katkestamiseks, seega ei saa kuidagi öelda, et abort on teatud juhtudel ainus valik. Seksuaalkasvatus on ainus valik. Et naised teaksid, et pole häbi asi pöörduda abi saamiseks arsti juurde. Kui ma noor olin, siis oli olemas selline koht nagu noortekabinet, ma ei taha sellega öelda, et ma oleks 13-aastaselt ringi mürgeldanud, aga noortekabineti külastamine ei olnud juba tol ammusel hallil ajal, kui seks ikka veel tabu oli, häbiasi ja ilmselt on noortekabinetid olemas ka tänapäeval, kuhu abi saamiseks pöörduda. Oluline on rõhutada mitte abordi võimalikkust, vaid õpetada ennetavat käitumist. Jaa-jaa, ma saan aru, et ma kõlan nagu 68-aastane rullidega nõukaaegne proua, kuid mu jutul on ju point?

Ja kui mugavusabordi vastu protestima minnakse, siis sellest ma justkui aru ei saa. Mu meelest suhtuvadki naised aborti liiga kergekäeliselt. Miks aga ära keelata ka abort kui loode on väärarenguga või ohus on ema või loode, siis see on selle keelu teine pool. Seda ma mõista ei suuda. Sellisel juhul olen mina igatahes abordi poolt. Nagu olen ma ka teatud juhtudel eutanaasia poolt.

//When I read about Polish government´s controversial proposal to ban abortion totally I thought the country has really lost it, turned back to dark middle ages and it is not long before they will start burning witches. Thousands of women came on the streets on protsest using slogans like “our government is so soft that they want to go to into our pussy”. 

As much as I have understood so called comfort-abortion is already almost forbidden in catholic Poland, but now they are talking about banning abortion including in instances of pregnancy as a result of rape or incest or if the fetus is deformed or even if it is threatening the life of the mother or the baby. 

I have different opinions on the topic. If I hear people talking about taking the abortion because they have too small apartments, not enough money or are just nor ready to becoming parents after a fun night in town I also feel like abortion should be banned. We are not living in “dark ages” where people did not know anything about contraception and religion told us what is right and wrong, but today every idiot knows there are means to prevent pregnancy and abortion is not the “only way out”. I know I sound like a 68 old Soviet lady with curls and “high moral standards”, but seriously it is not the most important thing to fight for rights to take abortion, but to educate youth so that they are aware of the actions and results of one fun night out. Too many women use the right to take the abortion to easily. 

But why ban abortion when it is known that the fetus is deformed or it is threatening the life of mother or child is the other side of the coin. Why this should be necessary beats me. I am pro abortion in cases like this. Like euthanasia in some cases.

Uuest presidendikandidaadist hoopis teise nurga alt

Eesti poliitika on mu meelest juba pikemat aega, vähemalt sellest ajast kui Taavi Rõivas sai peaministriks ja ettevõtlusminister mööda eksootilisi maid tšillimas käis, üks suur naljanumber ja seepärast ei peaks me sugugi imestama selle üle, et presidendivalimisted on justkui uus reality show, kus kõik võimalikud intriigid ja mängud on süžeesse sisse kirjutatud.

Aga olgem ausad, me ikka oleme ju uuest kandidaadist üllatunud küll. Natuke meenutab see osa “Keisri uusi rõivaid”, et umbes nii, et kõik erudeeritud inimesed on ju Kersti Kaljulaiu nime ka varem kuulnud ja teavad, et ta on võimekas poliitik ja keegi ei julge öelda, et mina küll pole. Mina julgen öelda, et olen loll nagu lauajalg ja kuulen seda nime esimest korda.

Millest ma aga tahtsin rääkida on esinduslikkus. Vaadake, mina ise olen ju teada-tuntud moeguru, stiilikuninganna ja üldse ilus inimene nii seest kui väljast, nii et mul on igati õigus teiste inimeste välimust kritiseerida. Ei mitte midagi isiklikku, lihtsalt soov muuta maailma ilusamaks paigaks, kus oleks rohkem stiilseid inimesi nagu ma ise.

Niisiis ma loodan siiralt, et meie (võimalik?) uus president saab endale koos kuluhüvitiste, ametiauto, 5-aastase Kadrioru puhkuse paketi ja ihukaitsjate kõrvale ka stilisti, sest vat riietumismaitset sel daamil ei ole. Ei pea temast saama mingi moekeigar nagu Evelin Ilvesest sai, aga natukene peaks keegi talle nõu küll andma, mida selga panna, enne kui ta kodust välja läheb, vanemate koguga kohtuma, riiki esindama. Praeguse maitse ja stiiliga on tegu hallikarva koduhiirekesega, kes on teel lastevanemate koosolekule, et arutada jõuluetenduse teemasid.

There. Ütlesin välja. Võite mind kividega loopima hakata kui tahate. Mina jään ikka ilusaks:D

Foto loo päises pärit Delfi.ee lehelt, fotograaf Karin Kaljuläte

// Estonian politics has in my mind been a big joke for a while now, at least from the time when Taavi Rõivas got elected to prime minister, not to mention the minister of entrepreneurship and the preschool level games in Center Party, so we should not be surprised that the election of President of Estonia is a new political reality. 

But let´s be honest. WE ARE surprised about the sudden new candidate for President. Like a bit of “Emperors new clothes” where all the sophisticated people are supposed to know the name of Kersti Kaljulaid and no one dares to say that the name is totally unknown. Well, I have often heard that I am not the sharpest pencil in the box, so I might as well admit that I do not see emperor´s clothes nor do I know who the hell Kersti Kaljulaid is. 

Did I have something more to say on this topic? Yes. Well.  You know, I am a known fashion guru, style know-it-all, a beautiful person from inside and outside, so it is my duty to bring beauty into the world and share my thoughts on other people´s looks and style. Nothing personal, just help to make the world a prettier place, with more stylish people like myself. I sincerely hope that when Mrs. Kaljulaid is elected to president, she also will have access to a stylist, because honesty…She looks awful in the clothes she is wearing now. I don´t mean she has to go crazy like the previous Mrs President Evelin Ilves, but a bit of style help is desperately needed here. She looks like going to kindergarten to discuss Christmas Cookies´Sale, not to become a representative of Estonia. 

There. I´ve said it. If no one dares to say that either. You can start throwing the rocks now. I will remain pretty anyway;)