Kilomeeter

Ühel ilusal päeval läksin ma hulluks. Olgu, see on väike kirjanduslik liialdus, aga laias laastus vastab see tõele. Minu sõbranna Heily kirjutas mulle, et kui ma juba niikuinii hulluks olen läinud, et teeme siis midagi veel hullemat. Hakkame jooksmas käima! Et alustame kasvõi kilomeetrist, sest ka see pidi alustuseks olema paras väljakutse.

Igal muul hetkel oleks ma ta välja naernud, ses mõttes, et kilomeeter ei tundu ikka üldse hull, kuid olles just kaks päeva varem olude sunnil jooksnud mööda Lillehammeri Storgatat, mis on umbes täpselt kilomeetri jagu pikk, bussi peale, võisin ma omast kogemusest öelda, et kilomeeter OLI VÄGA PIKK. Kui ma lõpuks bussipeatusesse jõudsin, oli mul tunne nagu oleks ma maratoni läbinud. Suus oli veremaitse. Ma ei liialda.

Kui sind huvitab minu ja Heily tee “sportlikuma minani”, siis ela meile Kilomeeter blogis (LINK) kaasa.