Suurepärane ja kohutav samaaegselt

Ma ei tea, kas ma olen kunagi maininud, et mind huvitab  kõik II maailmasõjaga seonduv – ma võin lõputult sel teemal lugeda, dokumentaare ja mängufilme vaadata. Ma ei tea täpselt, mis selles teemas on, mis mind nii paelub.   Ärge jumala eest saage minust valesti aru, kui ma ütlen, et paelub, siis ma ei pea kuidagi…

Rukkilillepuru või nelgisülemid

2018. aastal elas Eestis Statistikaameti andmetel 328 864 vene rahvusest inimest. Seda numbrit vaadates, saab osa minust saab isegi aru, et nõukogude armee veteranid tähistavad 9.mail Aljoša jalamile nelke viies nõukogude vägede võitu Teises maailmasõjas. Osa minust saab aru, või pigem püüab mõista, et seda teevad ka noored vene rahvusest inimesed. Ma püüan seda mõista…

Kui sind armastab kaks mõjuvõimsat meest

Kui te mind natukenegi tunnete, kasvõi läbi blogi, siis te teate, et teater on üks neist sõnadest, mis mind elevusse ajab. Nii vähe või palju kui võimalik, käin ma suurima hea meelega teatris. Mulle ei tule hetkel pähe teatritükki, mis mulle ei oleks meeldinud. Loomulikult on lemmikumaid (viimane lemmik, mida raske on peast saada, on…

Liiga palju alastust ehk kas Facebook kustutab nüüd mu konto? / What is allowed and not allowed in Facebook?

Norra meedias on viimasel ajal arutletud palju selle üle, kas Facebook läks üle piiri kui Norra kirjaniku ja ajakirjaniku, kes kuulsat “napalmitüdruku” pilti jagas, postituse kustutas ning ta Facebookist välja viskas. Kus läheb tsensuuri piir ja mis on lubatud? Te kõik teate seda pilti: väike paljas vietnami tüdruk pommitatud külast plagamas. Pilt, mis tõi lootusetu…

Vana aja lood

Mina ei tea, miks minul täna jummalast sinine reede on. Masendus on peal, no mitte otseselt masendus, aga selline tilluke kass on kuidagi kukil, töö tegemine läheb vaevaliselt ja ma ei suuda ära oodata, kuna kell viis saab, et saaks poe kinni panna ja koju minna. Oleks seal veel vaid veini kaaaaa! Ma ei tea,…

Ja, vi elsker

Bjørnstjerne Bjørnsonist on kuulnud kõik. Fakt. Bjørnstjerne Bjørnsoni olulisuses ei kahtle keegi. Fakt. Nii vastaks teile iga teine norrakas kui te julgeksite küsida, kes on see Bjørnstjerne Bjørnson, kellest nad räägivad erilise uhkuse tundega hääles.  16-aastasena ei julgenud ma öelda, et mina polnud Bjørnstjerne Bjørnsonist midagi kuulnud. Ma noogutasin kaasa ja veel enne kui ma sain selgeks norra…

Minu esimene Norra

Oli aasta 1997. Tallinna lennujaama oli mind saatma tulnud terve suguvõsa ja mõned sõbrannad, kõik olid elevil ja ähmi täis just nagu oleks minu aastaks Norra vahetusõpilaseks minemine ajaloolise tähtsusega suursündmus. Kõik sebisid ja sagisid mu ümber. Tundsin end nagu rokkstaar, kuigi arvatavasti ei oleks üks õige rokkstaar olnud riietatud lillelisse suvekleiti. „Kas sai ikka…

Minu teine Norra

„Mida selga panna,“ nuputasin ma enne esimest koolipäeva peegli ees seistes. Ma tahtsin hea välja näha, aga mitte kohe silma torgata kui välismaalane. Pärast umbes kolmveerandtunnilist peegli ees seismist otsustasin ma tagasihoidliku valge topi ja musta miniseeliku kasuks, otse loomulikult kuulusid sinna juurde kõrge kontsaga kingad. Tänaste stilettodega võrreldes oleks neid küll võinud lausa sussideks…

Minu kolmas Norra

Kirjanduse loengud olid  põnevad. Mu mõtted, mis muutusid juba pärast esimest nädalat norrakeelseteks, keerlesid kirjanduse ja õppetöö ümber. Erlend Loe, oli tol kõige kuumem sõna moodsas norra kirjandusloos; esimene loeng, kus temast juttu tuli, haaras mind nii endaga kaasa, et lisaks analüüsiks kohustusliku ”Naiv.Super” läbi lugemist, lugesin ma ühe hingetõmbega läbi ka kaks teist romaani…