Jämejala peaarst või peahull*

Ma ei tea kui pikka aega ma nüüd antidepressante söönud olen, aga päris pikalt. Suvel läks meelest ära retsepti uuendada ja nii olin mõnda aega ilma rohtudeta. Täiega tundsin tagasilööki (võttes ka arvesse, et ma jätsin ju rohtude söömise päeva pealt) ja alustasin uuesti. Nüüd said umbes kuu aega tagasi rohud jälle otsa ja  üllatus-üllatus muidugi “unustasin” ma arstile helistada. Tegelikult ei unustanud, aga kogu … Continue reading Jämejala peaarst või peahull*

Elu antidepressantidega

Kui ma hiljuti sõbrannadega väljas käisin, rääkisin ma neile, et hakkasin uuesti antidepressante sööma, sest tundsin, et ma ilma ei saa hakkama. Mind ärritasid pisiasjad ja ma läksin nii kergesti endast välja, et ma sain ise ka aru, et see ei ole normaalne, aga midagi teha ka ei saanud ega osanud. Ma lihtsalt tundsin taltsutamatut raevu. Enda sees. Rääkisin neile seda ja nad imestasid, et … Continue reading Elu antidepressantidega

Paks ja rahulik või peenike ja kuri?/ Fat and calm or thin and angry?

Ma olen nüüd antidepressante neelanud suvest saati ja nii kummaline on ise tajuda muutusi. On positiivsemaid ja negatiivsemaid külgi, naljaga pooleks mõtlen ma, et kumb on parem olla, kas paks ja rahulik või peenike ja kergeltsüttiv inimpomm? Ehk siis.  Plussideks on kindlasti see, et mu meeleolukõikumised on kontrolli all. Ma ei hakka meeleheitlikult nutma, kui Marek vale nuga või määrimiseks kasutab, ma ei hakka karjuma … Continue reading Paks ja rahulik või peenike ja kuri?/ Fat and calm or thin and angry?