Ma ei teagi, kelle kiitmisega alustada. Kõike tahaks kiita. Ennast, Marekit, Idat, Dexterit, kodu, juuksehooldusvahendeid… Jah, te mõtlete õigesti, see siin lõhnab reklaampostituse järgi, aga kui ma täna hommikul silmad lahti tegin ja mõtlesin, et vot täna tahan ma teile uusi Magrada tooteid kiita, siis korraga jäin mõtlema, et tegelikult ma tahaks veel nii paljut… Read More Kiidulaul(ud)
Võib olla te olete aru saanud, et ma ei ole suurem asi poodleja, selle klassikalises tähenduses, et viitsiks nädalavahetusel minna ostukeskustesse, ma püüan neid päriselt vältida nii palju kui võimalik (jäin praegu mõtlema, kas ma sel aastal üldse olengi mõnes ostukeskuses käinud). Samamoodi olen ma üsna kehv netiostleja, kuid karantiin muutis natukene seda ning nii… Read More Naeratuste pood. Ja mitte ainult
Kes oleks osanud arvata, et meie kodus on salajane ilublogija. Kes oleks võinud arvata, et see ei ole Ida (kuigi tal on geenid olemas ja nüüd ma saan aru, kust need tegelikult tulevad), vaid Marek. Okei, nali naljaks, aga nüüd, kus me peseme oma käsi nii hoolikalt, et isegi kooliaegsed puksid (=spikker, neile, kes Lõuna-Eesti… Read More Kreemiekspert on rääkinud
“Mis sul viga on?” küsib mees diivanil vihaselt käed ristis istuvalt naiselt. “Midagi ei ole viga!” turtsatab naine vastu. “Ma ju näen, et on,” ei jäta mees. “No on jah midagi viga,” turtsatab naine uuesti. “Aga mis siis viga on?” küsib mees. “On mis, on,” vasta naine ja keerab mehele selja. Kui ma eile “Felicitast”… Read More Ei, meie majja küll nüüd robottolmuimejat ei tule!
Oi, kuidas mul on hea meel, et ma eile ETV2-st “Parasiidi” ära vaatasin. Kui ma Idat magama panin ja ise ka tukkuma jäin, oli korraks küll tunne, et no ei viitsi end mitte enam alla teleka ette vedada, aga uudishimu sai jagu – ikkagi aasta film, esimene võõrkeelne parima filmi Oscari võitnud, pealegi ei tulnud… Read More Kes siis lõppude lõpuks parasiidid olid?
Tahate ma panen oma eelmise nädala ühte lausesse? Ma jõudsin solvata üht tööandjat öeldes, et ei lähe siiski nende juurde tööle, ma jõudsin vastu võtta teise tööpakkumise, ma jõudsin edasi lükata arsti aja, sest maniküür tundus olulisem, ma suutsin võtta vaba päeva, sest Marekile oli kingitud teatripakett Pärnusse, ma suutsin oma vaimusilmas ette kujutada, et… Read More “Häbiväärse pärast tuleb häbi tunda, kaunima poole aga püüelda, kuna ilma nende omadusteta ei suuda ükski riik ega üksikisik midagi suurt ja külluslikku saavutada.”
Poolootamatult veetsime me Idaga laupäeva Laulasmaa spaas. Ida heitis ette, et “te ei vii last kunagi ujuma” ja “kas laps võiks ka vahepeal spaasse saada” (kes seda last õpetab/kasvatab?) ning hommikul kui ma ärkasin oli ta Marekilt juba raha välja nuianud, nii et mõtlesin, et mis seal siis ikka. Lähme spaasse. Laulasmaale. Selle spaaga on… Read More Kas blogijate arvustused on kallutatud?
Eks ma olen ikka siit sealt kuulnud, et püha issand jumal, kuidas see Napsie reklaam närvidele käib, aga mina samal ajal tahaksin öelda, et see on üks nendest koostöödest, mille üle mina kui blogija/tarbija/keskpärane inimene tänulik olen, sest teate ju küll – uni on minu jaoks püha. Aga une kvaliteeti ei sega vaid liiga vara… Read More Lugu sellest, kuidas virtuaalmaailm “napsie´tades” ellu ärkas
See on tegelikult juba natuke naljakas, kuidas ma satun vaatama lavastusi, mis on jutskui edasijõudnute tase “headeks vanemateks saamise koolitusele”. Alles ma käisin vaatamas “See laps” etendust (mis muide siiamaani on mul kuidagi hinges ning ma olen seda vaatma saatnud ka oma sõbrannad, Mareki ja ema!) ja nüüd siis “2+2=22” tantsulavastus Sõltumatu tantsu laval. Lugesin… Read More Põnev, hoog ja rõõm, loll naer, sassis pea ning hea nali
“Pööra paremale,” suunas GPS meid kitsale metasteele kui me Iisaku külas asuvat Kauksi Puhkemaja otsima hakkasime. Vaatasime teineteisele skeptiliselt otsa. Nii metsa sees ja nii peidus, mis onnike meid siin siis ees ootamas on. Ilm oli parasjagu vihmane, olemine pikast sõidust tibake väsinud ja Ida nõudis spaa-hotelli. Ilmselgelt seda viimast me siit metsa seest ei… Read More Ehe maaelu Peipsi ääres
