Käisin-olin-tegin-nägin-tundsin-sainteada

Ma käisin täna üle pika aja trennis. Trenniks on seda võib olla natukene liig nimetada, sest 50 minutit pikutasin ma roosa pleedi all, aga siiski. Mu EMS treenigutes käimist mäletate? Sügisel jätsin ma selle pooleli, sest ma olin rohkem ajast Norras ja absoluutselt ei tundunud mõtekas käia kord kolme nädala tagan trennis. Nüüd aga tuli soov mul uuesti alustada. Mõtlesin ja kaalusin diivanil, et kuna … Continue reading Käisin-olin-tegin-nägin-tundsin-sainteada

Hingele pai

Ärkasin hommikul (mitte vabatahtlikult) enne kukke ja koitu ning hakkasin ühe intervjuu kallal pusima. Harilikult kirjutan ma sellised lood valmis hommikukohvi kõrvale ja ilma erilise pingutuseta, aga selle puhul olen ma sunnitud kasutama sõna “pusima”. Ei, see ei ole keeruline teema, hoopis vastupidi, ma lihtsalt ei oska sõnadesse panna kõiki neid emotsioone, mida mulle pakkus üks ettepanek. Ettepanek, mis tegi mu hingele pai. Jah, ma … Continue reading Hingele pai

Ma räägin nüüd tõsiselt. Meil on unistus

Ma olen nüüd mitmelt poolt lugenud selliseid kommentaare: “Nagu mis valu on inimestel ohkida, et on tont, küsib raha, et maja ehitada. Keegi ei käsi sul oma rahakotiraudu avada ja kontot nulli kanda. Kui sa arvad, et see on sitt mõte, okei, ole vait ja ela edasi.” “Kui näiteks Eveliis päriselt küsiks abi sauna ehituseks, siis no ma ei tea… asi oleks siis inimest veits aidata?” “Aga no … Continue reading Ma räägin nüüd tõsiselt. Meil on unistus

Vii solgihämbr välja, kui minem hakkad

Ma ei hakka tegema 2017.aasta kokkuvõtet headest asjadest, mis sel aastal juhtunud on, sest oleme ausad, keda need ikka huvitavad. Parimal juhul oleks see eputamine, halvimal juhul enesepettus, sest kust muidu kõik see negatiivsus ja õelus. Mis ma aga tahan öelda on see, et ma olen horoskoopide usku. Ma ei tea, kas 2017.aasta oli juhuste kokkulangevus, järjepidavus, Kuke aasta või kõik kokku, aga oli tõesti … Continue reading Vii solgihämbr välja, kui minem hakkad

Ja kui juba imalaks kiskus

…siis ma tahaksin veel imalamaks minna ja soovida häid jõule kõikidele oma blogilugejatele. Ma mõnikord ise ka ei usu, et see blogi on kasvanud välja millekski…suuremaks? Kindlasti suuremaks kui selle eesmärk oli (jumala eest, viimasel ajal on mul tihti tunne, et keegi naeratab mulle just nagu tunneks mind ja kui ma seda endale just ette ei kujuta, siis on nende naeratuste taga nö tuttavad läbi … Continue reading Ja kui juba imalaks kiskus

Kolmapäevane kadedus

Istun oma kodukontoris Lillehammeris, teen viimaseid ettevalmistusi ühe projekti launch´iks Norras, blogin, taustaks käib Netflixist “Mad Men”  ja ma tunnistan endale, et olen kade nagu mulle ikka ette heidetakse. Ma olen kade, et mul Ussipesas ei ole kodukontoris sellist telekat ja Netflixi. Vaatan toas ringi ja olen kade, et mul ei ole selliseid maale. Vaatan aknast välja olen kade, et mul ei avane aknast sellist … Continue reading Kolmapäevane kadedus

Ära kunagi mine teatrisse viimasel minutil! Hiljaks jäämisest rääkimata!

Sest võib juhtuda, et garderoobis võtab su riideid vastu Ivo Uukkivi ja terve saal vaatab, kuidas sa kohmetult oma mantli ära annad. Terve saal! Ootamatult oled sa sattunud lavale.  (Teisitimõtlejaga) ühte garderoobi. Ja sa ei saa aru, kas sa oled osa etendusest või mis värk on. Meie jõudsime viimasel minutil, kohmetusime oma mantleid ära andes, otsisime kohad ja jäime ootama. Üsna pea saabus saali vaikus. … Continue reading Ära kunagi mine teatrisse viimasel minutil! Hiljaks jäämisest rääkimata!

Miks mulle meeldib maal elada

Lugesin nädalavahetusel Lipsukese postitustselle kohta, kuidas tema ei tahaks kunagi linnas elada, sest seal on kõigil alati nii kiire ja kui hea on maal elada. Mina jumaldan suuri linnu ja sebimist, mitte et ma väga paljudes maailma suurlinnades oleks käinud, aga näiteks naudin ma täiega hommikuid Stockholmi metroo. Või Oslo peatänaval. Inimesed jooksevad tööle, koosolekule, koju, lasteaeda, poodi, kohvitassid käes, kõrvaklapid peas, portfell käeotsas. Mõnus … Continue reading Miks mulle meeldib maal elada

Minimaalsete volüümidega abikaasa

Tallinn Fashion Week raames käisin ma reedel BonBon Lingerie moeshow´l. Kui teile kuidagi on jäänud märkamatuks, et BB on minu lemmik pesubränd (okei, vbla For Love And Lemons meeldib mulle tiba rohkem, aga BB on mulle kättesaadavam “argiluksus”, lisaks kodumaine, mida ma hindan) siis nii see tõesti on. Aastaid, no ikka nii seitse-kaheksa aastat. Seega teid ei saa kuidagi üllatada, et ma sellest show´st vaimustuses … Continue reading Minimaalsete volüümidega abikaasa