Mis? Ise ei teenigi midagi? / What? But what´s in it for you?

Nagu ma eile kirjutasin käisime me Idaga Rootsi Trööstijatel külas ja saime tuttavaks kahe naisega, kes nende imeliste toodete taga seisavad. Kui ma juba enne olin nende toodete suur fänn, siis peale seda kui ma Shama ja Ann-Sofiega kohtusin, teadsin ma, et see ei ole juhus, et Pernille ema Idale trööstiplaastrid kinkis, et ma sattusin Haapsalus joogalaagrisse, et ma olen kokku puutunud erinevate murede ja probleemidega, mis on muutnud nii mind kui minu suhtumist ellu ja rikusesse.

Ma selgitan pisut.

Aastal 2007 oli minu palk eurodesse ümber arvestatuna keskmiselt 5000 eurot kuus. Jah, just täpselt. Kui te arvate, et ma selle rahaga midagi mõistlikku tegin, siis te eksite. Tol hetkel olime me just Marekiga tuttavaks saanud ja otsustasime Ussipessa elama kolida ning seal maja ehitada. Sellise kuupalgaga oleksime me püsti saanud panna kaks maja, kuid meil ei olnud kunagi raha, me võtsime pangast laenu. Raha lihtsalt kadus söögile, joogile, riietele, kingadele, pidudele. Peale seda töökohta on mul ka olnud üsna korraliku sissetulekuga töökohad, ma ei ole palka saanud alla 1900 euro. Kui te arvate, et ma selle rahaga hakkama sain, siis ei saanud. Ma lihtsalt kulutasin. Võib olla mitte mõttetult, kuid mõtlemata ja planeerimata. Kui ma oleksin säästnud, ei oleks ma ühel hetkel olnud olukorras, kus meil polnud reaalselt raha söögi jaoks. Lapsele tuli midagi välja mõelda, kuid ise sõime me mitmeid kuid näkileibu ja pulbrikartuliputru. See aeg õpetas mulle midagi. Põhjas ära käimine oli ilmselt mulle vajalik õppetund.

Õppetund, mis õpetas mulle, et oluline pole teenitav summa, vaid rahulolu. Õppetund, mis näitas mulle, kuidas hakkama saada. Õppetund, mis viis mind kokku jooga, heategevuse ja trööstiplaastritega. Trööstiplaastrite jaoks on heategevus väga olulisel kohal. Rootsis on trööstiplaastrid just alustamas koostööd Yoga Girliga, kes Rootsis tuntud ja populaarne ning ilmselt jõuame me mingil hetkel ka Eesti trööstiplaastritega koostööni Yoga Girli ja mõne meie enda joogaguruga, kuid me alustame vaikselt. Samm-sammult. Veebruarikuus kingime me kogu tulu (mis me teenime kui ostetakse neli või enam pakki korraga) ühele heategevuslikule organisatsioonile. Mine Trööstiplaastrite Facebooki lehele (SIIN) ja anna teada, keda sina sooviksid toetada.

Mis mina sellest saan? Ja kas ma midagi ei teenigi? Ei teeni tõesti. Aga see annab mulle parema enesetunde. See ongi minu kasu.

planning-aweekendgetaway

Yesterday we had the pleasure of meeting Shama and Ann-Sofie – two ladies standing behind Cuddlings. I was a huge fan of their products even before meeting them but after the meeting I was sure it is no coincidence that Pernille´s mom gave Ida her first cuddlings. 

Let me explain. In 2007 my salary was approximately 5000 euros. Yes, exactly. If you think I did something reasonable with this money, you are wrong. I had just met Marek and we decided to build the house. With salary like this  (plus his) we would not have needed any loan from the bank, but we used our salaries on living. On things. Meaningless things. After this job I have always had fancy titles and well paid jobs. If you think I managed to save something or do something reasonable, you are wrong. That is why we suddenly found us in a situation when I had no money for food. I had to find food for Ida, but we ourselves were living basically on love and air. And the love was also fragile, we were apart in different countries, stressed and depressed. But it was a lesson I needed to learn.

It taught me that it is not the most important thing to have fancy titles, long work hours and good salary, good salary is always a plus, but the most important thing is to be satisfied. It taught much more and brought me to yoga, healing, interest in charity and Cuddlings. Cuddlings represent all of that and inner piece that comes from doing something good. They are starting a project with Yoga Girl, who is quite popular and famous in Sweden and I am sure that one day we will have asimilar project going on in Estonia, but Estonian Cuddlings are small, taking step by step. Babysteps. We start with giving away our whole profit to one charity organisation if you buy 4 packages of plasters at once. Go to our Facebook page and let us know which charity you think it should be. 

But will I earn nothing? What´s in it for me? No, I will not earn anything, not a penny. But I will have a good feeling about myself.

Second hand shopping ehk isetut heategu pole olemas

Ma olen suuuuuuuur taaskasutuse ja second hand poodide sõber. Viimased paar aastat ei ole ma põhimõtteliselt isegi kaubanduskeskustes käinud (noh nii et kohe shoppamas või nii), vaid soetan suurema osa asjadest mõnest taaskasutuspoest. Põhjuseid on rohkem kui üks, nt 1) hinnad on kordades soodsamad, 2) leida võib tõeliselt uskumatuid pärleid, 3) võid kindel olla, et sama asi ei ole igal teisel samal ajal seljas 4) heategevus.

Eile sattusin ma Moelvis juhuslikult Storgatal mööda sõitma sellisest poest nagu Ting og Tøy. Lillehammeri samas poes on suurepärane valik cd-sid ja dvd-sid (hinnad ca 2 eur/tk) ja ma tahtsin näha, kas ma ehk leian Idale mõned norra keelsed filmid. Läks nii hästi, et ma sain lisaks muule ka Kardemoni linna röövlite ja Vahtramäe Emili cd. Ja “øisteini pliiatsi”. See viimane on selline khuul lastesaade, kus mees nimega øistein õpetab joonistama, nii et natuke pingutades oskab ka minusugune täielik võhik mingeid naljakaid kasse ja trolle joonistada. Dvd kaanel on näha C tähte, mis kassiks muutus. Geniaalsed ja kihvtid ideed. IMG_3061.JPG

Endale sain ma linase Noa Noa kleidi (50nok) ja kaelaeehte (20nok) ja siis leidsin ma SELLE, mida ma juba eraldi postituses näitasin. Pluus on küll kahjuks väike (komplekt oli ilmselt valesti kokku pandud), nii et kui kellelgi on vaja rahvariidelikku pluusi suuruses 86, mul on. Kingad sain ka Idale. Praktiliselt kandmata. Täpselt parajad. 20 nokIMG_3005.JPGIMG_3065.JPGIMG_3063.JPG

Kui ma siis maksma läksin, selgus et minu kaart selles poes ei toimi. Mul oli rahakotis sularaha vaid pool sellest summast, mis vaja läks ja teate mis…ma sain täpselt 50% allahindlust. Ei mingit “mine otsi sularahaautomaat” või muud sellist, lihtsalt äärmiselt sümpaatne suhtumine.

Täna kui meie kohvreid pakkisin, sorteerisin ma ka natuke riideid ning mänguasju. Neid on ikka kogunenud. Ma otsustasin need sinna poodi viia. Mitte et ma oleks ainus või teinud midagi nii üllast, kuid mind võeti vastu nagu heategijat, keda ette ja taha tänati, nii et mul paratamatult tekkis selline hea tunne sisse. Et olen päeva õigesti alustanud või nii. Ma lubasin järgmine kord kui kohvreid pakin, jälle kriitilise pilguga asjad üle vaadata. Kellelgi on neid asju kindlasti rohkem vaja. Kusjuures osa tulust selles poes läheb Eesti, Läti , Leedu, Rumeenia abivajajatele. 2x kohe hea tunne oli. Kunagi jäi mulle kõrvu üks selline lause, et isetut heategu ei ole olemas. Ei ole jah vist. Sest mina sain vastutasuks sellele kotitäiele asjadele hea enesetunde. See hea tunne.

Kui satute siia kanti (Moelv on 20-25 km Lillehammerist), siis külastage kindlasti seda Storgatal asuvat poodi.

// I am ahuge fan of reuse and second hand/vintage clothes. I think it happened when I was preagnant with Ida that I suddenly almost stopped shopping in “real” stores. Of course I’ve been to shopping centres and regular shops, but I find second hand shops with much more soul. The prices are good, the choices are better, you don’t have to be worried that everyone else is wearing the same thing and then there’s of course the part of charity. It’s important to help others. I hope one day I can do more than I do now.

But back to the topic. Yesterday I by accident drove by a Ting & Tøy second hand store in Moelv. Right on Storgata. Of course I stopped, because in Ting & Tøy Lillehammer there are wonderful things to find. And they have dvd-s and cd-s. Last I bought “Once we were warriors” ( a new zealand movie, which Faylyn introduced me) and “Men of Honour”. For 40 Nok. Today I hoped to find some movies and cds to Ida. In Norwegian, so that perhaps she will keep a bit of Norwegian language when we move back to Estonia. I found more than I could expect. Two fairy tale cd-s and some movies she likes. 20nok/pc. 

For myself I found a linen Noa Noa dress for 50 nok and a necklace for 20 nok and then the festdrakt for Ida, which I showed in last post. 

IMG_3047

When I wanted to pay we found out that my credit card is not working in this shop and I only had a bit of cash in my wallet. To little to pay for everything. And you know what -. I got a discount. “It’s enough with what you have” the lovely lady in the shop told me. I was so surprised of her kindness. 

Today when I was packing our suitcases I thought we have too many clothes and toyes. I decided to take them to this shop. As a thank you for yesterday. I didn’t do anything special, but the lady who was working there thanked my like i was some kind of a saint. And it was such a good feeling to start the day so positively. I promised to come back with more things later in September or October. I especially liked that one of the purposes of the shop is to help people in need in Estonia, Latvia, Lithuania and Romania. Life in Estonia looks pink and bubbly on magazines, but the reality is somewhat different. Especially in small places. 

Anyway when you are in Moelv (it’s 20-25 km) from Lillehammer, between Hamar and Lillehammer, make sure to visit the shop on Storgata. It’s filled with kindness, warmth and good prices and nice things.