Suveks saledaks. Kui suvi üldse tuleb.

Mul on kaks päeva olnud megapaha tuju. Kohe selline, et tahaks end diivanile pleedi alla kerra tõmmata ja üldse mitte püsti tõusta. Vana mina olekski seda teinud, oleks veel veinipudeli ka lahti korkinud ja oma muret uputanud, aga uus mina…Vot seda uut mina ei tunne ma ise ka ära. Mind tundes, kas te oleksite kunagi võinud uskuda, et minu suust tulevad sõnad, et trennist on … Continue reading Suveks saledaks. Kui suvi üldse tuleb.

Ära karju mu peale!

NB! Allolevat postitust palun lugeda huumoriga! Niisiis. Peale pikka moosimist, otsustasin ma oma treenerit kuulda võtta ja vedasin oma paksu (kuid juba 3,5 kg kergema) tagumiku jumpingu trenni. Pean täiesti ausalt ütlema, et ma ei olnud sellest mõttest vaimustusest, sest olin seda trenni korra, nii umbes 1,5 minutit (!) eelmise aasta sügisel proovinud ja köhisin juba siis peale seda pingutust oma kopsud välja. Aga nagu … Continue reading Ära karju mu peale!

Mis siis kui mulle ei meeldi see, mida ma peeglist näen?

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et jah, mul on kodus peegel ja kui ma end peeglist vaatan, siis ma tõesti ei näe seal Mama June´i või emavaala, kuid see pilt, mida ma näen ei meeldi mulle samuti. Samal ajal kui inimesed, kes on end väliselt to the max tuuninud, räägivad meile kui oluline on ennast armastada sellisena nagu me oleme, et … Continue reading Mis siis kui mulle ei meeldi see, mida ma peeglist näen?

Kuidas ma teist inimest ehmatasin

Trenniga alustasin ma eelmise aasta sügisel, kuid käisin seal pigem oma suva järgi, nii et seda ei saa päris trenniks nimetada. Kui ma eelmise aasta lõpus (ootamatult) kaheksa kilo juurde võtsin ja pidin endale tunnistama, et olen oma elu kõige kehvemas vormis,  otsustasin ma end käsile võtta ja päriselt trennis käima hakata.  Nüüd olen ma reeglipäraselt varsti kolm kuud trennis käinud, võimalusel kaks korda nädalas. Ma … Continue reading Kuidas ma teist inimest ehmatasin

Kättemaks on magus

Teeklaasi tormis sain ma palju adekvaatseid nõuandeid, seal hulgas ka ühe sellise, et “mine parem tee seda suuseksi ja ära palun kirjuta rohkem blogi!”. Mina kui õpivõimeline inimene võtsin seda sõna sõnalt ja sellest ka mu blogipaus. Neljandal päeval ütles Marek, et palun palun hakka uuesti blogima, et tema enam ei jaksa. Igaks juhuks, et endast mitte perverdi muljet jätta, ütlen ma, et tegelikult olen … Continue reading Kättemaks on magus

Keskealise naise pihtimused

Ma olen kohe 36-aastane, mõned ütleks, et keskealine. Mina ise nii ei arva, sest mul pole plaanis juba 72aastaselt kõrvu kivi alla panna. Ometigi saan ka mina ise aru, et ma olen palju vanem kui 25-aastased. Ma mäletan kui mu tädi mulle rääkis, et oota kui oled 35+, siis näed, kuidas keha muutub. Tekivad vanainimese põlved, voldid ja ainevahetus aeglustub.  Ma naersin selle üle ja … Continue reading Keskealise naise pihtimused

Renessanssiaja naine

Teate kui piinlik on seda postitust  ausalt kirjutada, tahaks natuke ilustada, aga kellele ma ikka valetan. Lugu siis selles, et septembrist hakkasin ma kohusetundlikult trennis käima (sellest saate lugeda siit), täpselt minu teetassike teed ja juba peale vähest trennis käimist tundsin ma end paremini ja kaal langes ka. Ma olin oma kaalu saanud 61,8 (64,5st) peale ja 59kg-st, mis on see kaal, mis ma soovisin … Continue reading Renessanssiaja naine

Siis, kui ma koristada ei viitsinud

Ma ei tea midagi paremat kui see, kui saan laupäeva hommikul lihtsalt vedeleda. Võtan oma kohvitassi, keeran end pleedi sisse kerra ja vahin telekat. Paar laupäeva tagasi oli meil lapsevaba laupäev ja kuigi me olime kell seitse üleval nagu ikka, siis mina kavatsesin vedelemistvõimalust maksimaalselt kasutada. Kahjuks elan ma koos meesoost vastega Anthea Turneriga ja juba kell kaheks käis see rahutu hing mööda maja ringi, … Continue reading Siis, kui ma koristada ei viitsinud

Valu, higi ja pisarad

Mitte et mul oleks plaanis oma blogi mingiks trenniblogiks muuta, aga mõtlesin, et jagan teiega veel oma trennikogemusi Healthy Attitude Fitclub´is (LINK). Võrreldes esimese korraga (LINK) on trenn läinud paaaaaaaalju intensiivsemaks. Ma ei tea, kas põhjus on selles, et treener on koormust tõstnud või selles, et mina olen vahepeal kehvemaks muutunud, aga ma ei ole ammu nii palju higistanud ja pingutanud kui eilses treeningus. Täiesti … Continue reading Valu, higi ja pisarad

Kas minust saab veel asja?

Viimased kolm aastat olen ma homme igasugu erinevate treeningutega alustanud, selle aasta alguses võtsin ma end nii palju kokku, et suutsin alustada jooksmisega, natuke olen ma sõitnud rattaga, kuid laias laastus tähendab sport minu jaoks õhtust veiniklaasi tõstmist. Samas ei ole ma rahul olnud selle pekiga, mis aina kõhule kasvab ja sangadega, mis ikka rohkem üle püksi ääre hakkavad tulema, kõhust ma ei hakka rääkimagi. … Continue reading Kas minust saab veel asja?