Mõtisklused arvamustest ja solvumistest

Eile oli tööl raske päev, ei hakka nendest teemadest rääkima, aga muuhulgas kaaperdati mu töömeil. Üks klient saatis meili, kus oli kaasas manus “tellimus” ja kuna kõik tundus legit, kliendi signatuurid ja kõik jutud, siis muidugi ma püüdsin seda avada,sellest piisas, et tekiks palju pahandust. Uue turuga toimetama hakkamine ei ole lihtne, see võtab palju…

Kohvimasin, isekus, heategevus

Meil läks hiljuti kohvimasin katki. Tundus, st tundub siiani maailma lõpp, sest ma olen harjunud ühe nupu vajutusega, et oma hommikunauding kätte saada. Lisaks sellele, et ma olen solvunud iga pisema ja mõttetuma kommentaari peale, on see eluks olulise masina katkiminek mind närvi ajanud. Jah, me võiksime osta uue masina, aga teate, olles elanud läbi…

“Pisitilluke heategu on parem kui kõige pühalikumad lubadused teha võimatut”(Thomas Babington Macaulay)

Kui minu poole pöördus Meelis palvega jagada oma sotsiaalmeedia kanalites kampaaniat #tänukõnekiirabile, mille eesmärk on tunnustada kiirabitöötajaid nende töö eest, ütlesin ma koheselt jah. Ometigi läks mul selle postituse või üldse kampaania jagamisega aega peaaegu viimase hetkeni. Täna linnast koju sõites tuli mulle see meelde ja ma jäin sellel teemal mõtisklema. Ma pean olema aus….

Milline on õige ja vale heategevus?

Ma pean aus olema ja tunnistama, et ei ole väga palju heategevusega tegelenud. Selles mõttes, et jah, annetan ära riided, mida enam ei vaja ise, ning toetan aegajalt emotsiooni ajel üht või teist organisatsiooni, kuid mitte järjepidevalt ja teadlikult. Nagu ma paar postitust tagasi kirjutasin, siis noorena mõtlesin vabatahtlikuna Aafrikasse mineku peale, aga siis tulid…

Elu, mõtted ja vestlused lapsega

Eelmise postituse valguses on seda postitust kuidagi nagu raske kirjutada. Selles mõttes, et kui iseenesestmõistetavalt me võtame teatud asju nagu teatris käimine ja kui koletu võib maailm ja elu üldse olla. Hommikul valutad südant väikeste Aafrika laste pärast, õhtul lähed oma eluga edasi. Olgu, see on tibake liialdus, ma püüan nii palju kui võimalik erinevate…

Kuidas ma Tuuli Roosma saadet vaadata ei suutnud

Tuuli Roosma reisisaated on alati mu lemmikud olnud. Kuna ma kunagi noorena olen mõelnud, et tahaks Aafrikas vabatahtlikuna tööd teha, on Aafrika saade mulle eriti huvitav vaadata. Vaatan seda nüüd veidike teise pilguga kui 20-aastaselt ja pean tunnistama, et mul on natuke siiski hea meel, et ma sinna ei läinud. Uued kultuurid ja uued elamused…

Yoga of Hope

Mul on hea meel, et koos Trööstiplaastritega saame meie ka olla väikene osakene 18.11.2017 toimuvast ülemaailmsest heategevuslikust üritusest Yoga of Hope, mille algatajateks on Trööstiplaastrite (Cuddlings) looja Shama Persson ja Yoga Girl Rachel Bråthen. Ülemaailmse joogaürituse eesmärgiks on toetada vähihaigeid lapsi. Toetuseks on neli võimalust: Panusta omapoolse joogatunniga (joogatunni pidamiseks ei ole registreerimistasu, sinu panus…

Mis? Ise ei teenigi midagi? / What? But what´s in it for you?

Nagu ma eile kirjutasin käisime me Idaga Rootsi Trööstijatel külas ja saime tuttavaks kahe naisega, kes nende imeliste toodete taga seisavad. Kui ma juba enne olin nende toodete suur fänn, siis peale seda kui ma Shama ja Ann-Sofiega kohtusin, teadsin ma, et see ei ole juhus, et Pernille ema Idale trööstiplaastrid kinkis, et ma sattusin…