No mida ometi teha?

Ma olen mõisa hull. Kohe ikka täiesti hull. Mäletate, alles eelmine suvi külastasime me Idaga Tartust Tallinna sõites läbi kõik teele jäävad mõisad? Megaäge! Ja te ei kujuta ette, kuidas ma aegajalt ikka unistan oma enda isiklikust mõisast. Ega ma muidu poleks kunagi üht “raamatut” kirjutanud, kus mõisateema ka korralikult sees. Ungru mõisavaremed on mu täielik lemmikkoht, Kõue mõis võitis eelmisel aastal mu südame, kuid sel nädalavahetusel külastatud Padise mõis pakub mõlemale tugevat konkurentsi. No varemetega on muidugi suht lihtne konkureerida, aga kui midagi täiesti geniaalsele Kõue mõisale konkurentsi pakub, siis peab ikka ekstraklass olema.

Padise, Hotelliveeb ja Marek näivat mind läbi ja läbi tundvat, sest varajaseks emadepäevakingiks sain ma just nimelt oma mõisa. Küll 24 tunniks, kuid abiks seegi. Vähemalt jõudsime me Idaga veel rohkem järeldusele jõuda, et üks mõis on meie loomulik elupaik, sest me oleme mõlemad hingelt printsessid . Ma ei oska harilikult oma tänulikkust välja näidata, kuid seekord tahaks ma koge kõva häälega ja kniksu tehes AITÄH öelda, sest ilusamat nädalavahetust kui see  on raske välja mõelda. Imeline asukoht, muinasjutuline elamine, fantastiline köök, päikeseline ilm, küünlavalgusel söödud õhtusöök, klaverimäng, laste kilked…Ma tean, et see kõlab nii klišeelikult, kuid see oli täiuslik kingitus. Ma ei tea, kuidas seda öelda, et see ei kõlaks nõmeda reklaamina, kuid ausalt, mehed, kui te tahate oma laste ema ja oma abikaasat panna printsessina tundma, siis viige nad Padisele. Teie naine on teile selle kingituse eest tänulik ja lapsel/lastel on ka megalõbus. Kas on veel mõni selline mõisahotell SELLISE asukohaga? Padise kloostri varemed kohe sealsamas. Põnev nii lastele kui täiskasvanutele. Romantiline. Huvitav. Ilus.  No on raskem ideaalsemat kohta puhkuseks leida! Minu jaoks muidugi parim on ka see, et see asub meie kodust umbes 20-minutilise autosõidu kaugusel.

“See maja on natukene katki,” ütles Ida, kui me kloostrivaremetes turnisime, “aga ma arvan, et nad hakkavad seda varsti korda tegema.” Ma ei arva, et ma olen parim ema maailmas, ma usun, et mul on palju puudujääke, kuid koos selle väikese ideaalse ja täiusliku olendiga mööda kive turnides, maailma asjadest RÄÄKIDES (jah, suurte tähtedega, sest mu jaoks on see nii hämmastav näha, kuidas abitust beebist on saanud väike inimene) ning lilli korjates, sain ma aru, et oluline polegi see, mida mina arvan. Oluline on see, mida mu laps tunneb. Ja sellistel tunnen ma erilist tänutunnet, et minust ema sai.

Vabandan juba ette, et teid nüüd piltidega üle koorman, kuid SEE oli minu jaoks TÄIUSLIK emadepäev.  Padise mõisast täpsemalt saate uuel nädalal lugeda Hotelliveebi blogist. Aga mida ometi teha, et oma mõisa saaks? Ilma midagi tegemata? Et kukuks sülle nagu teoreetline lotovõit.

IMG_9858.JPGIMG_9913IMG_9921IMG_994518341703_1381318355240038_5525355976808819459_nIMG_9947

IMG_9874.JPG

IMG_9891.JPGIMG_9879.JPGIMG_9970IMG_9997IMG_0011IMG_9999IMG_0003

IMG_0006IMG_0013IMG_0062IMG_0066IMG_0068IMG_0058.JPGIMG_0053.JPGIMG_0045.JPG

IMG_0039IMG_0031IMG_0028IMG_0087IMG_0090IMG_0095I think I have visited quite many hotels and it is hard to impress me, because I think I have seen it all. I am either a fool or know nothin about anything, but it is always possible to impress guests with something. Padise manor took me with a big “wow”.  It a Mothers Day present to me and it is hard to find a more suitable present for me. I JUST LOVE MANORS and dream of my own all the time- Last year Kau manor won my heart, but now Padise (so close to our home) gives it a huge competitions. I dont think it is actually fair to compare these to hotels, both have their advantages and disadvantages, but damn…Padise is so pretty. With the ruins of the old abbey nearby. So much to do for small and smaller, big and bigger. So interesting, educating and pretty. Me and Ida really felt like princesse. LOVE LOVE LOVE!

It was an absolute perfect present. And more than the hotel and restaurant I loved the present from Ida. “These flowers I picked for you,” she said. It melted my heart. Such a special feeling to be a mom. 

Leia kümme erinevust.jpg

Pärnu spaanädal: säravalt kevadesse

Kes veel ei tea, siis kuni pühapäevani kestab Pärnus spaanädal, kus nii spaad, hotellid kui restoranid pakuvad erihinnaga teenuseid. Kui ma Hotelliveebi jaoks soovitusi (LINK) kokku pannes pakkumistega tutvusin, teadsin ma kohe, kuhu ma ise minna plaanin. Hedoni vaikne spaa kuulub vaieldamatult ka minu enda lemmikute hulka, kuid ma olen seal mitu korda käinud ja tahtsin midagi muud proovida. Minu pilku püüdis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse päevaspaa pakett Säravalt kevadesse (30 eurot).

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et mu nõrkusteks on lisaks ilusale pesule  ja (vahu)veinile ka igasugu hoolitsused. Veel kuus aastat tagasi ma hoolitsustest väga ei hoolinud, eriti näohoolitsustest. Mu tädi rääkis mulle juba ammu, et 30+ vanuses peab korra kuus kosmeetikus käima, kuid ma ei võtnud teda tõsiselt. Samuti nagu ei uskunud ma teda, et mingist vanusest tekivad vanainimese põlved ja et kael ja dekolteepiirkond reedavad inimese vanuse ka juhul kui nägu ja keha vanust ei reeda. No vot. Siis tulid kõige pealt nn vanainimesepõlved, dekoltee piirkonnal ei ole veel suurt häda, kuid nahk, eriti näonahk hakkab ikka oma elastust kaotama küll ja vajab aegajalt väikest turgutust. Näohoolitsused ei ole aga kõige odavamate killast.Nii ma passingi peale kui kusagil on eripakkumised. Nagu nüüd spaanädala raames.

3,5 tunnine päevapakett Pärnumaa kutsehariduskeskuses sisaldas näonaha koorimist, näo-, kaela- ja dekolteemassaaži, vitamiiniseerumit ja värskendavat erimaski koos käte spaahoolitsusega (2h) ja  juuste pesu, massaaži ja maskiga juuste hoolitsus, föönisoeng (1h15min).

Ma olen varem ka õpilaste juures maniküüris ja pediküüris käinud, nad tegid hoolikalt ja hind oli ulmeodav, mingi hetk ma lõpetasin nende salongi külastuse, sest mu sõbrannal lõigati seal kogemata pool varvast (muidugi ma liialdan;) maha ja ma enam ei julgenud. Nüüd võtsin jälle julguse kokku.  Nii nagu ma arvasin, siis plussiks oligi kindlasti see, et õpilane tegi oma tööd hästi hoolsalt ja kui mõned pisiasjad välja jätta (noh et mask mulle natukene juustesse voolas), siis ei saa sugugi öelda, et oleks kehvem olnud kui juba staažika kosmeetiku juures. Kaks tundi puhast mõnulemist vaid mulle endale. Väga soovitan nende salongi külastada. Salong on avatud 3.september-3.oktoober: E, T, K, N kl 12-18, R kl 9-14 ja asub Niidupargi 12.

Edasi liikusin ma juuksurisse. Mul on siiani veidi kahju, et oma juba peaaegu pikad juuksed maha lõikasin, kuid tänu blondeerimisele ja vähesele hoolitsusele olid mu juuksed nii katkised ja kuivad, nagu takud. Ma tahtsin säravaid ja terveid juukseid. Ma ei ole oma soenguga kõige rohkem rahul, kuid kui juuksur ütles, et mul on nii terved ja tugevad juuksed, siis unustasin ma soengu ja olin rahul, et olen takutuustist lahti saanud ning saan uhkustada tervete juustega. Mis teile juuksuri juures kõige rohkem meeldib? Ma võiks lasta oma pead pesta ja peanahka masseerida tunde. Just seda ma tänu sellele paketile teha lasta saingi. Juuksekääridega õpilaste suhtes olen ma veidike rohkem skeptiline kui kosmeetikute suhtes, sest kosmeetiku apsakaid annab üldiselt lihtsalt korrigeerida, juuksuri omasid aga mitte nii lihtsalt. Kui juuksuriõpilane väriseval käel mu tukka lõikas, tekkis mul ikka korraks hirm küll, et mis siit saab, kuid tänu õpetaja abistamisele sai tulemus selline nagu ma soovisin. Väga rahul. Jällegi julgen Pärnu inimestele soovitada.

Kõlab täiesti klišeena ja lameda reklaamtekstina, kuid uksest välja astusin ma palju värskema enestundega. Värskelt kevadesse nagu pakett lubas. Istusin rahulolevana autosse (ma ei jõua Terjet, kes mulle oma auto laenamisega liikumisvabaduse  andis, ära tänada) ja vurasin Rannahotelli.

Nii mõnus oli selline väikene paus, aeg vaid iseendale, keset nädalat. Ma mõtlesin, et olgu see päev varane sünnipäeva kink minult mulle endale.

 

V nagu võrratu või vara veel?

V Spaa ilmumist Tartusse oodati tõenäoliselt sama pikisilmi nagu me ootame jõule ja jaanipäeva. Mina, kui Tartu tihe külaline ja endine tartlane, olin elevuses. Mulle meeldib Tartu, mulle meeldib, et see on hariduse- ja teaduselinn, mulle meeldivad siinsed “sallitallajate” öölokaalid, mulle meeldib Tartu juures palju asju, kuid ma ei ole kunagi mõistnud, miks siin pole üht korralikku spaad. Kui siis spaa lõpuks eelmise aasta detsembris avati hakkasin ma siit ja sealt kuulma kiituse asemel hoopis kriitikat, see üllatas mind. Ligadi-logadi olla, lapsega pole seal midagi teha, põrandad on libedad, saunasid vähe, liiga vara avatud. Seega pean ma täiesti ausalt tunnistama, et ma ei oodanud sellest külaskäigust suurt midagi. Ma ei ole tegelikult üldse väga suur spaataja, selles mõttes, et mulle meeldivad väiksemad ja nö intiimsemad boutique-spaad. Suured basseinid jätavad mind üldjuhul külmaks ja millegipärast olin ma endale nüüd loonud illusiooni, et V spaa just veekeskuse osa on lihtsalt üks suur bassein, kus midagi teha pole.

Jälle kord sain ma kinnitust, et eelarvamused on üks kole asi ja klišeena kõlavale vanasõnale, et oma silm on kuningas. V Spaa ruulib! Karavanituba, kus kesest kehva suusailma on võimalus põigata suvisele liivarannale (ei, see ei ole piltlik kujund, vaid teid ootabki Lõõgastusmaailmas ees päris liivarand), nö basseinibaar, kadakasaun ning soolamaailm said meie lemmikuteks, kanepiõliga kehahoolitsusest tahaksin ma lausa eraldi postituse kirjutada (ka see ei ole liialdus). Meie veetsime spaas umbes neli tundi ja mulle meeldis näha, kuidas spaa päeva jooksul oma nägu muutis  – päikesepaiste asendus hämarusega ja näitas spaa mitmepalgelisust. Mina isiklikult soovitangi teil spaad külastada nii, et saate osa mõlemast näost. Nii aja- kui maailmataju kaob.

Edasi loe Hotelliveebi blogist SIIT

IMG_8092.JPGIMG_8125.JPGIMG_8128.JPGimg_8151

IMG_8166.JPGIMG_8219.JPGIMG_8225.JPGIMG_8174.JPGIMG_8248.JPGIMG_8273.JPGIMG_8293.JPGIMG_8289.JPGIMG_8307.JPGIMG_8311.JPGIMG_8313.JPGIMG_8317.JPGIMG_8340.JPGIMG_8347.JPGIMG_8354.JPGIMG_8372.JPGIMG_8387.JPGIMG_8389.JPGIMG_8374.JPGIMG_8394.JPG

Kaisumõmmid, šokolaadisüdamed, suuseks ja võileivad

Mida aeg edasi, seda vähem huvitavad mind erinevad tähtpäevad. Kõige rohkem valentinipäev. Sõbrapäev mulle meeldib, aga valentinipäev imalate kinkide, mõmmikute ja roosidega ei ole minu teetassike. Kui mu abikaasa seda lugema juhtub, siis see ei tähenda sugugi, et ta ei pea mulle lilli tooma, peab küll, lilli tahan ma teadupärast kogu aeg ja alati, neid ei saa kunagi olla liiga palju. Ja noh kui läbi lillede vihjete andmiseks läks, siis need Ti Sento kõrvarõnga jubinad, mis ma ära suutsin kaotada, tead küll… See oli muidugi nali, nali selle koha pealt, et ma neid kõrvarõngaid valentinipäevaks ootan. Aga mõmmikuteks, šokolaadisüdameteks ja südamekujulisteks patjadeks olen ma lihtsalt liiga vana. Või ei, oot, mulle pole need kunagi meeldinud.

Ma olen hinges natuke romantik. Mulle meeldivad piknikud, lilled, päikeseloojang, merevaade, hämarad tuled, küünlad, lõkkevalgus…kogu kompott ja eks me oleme Marekiga valentinipäeva tähistanud küll, aga see on olnud selline impulsiivne ja juhuste kokku langemine, mitte otseselt planeerimine. Võib olla ma olengi aastatega muutunud mingiks küünikuks, aga nii veider on valentinipäevade eel lugeda igasugu naistele suunatud ajakirju ja õpetusi. 50 moodust, kuidas olla seksikas, 15  nippi, mis su mehe hulluks ajab, mis meestele meeldib, kuidas meest erutada ja nii edasi ja nii edasi. Rääkimata kingisoovitustest. Kui ma olin 19-aastane, siis ma lugesin ka neid naisteajakirju ja te ei kujuta ette kui lolliks ma end olen teinud, püüdes käituda nende igasugu soovituste järgi. Ma arvasin, et see kõik, mida Cosmod ja muud sellised ajakirjad kirjutavad, on puhas tõde ja romantika. Nii nagu täna näevad paljud “Viiekümnes hallis varjundis” romantikat. Ma isegi ei imesta kui mõned sarnast romantikat valentinipäeva puhul harrastama hakkavad, sest sellest räägitakse ja see on in. Ma soovitan lugeda seda artiklit, et aru saada, et tegelikult ikka ei ole.

Ja mis puutub kõikidesse nendesse nõuannetesse, siis ma tahaks tsiteerida Jesper Parvet. Miks ei küsita meeste käest? Ma saaks aru, kui sinna kirjutaksid neid soovitusi mehed. Kas te, naised, olete kunagi küsinud mehe käest, et ta ütleks sulle 50 eri viisi, kuidas teda õnnelikuks teha. Mees teeks lolli näo ja vastaks: «Kallis, miks neid nii palju vaja on? Mulle piisab kolmest. Tee mulle suuseksi, siis üks hea võileib ja pärast seda ole lihtsalt natuke aega tasa.» Kõik. Korras. Mees on õnnelik.  Kogu artiklit saate lugeda siit.

Niisiis. Valentinipäev on tulemas. Romantika on ka olemas. Lihtsalt see ei pea olema klišeelik. Piisab võileivast ja suuseksist. Ma usun, et laias laastus kehtib mõlemale sugupoolele.  Lihtsuses peitu võlu. Aamen, eks?

Aga kui te ikkagi ka “päris” kingitust tahate kinkida, siis Hotelliveebi blogis (siin) on mõned hotellisoovitused.

Kaheksa suurt, kaks väikest ja sünnipäev

Nädalavahetus möödus meil täielikult sünnipäevade ja vanaemade tähe all. Ida on ikka õnnelik laps, tal on olemas kaks vanaema, vanavanaema ja teoreetiliselt ka kaks vanaisa. Minul ei ole vanaisa olnud, ma olen selle peale kade, aga noh need vanaisad on teoreetiliselt olemas. Mehed noh…Üks ütleb, et ei oska lastega tegeleda ja teine ei suhtle minuga, seega ka Idaga. Ida on õudne vanaemade fänn. Terve selle nädala valmistas ta vanaemadele kinke, ma ütleks, et vanavanaemal, kes “kootud” kinda sai, läks võrreldes vanaemadega, kellele Ida tahtis kaasa pakkida natuke keedetud spagette, ikka väga hästi. No ja see nädalavahetus oli Idale nagu tõeline pidupäev, kõik – onud, tädid, vanaemad, vanavanaema – olid platsis. Üle 1,5 aasta kohtus Ida ka oma vanaisaga.

Mis ma tahan öelda on see, et istun ma siin oma probleemide ja murede keskel, vingun ja virisen oma pere kallal, no ja nemad minu kallal ka (mu õde tahtis peale mu postitust kirjutada emale Facebooki sõnumitesse, et appike, Liisu on ikka täielik idikas, aga ajas kogemata vestlusakna sassi ja kirjutas selle mulle:D), kuid ma tunnen kui palju rikkam ma olen võrreldes nendega, kes perekonda ja perekondlikke väärtusi ei hinda. Ma ei pea siin silmas mingit mõttetut jura, et raha ei ole rikkus, vaid perekond, iga loll teab, et kui raha ikka üldse ei ole, siis on jube raske keskenduda muudele asjadele, ma pean silmas seda, et inimene, kellel on perekond, nad on hingelt rikkamad. Või midagi säärast. Diipi.

Marek küsis mult, et miks ma nii palju pilte klõpsin kogu aeg. Ma vastasin talle, et kunagi kui me 80aastaselt kiiktoolis istume ja vanu albumeid lappame, siis ta tänab mind.  See, kena noor poiss piltidel on mu onupoeg. Ta oli lapsena sama hull nagu Ida, nunnu aga hüperaktiivne ja suutis mind hulluks ajada oma jonniga, nüüd on ta megarahulik ja ultraviisakas. Me lohutame end sellega, et järelikult on lootust, et Ida rahuneb ka 20 aasta pärast maha:D

Laupäeval tähistasime me vanaema 85. sünnipäeva. Seda iganenud “kehvade geenide” nalja mäletate ju? Mina ütlen teile ausalt, et kui ma 85-aastaselt näeks nii äge välja nagu mu vanaema, siis ma oleksin uhke.

img_6898

IMG_6986.JPG
Minu laps. Vaatab selle õige ülikooli suunas;)
IMG_6992.JPG
Juuksed jäid jälle kammimata.

IMG_7018.JPGimg_7012IMG_7031.JPG

IMG_7040.JPG
Jaa, ma tean, et mu küüntelt mahakoorunud lakk on lausa kohutav, mul ei olnud aega käsi korda teha. Kodukontori miinused, et lased end käest ära. Olgu veel öeldud, et ma absoluutselt ei kannata maniküürimata käsi.

IMG_7048.JPGIMG_7037.JPGIMG_7064.JPG

IMG_7002.JPG
Ida kootud kingitus vanavanaemale

IMG_7068.JPGIMG_7072.JPGIMG_7082.JPGIMG_7093.JPGIMG_7098.JPG

Hotellist Antonius soovitan teil lugeda rohkem Hotelliveebi blogist SIIN. See on uskumatult ilus, luksuslik ja imelise teenindusega hotell, keset Tartu kesklinna.

IMG_6950.JPG

Nädalavahetusse mahtus ka teise vanaema – Tallinna vanaema – sünnipäev Mimosa restoranis. Sellest sai minu uus lemmikrestoran. Nii armas, hubane, suurepärase teeninduse ja väga hea toiduga restoran.

Ja vaadates vanaema, siis raske uskuda, et ta ei ole 50aastane, kui tal poleks 43-aastast poega, siis te ju ka ei oskaks arvata, et ta võiks vanem olla.

IMG_7291.JPGIMG_7285.JPGIMG_7308.JPGIMG_7317.JPGIMG_7343.JPGIMG_7329.JPGIMG_7305.JPG

Pea ees tundmatusse vette!

Kui keegi oleks mulle veel kuu aega tagasi öelnud, et ma vabatahtlikult keset jaanuarikuu lõõtsuvat tuult ja lumetormi end vabatahtlikult riidest lahti koorin ja jäisesse merevette hüppan, oleksin ma öelnud, et see inimene on hull. Mu ämm on ka talisupleja ja ta on mulle kümme aastat püüdnud selgeks teha, et talisuplus on äge, ma olen siiani ka teda hulluks pidanud. Ometigi juhtus nii, et otsides, kellest võiks oma selle aasta esimese Hotelliveebi loo kirjutada, sattusin ma Tiiker kodumajutuse (LINK) talisupluse paketi otsa. See pidi olema mingi märk! Nii mõtlesin ma end kokku võtta ja selle omal nahal ära proovida.

Kui ma siis täna hommikul Tiikeris üles ärkasin ja oma toa romantilise pitskardina vahelt välja vaatasin, nägin ma, et väljas on metsik tuul ja lundki tuiskas. Kertu, kes Tiiker kodumajutust peab, oli mulle eelmisel õhtul pep talk´i teinud ja ma tundsin end nagu kange Eesti naine, kes muidugi saab hakkama, aga hommikune vaatepilt aknast pani mind mõtlema, et äkki  ikka oli õigus mu sõbrannadel ja tuttavatel, kes mind hulluks nimetasid ja olid mind püüdnud ümber veenda.

Igatahes alustasime me hommikut joogaga. See on veider, kuidas mõnikord asjad nagu iseenesest õiges suunas lähevad. Selgus, et on täiskuu ja enne joogat rääkisime me täiskuu mõjudest – järgnevad kaks nädalat on õige aeg lasta lahti vanast, alustada uuega, minna edasi 2017 aastasse kergema lastiga,  on õige aeg alustada dieediga ja usaldada oma organismi, täiskuu toob pinnale alateadvuses peituvad tunded, emotsioonid ja instinktid. On õige aeg alateadvuse puhastamiseks.Kuna ma joogast väga palju ei tea, siis mulle ei jäänud meelde selle mantra nimi, mida me lõpuks laulsime, kuid mulle jäi meelde, et selle tähendus oli ka, et “saad andeks isegi kui oled olnud alatu”. Ja küllust pidi ka tulema. Nüüd ma siis jään vaid kaks kätt laiali ootama andestust ja küllust.

IMG_6756.JPG

Peale joogat oli aeg ujumisriided selga panna ja mere äärde sõita. Tuul tuhises täiega ja lund tuiskas, ma ei suutnud ikka veel uskuda, et ma hetk hiljem olen seal peaaegu alasti ja vabatahtlikult jääaugus. Teised naersid veel, et küll ma ikka valisin õige päeva oma esimeseks supluseks. Me saagisime ja kangutasime lahti jääaugu ning siis polnud muud kui riietuma minna. Või siis pigem riidest lahti võtta.

IMG_6762.JPGimg_6761IMG_6763.JPG

Nii ma ühel hetkel seisingi seal – jaanuarikuu tormis nelja kraadi külma käes vaid ujumisriietes, valmis hüppama tundmatusse kohta. Ja ma hüppasin! Kui ma suvel ei suuda ujuma minna enne kui merevesi on korralik „supp”, siis nüüd ei tundnud ma mingit külma. Ma ei mõelnud üldse, vaid lihtsalt astusin mööda redelit jääauku. Võti selles seisneski. Mina piirdusin paari ujumistõmbega seal samas koha peal, aga profimad ujusid vees lausa minuti. Ulme. Teate aga, mis on kõige naljakam? Mulle meeldis see täiega! Mul oli isegi kahju, et ma natuke arg olin ja kaugemale ei ujunud.

IMG_6769.JPGIMG_6771.JPGIMG_6773.JPG

Kuid nüüd, olles selle omal nahal järele proovinud, saan ma neist aru, miks nad seda teevad. Peale suplust läksime me koos mõnusale hommikusöögile Müüriääre kohvikus. Ma olin kartnud, et ei saa peale suplust külma kontidest ära, kuid mu keha oli täiesti taastunud, vaid jalad surisesid veel natukene mõnusalt. Ma olin täis energiat ja positiivsust. Ja see seltskond inimesi! Nii ägedad ja ettevõtlikud naised. Haapsalu on minu lemmiklinn Eestis, mul oli korraks kahju, et ma seal ei ela. Mulle on alati tundunud, et Haapsalu on selline hoopis teistmoodi auraga linn. Minu moodi linn. Ma ei oska seda hästi seletada, kuid midagi kutsub mind sinna kogu aeg tagasi. Ja sealt lahkudes olen ma puhanud ja hoopis teine inimene.

Ma lahkusin Haapsalust täis uut energiat. Pühapäeval olen ma seal juba tagasi, sest mind kutsuti joogalaagrisse. Kes teab, võib olla lähme me ka talisuplema, tõenäosus selleks on täiesti olemas. Võib-olla saab minust lasua üks neist „hulludest”, kes regulaarselt talisuplema hakkab? Ja ma ei arva enam, et mu ämm on hull. Ta on hoopis täiesti normaalne. Võib olla peaks temaga koos hakkama talisuplema?

IMG_6765.JPG

Postitus valmis koostöös Hotelliveebi ja Tiiker kodumajutusega. Loe lisaks ka  Hotelliveebi blogist SIIT

When I was trying to find something cool to start my new year in Hotelliveeb blog I saw an offer from Tiiker Kodumajutus (LINK) which got my attention. Accomodation with ice swimming. That sounded totally insane. Who are these crazy people swimming in the middle of the winter? Nevertheless I got the urge to try it myself. When I woke up the morning of the ice swimming I regretted my decision. The wind was blowing, it was a real snow storm outside and the idea of going swimming in the icy sea didn´t sound too inviting. 

We started the morning with yoga class and probably this was a sign that I attended there also. I got to know that it is the time of full moon right now and right time to start with something new. I could not have found a better day day for this totally new thing for me! But still I was not sure whether I will manage to jump into the sea. It looked so cold. 

I almost cannot believe that the next moment I was standing there almost naked in the middle of a snow storm and volunteerily climbing down the ladder into the ice hole. I was sure I am going to die. The funny thing was that it didn´t feel cold at all, I didn´t think of the cold and just climbed into the water. The trick actually is to let your mind free and not think at all – this way you will not feel the cold, just the excitment. And I must tell you it is one of the coolest experiences. I totally liked it and enjoyed it.

When you are going to visit Haapsalu I suggest you to stay at Tiiker. Of course you don´t have to go ice swimming, but if you want a totally awsome and positive experience in addition to a cozy and friendly place where to stay. It is like you are not staying at B&B, but visiting old friends in Haapsalu. 

2016 kokkuvõte – TOP7

Aastalõpp on ikka selline aeg, kus tehakse kokkuvõtteid ja  nii otsustasin minagi 2016.aastale tagasi vaadata ning panna kirja oma selleaastased lemmikud. See ei olnud lihtne, sest absoluutselt igal külastatud hotellil on olnud oma eelised ja head küljed, kuid ikka on ju nii, et mõni kogemus jääb eriliselt eredalt meelde.

Postituse pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest paremusjärjestusse ei oskaks ma hotelle ka parima tahtmise juures panna, seega toon ma hoopis ära oma lemmikud erinevate kategooriates.

Aasta üllataja – Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel (LINK). Spaad otsides olin ma sellest hotellist ausalt öeldes mööda vaadanud, sest keset liiklusummikuid asuv hotell ei tundunud kuigi hubane. Suur viga, sest Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel on nagu omaette maailm Tallinna südames, heaoluoaas, kus olles teil pole õrna aimugi ummikutest, kiirustamisest. See on hotell, kus te puhkate.

2513929_54_z

Parim hommikusöök – Grand Hotel Viljandis (LINK).  Minu arvates pakutakse Eesti parimat hommiksuööki Viljandis Grand Hotel’is. Ma ei räägi isegi sellest, et valikus oli sushi ja värske šokolaadikook, vaid sellest, et isegi praemuna oli täiuslik. Kuldkollane, parasjagu “jooksev”, ümar – moodustades röstsaial sulava või ning peekoniga täiusliku kombinatsiooni. Kas pole imeline, et midagi nii lihtsat ja justkui tavapärast saab pakkuda midagi nii meeliülendavat?

12794396_1699925580224642_2080562195393795438_n1

Tahad teada, kes on ülejäänud viis 2016.aasta lemmikut? Edasi loe Hotelliveebi blogist SIIT