Ummikus

Istusin hommikul ummikus, mõlgutasin mõtteid ja kuulasin muusikat. Mul peab autos alati olema mõni plaat, sest mingil hetkel viskab mul raadio nii üle, et ma lihtsalt ei suuda. Hetkel ketrab mul autos “Antsude” plaat (enne seda ketras Ida soovil “Eesti Hümn” CD – päriselt, tal on praegu lisaks kikimikidele lemmiklauluks Eesti vabariigi laul). Sellel  (Antsude) plaadil on üks laul, mida ma võin muudkui üle ja … Continue reading Ummikus

Paganama pikakovalised

Ei saa öelda, et ma oleksin kõige lühem inimene maailmas, aga ei saa öelda ka, et ma oleksin jube pikk. Küll aga tuleb ette olukordi, kus ma tunnen end nagu kääbus. Näiteks kui ma olen koos oma pikakoivaliste sõbrannadega. Siis ma olen nagu Mr. Moon “Sing” multikast, kes üritab kaelkirjakuga suhelda. No ja mõnikord panevad nad minu kiusuks jalga ka kõrge kontsaga kingad. Ükskord ammu, … Continue reading Paganama pikakovalised

Ma olen nii kahevahel

Hakkasin eile teleka ees lebades mõtlema, et ma pole põhimõtteliselt viis aastat “päristööl” käinud. Olen nagu Hunt Kriimsilm olnud ja oma asja ajanud, natuke siit ja natuke sealt, vahepeal mitte midagi, vahepeal liiga palju. Iseenesest on see väga huvitav ja väljakutsuv olnud. Ma olen saanud selgeks, mis on minu nõrkused ja mis on minu tugevused, mis mind huvitab ja millega mulle meeldib tegeleda, samas on … Continue reading Ma olen nii kahevahel

“Lakub end täis ja magab!”

Me olime munapühade ajal vanama juures maal. Pidime tegelikult isa, venna, venna õe ja vennanaisega välja minema sünnipäevi tähistama, aga vend jõudis Soomest (läbi Venemaa!) kohale alles hilisõhtul, munapühad mõjutasid piiriületamist korralikult, ja nii istusime me hoopis Vasulas teleka ees. Ma lubasin venna maha lüüa, sest mu pere ilmselgelt vihkab mind ja sundis mind vaatama “Rahvabändi”. Tõstan käed üles ja ütlen ausalt, et ma olen … Continue reading “Lakub end täis ja magab!”

Täiega vedas mul, et ma edukas olen/ei ole.

Mu vanaemal on kombeks öelda, et “ei ole meie perekonnale antud (vedamist)”, aga ma tegelikult julgen öelda, et mul on elus tegelikult väga vedanud. Või on see siis vedamine? Äkki hoopis õiged valikud? Edukas ma ei ole, aga mis on üldse edukas? Mille järgi edukust mõõta? On mingid kindlad standardid või on edukus iga ühe jaoks tibake erinev. Mul on kaks tuttavat, kellel on väga … Continue reading Täiega vedas mul, et ma edukas olen/ei ole.

Minu ja Mareki suurim erinevus

Sõitsin koju ja järsku torkas mulle pähe, mis on minu ja Mareki suurim erinevus. Et kõik ausalt ära rääkida alustan ma kaugemalt. Eelmisel nädalavahetusel käisime Idaga Pärnus, ma ei olnud jõudnud viitsinud kohvrit veel lahti pakkida ja nii seisis see ka veel esmaspäeva õhtul koridoris. Mis tast enam lahti pakkida ja ära viia kui me juba teisipäeva õhtul pidime Rootsi minema. Pakin lahti ja kokku … Continue reading Minu ja Mareki suurim erinevus

Mutrikese taassünd?

Kui ma sada aastat tagasi Suures Ja Tähtsas Ettevõttes töötasin, hakkasin ma Mutrikese lugudest raamatut kirjutama. Tundus, et sellest tuleks selline huvitav projekt, aga siis hakkasin mõtlema, et keda need Mutrikese lood ikka huvitavad. Või noh, ma ei teagi, ühesõnaga kirjutasin mõned peatükid ära, aga jäi sinna paika. Umbes kuu aega tagasi hakkasin uuesti nö Mutrikese peale mõtlema. Mitte sellise naiivse ullikese Mutrikese peale, kes … Continue reading Mutrikese taassünd?

Time out

Kuna eile oli minu totaalne murdumispunkt, siis täna tegin ma otsuse, et võtan mõneks ajaks aja maha töötegemisega. Mis on naljakas, sest kaks minutit peale seda kui ma olin ukse enda tagant kinni pannud, sain ma telefonikõne, kus mind kutsuti töövestlusele, aga see selleks. Ma olen pikka aega oma pere jätnud tahaplaanile ja on aeg natuke suhteid lappida. Perega koos olla. Oma haavu lakkuda. Teha … Continue reading Time out