Kuidas oma laupäeva sisustada?//Let’s be honest, it is a bit funny that I always have something happen to the cars

Meie laupäev algas imeilusalt. Sõime rahulikult Radissonis hommikusööki (muide, hommikusöögi valiku eest peab küll hotelli kiitma!) ja hakkasime vaikselt Oslo poole liikuma. Riidesse panime end nagu peened preilid, sest meil oli ikkagi plaan ilumessile minna ja autoga sõites ei ole ju väga vahet ka, kas oled talveoludele vastavalt riides või mitte. Jõudsin veel mõelda, et noh ja kui midagi peaks juhtumagi, siis talveriided on ju … Continue reading Kuidas oma laupäeva sisustada?//Let’s be honest, it is a bit funny that I always have something happen to the cars

Lausa uskumatu, millise lolli järjekindlusega sa ennast ilusaks pead!

Loen blogisid ja kommentaariume. Jõudsin Marimelli blogisse, kus ta ilus olemisest räägib. Ma olen iseenesest nõus ühe kommentaariga, et mitte raske ei ole ilus olla, vaid raske on kole olla, sest no ei usu mina, et loomulikult ilusad inimesed väga palju enda tuunimise peale aega raiskavad. Käivad kuus korra depilatsioonis, ehk maniküüris ja pediküüris, aegajalt juuksuris, mis väga suurt planeerimist ei tohiks nõuda. Aga mind … Continue reading Lausa uskumatu, millise lolli järjekindlusega sa ennast ilusaks pead!

Vii solgihämbr välja, kui minem hakkad

Ma ei hakka tegema 2017.aasta kokkuvõtet headest asjadest, mis sel aastal juhtunud on, sest oleme ausad, keda need ikka huvitavad. Parimal juhul oleks see eputamine, halvimal juhul enesepettus, sest kust muidu kõik see negatiivsus ja õelus. Mis ma aga tahan öelda on see, et ma olen horoskoopide usku. Ma ei tea, kas 2017.aasta oli juhuste kokkulangevus, järjepidavus, Kuke aasta või kõik kokku, aga oli tõesti … Continue reading Vii solgihämbr välja, kui minem hakkad

Sest ma olen Kukk!

Sõbranna saatis mulle lugemiseks Kuke aastal sündinud inimese iseloomustuse. Ma hakkasin ausalt kõva häälega naerma, sest noh tundub, et ma olen by default üsna kehva iseloomuga, nii et mis te tahate siis must saada. Jagan teiega ka parimaid palasid. Uudisena ei tulnud mulle ükski asi, nagu oleksin ise ja endast kirjutanud, ilmselt ei tule uudisena ka perekoolile, sest nemad on mind ammu niimoodi süvaanalüüsinud, aga … Continue reading Sest ma olen Kukk!

Miks ma blogin ja jõulusoovid

Aegajalt tuleb mulle ikka peale tunne, et ei peaks blogima, aga kogu selles protsessis on mingi võlu, et ma ei suuda ka  blogimata olla. No ei oska lihtsalt. Olen tegelikult püüdnud, aga ei saa hakkama. Käed hakkavad sügelema. Mõtlen küll teinekord, et kas see blogimine mulle ikka tegelikult ka midagi annab, et on see väärt seda, et iga natukese aja tagant enda kohta mingit jama … Continue reading Miks ma blogin ja jõulusoovid

Elu kohvrite otsas

Mul on eelmisest reedest saati kohver lahti pakkimata. Seisab kööginurgas.Kui aus olla, siis ega ma ei näinudki erilist põhjust seda lahti pakkida. Viskasin vaid mõned mustad riided pesumasinasse ja jätsin kohvrisse need, mis niikuinii juba sel pühapäeval minuga uuesti kaasa tulevad. Me lähme homme uuesti laeva. Kõige pealt läheme me Rootsi. Ida jääb nädalaks vanaema juurde. Mina lähen paariks päevaks Norra, siis teen väikese kõrvalepõike … Continue reading Elu kohvrite otsas

Vastik inimene

Ma olen viimastel päevadel natukene mõelnud. Enda peale. Enda üle. Kes ma olen? Milline ma olen? Miks ma olen? Ma tean, et mul ei ole kerge iseloom, aga asi pole mu meelest mitte niivõrd selles, et ma oleksin tahtlikult enesekeskne või vastik või konfliktne, kuivõrd selles, et ma ütlen välja, mis ma arvan.  Muidugi, alati ei peaks, mõnikord võiks leebemini ja mõnikord võiks kaks korda … Continue reading Vastik inimene

Lollakas

Ma olen üks väga kummaline inimene. Aga seda te juba teadsite. Kui te teate mind natuke rohkem, siis te teate ka seda, et selle asemel, et öelda midagi head, ütlen ma midagi sarkastilist. Nagu kodukootud Chandler Bing. Üllatate mind lilledega, siis ma ei ütle, et vau kui äge või aitäh, vaid “lollakas” (=vau kui äge, aitäh). Ütlete, et sa näed hea välja, vastan ma “lollakas” … Continue reading Lollakas