2017. aasta sotsiaalmeedia kolm kohutavat ja kolm head

Mõnikord kui ma sotsiaalmeedia maailma ukse lahti teen, tahaks ma peaga vastu seina taguda. Ei suuda ma lihtsalt mõista, miks inimesed neid asju teevad ja kirjutavad. Paljas Porgand. No ei saa mina tema fenomenist aru. Tema blogi ma ei loe, sest ma pole sihtgrupp ilmselgelt, aga Instasse ikka piilun, et vaadata, millised diibid mõtted siis seekord. Ja 99% ajast (kui ma mõtlen, et enam ei … Continue reading 2017. aasta sotsiaalmeedia kolm kohutavat ja kolm head

Vastik inimene

Ma olen viimastel päevadel natukene mõelnud. Enda peale. Enda üle. Kes ma olen? Milline ma olen? Miks ma olen? Ma tean, et mul ei ole kerge iseloom, aga asi pole mu meelest mitte niivõrd selles, et ma oleksin tahtlikult enesekeskne või vastik või konfliktne, kuivõrd selles, et ma ütlen välja, mis ma arvan.  Muidugi, alati ei peaks, mõnikord võiks leebemini ja mõnikord võiks kaks korda … Continue reading Vastik inimene

Jälle üks solvatud lilleke

Sama kõrini nagu mul on  sellest, et iga eriarvamuse taga nähakse või tahetakse näha kadedust, on mul kõrini ka õrnadest lillekestest, keda viimasel ajal on aina rohkem kasvama hakanud. Kõik muudkui solvuvad. Mis värk sellega on, et kõik korraga nii õrna hingega on, et iga asi tuleb enne välja ütlemist 5689 korda läbi kaaluda, et solvatuna ei tunneks end ka need, kes kirjutajale/ütlejale isegi pähe … Continue reading Jälle üks solvatud lilleke

Ma olen väsinud kade olemast

Loen Delfis kommentaare ja ikka ja jälle juhtub, et keegi, kes avaldab arvamust või kritiseerib, saab vastuseks, et ah kade oled vä. Loed Perekooli, kohe kui keegi jääb eriarvamusele, on kade. Ja miks minna kaugemale, loen oma blogi kommentaare, kade olen. Vahet ei ole mida ja kelle kohta ma ütlen. Kade olen. Olgu see Kersti Kaljulaidi seelik või Repinski saamine Estonia nõukokku. Mul on nii … Continue reading Ma olen väsinud kade olemast

Unusta teised inimesed, mõtle ainult iseendale. Ole egoist!

Ma olen kriitikast ja kriitika talumisest, blogimisest ja kommenteerimisest varem ka rääkinud, aga kuna ma aegajalt ikka saan pihta kommentaaridega, et ma ei talu kriitikat või olen kade kui kedagi teist kritiseerin, siis ma mõtlesin veel sel teemal pikemalt peatuda. Ma ei ole alati kriitikat talunud. Või ütleme siis nii, et ma ei tulnud kriitikaga absoluutselt toime. Ma tahtsin kõiges olla kõige parem, kõige ilusam, … Continue reading Unusta teised inimesed, mõtle ainult iseendale. Ole egoist!

Välimuse kommenteerimisest ehk kahepalgelisus

Teate, ma olen nüüd ikka siin mõelnud, et me oleme ikka täiega kahepalgelised. Kui minu välimust (mitte blogi, olekut, suhtumist, tegusid, stiili, vaid konkreetselt välimust) on kritiseeritud, siis on mulle öeldud, et ah, see käib ju avaliku blogimisega kaasa. Eks käibki ja kui esimestel blogiaastatel tegid sellised ilkumised mind päriselt kurvaks, siis nüüd ma tõesti mõtlen, et no mis mu elus ikka sellest muutub kui … Continue reading Välimuse kommenteerimisest ehk kahepalgelisus

Kas uus iluideaal on lodev?

Kuna mind niikuinii (naiste) välimuse teemal sõna võtmise eest on virtuaalselt kividega surnuks pillutud püütud pilduda, siis ma mõtlesin, et kaotada pole enam midagi ja ma panen kirja veel ühe ilmselt kohutavalt mõnitava/ebapopulaarse/lameda/tühise mõtte, mis mulle pähe torkas kui ma vaatasin “Scandinavia´s Next Top Model” saadet. Tegelikult mulle meeldib, et enam pole modellid vaid piitspeenikesed anorektiku välimusega riidepuud, vaid moodi on tulnud vormide ja kurvidega … Continue reading Kas uus iluideaal on lodev?