Kas sul on sellega mingi probleem?

Mul käisid hiljuti külas sõbrannad, kel on Idast natukene vanemad lapsed ehk teismelised ning me hakkasime rääkima sellest, millised on tänapäeva lapsed ning mis neile korda läheb. Muidugi ma selle vestluse põhjal ei saa teha üldistusi kõikide noorte kohta, lihtsalt nendest vestlustest ajendatuna jõudsime edasi selleni, millest ma ka rääkida tahan. Ehk siis rääkisid mu…

Matemaatiliselt parem kui kõige parem blogija

Ma ütlen teile päris siiralt, et see pealkiri on lihtsalt nalja pärast pandud, mitte mingi intriigi kiskumiseks, teeme nii, et see seekord jääbki naljaks. Ma ei tea päriselt kui palju inimesi mu blogi igapäevaselt loeb, aga kui veidike meelevaldselt arvutada, siis ma võin öelda, et minu jälgijaskonnast hääletas minu poolt EBA-l 31% jälgijatest. Seda on…

Laske lastel lapsed olla!

Paar päeva tagasi potsatas meie postkasti kiri teatega, et Ida on alates august 2019 võetud vastu Lillehammeri Hammertuni kooli esimesse klassi. Ida on siis veel viie-aastan. Täpselt nii ongi, et kooli alustavad lapsed seal viie-kuueaastaselt, sõltuvalt sünnipäevast. Kui ma vaatan Ida Norra lasteaiakaaslasi, siis osa neist käis veel aasta tagasi mähkmega, kirjutada ja lugeda ei…

2017. aasta sotsiaalmeedia kolm kohutavat ja kolm head

Mõnikord kui ma sotsiaalmeedia maailma ukse lahti teen, tahaks ma peaga vastu seina taguda. Ei suuda ma lihtsalt mõista, miks inimesed neid asju teevad ja kirjutavad. Paljas Porgand. No ei saa mina tema fenomenist aru. Tema blogi ma ei loe, sest ma pole sihtgrupp ilmselgelt, aga Instasse ikka piilun, et vaadata, millised diibid mõtted siis…

Vastik inimene

Ma olen viimastel päevadel natukene mõelnud. Enda peale. Enda üle. Kes ma olen? Milline ma olen? Miks ma olen? Ma tean, et mul ei ole kerge iseloom, aga asi pole mu meelest mitte niivõrd selles, et ma oleksin tahtlikult enesekeskne või vastik või konfliktne, kuivõrd selles, et ma ütlen välja, mis ma arvan.  Muidugi, alati…

Jälle üks solvatud lilleke

Sama kõrini nagu mul on  sellest, et iga eriarvamuse taga nähakse või tahetakse näha kadedust, on mul kõrini ka õrnadest lillekestest, keda viimasel ajal on aina rohkem kasvama hakanud. Kõik muudkui solvuvad. Mis värk sellega on, et kõik korraga nii õrna hingega on, et iga asi tuleb enne välja ütlemist 5689 korda läbi kaaluda, et…

Ma olen väsinud kade olemast

Loen Delfis kommentaare ja ikka ja jälle juhtub, et keegi, kes avaldab arvamust või kritiseerib, saab vastuseks, et ah kade oled vä. Loed Perekooli, kohe kui keegi jääb eriarvamusele, on kade. Ja miks minna kaugemale, loen oma blogi kommentaare, kade olen. Vahet ei ole mida ja kelle kohta ma ütlen. Kade olen. Olgu see Kersti…

Unusta teised inimesed, mõtle ainult iseendale. Ole egoist!

Ma olen kriitikast ja kriitika talumisest, blogimisest ja kommenteerimisest varem ka rääkinud, aga kuna ma aegajalt ikka saan pihta kommentaaridega, et ma ei talu kriitikat või olen kade kui kedagi teist kritiseerin, siis ma mõtlesin veel sel teemal pikemalt peatuda. Ma ei ole alati kriitikat talunud. Või ütleme siis nii, et ma ei tulnud kriitikaga…

Välimuse kommenteerimisest ehk kahepalgelisus

Teate, ma olen nüüd ikka siin mõelnud, et me oleme ikka täiega kahepalgelised. Kui minu välimust (mitte blogi, olekut, suhtumist, tegusid, stiili, vaid konkreetselt välimust) on kritiseeritud, siis on mulle öeldud, et ah, see käib ju avaliku blogimisega kaasa. Eks käibki ja kui esimestel blogiaastatel tegid sellised ilkumised mind päriselt kurvaks, siis nüüd ma tõesti…