Lollakas

Ma olen üks väga kummaline inimene. Aga seda te juba teadsite. Kui te teate mind natuke rohkem, siis te teate ka seda, et selle asemel, et öelda midagi head, ütlen ma midagi sarkastilist. Nagu kodukootud Chandler Bing. Üllatate mind lilledega, siis ma ei ütle, et vau kui äge või aitäh, vaid “lollakas” (=vau kui äge, aitäh). Ütlete, et sa näed hea välja, vastan ma “lollakas” … Continue reading Lollakas

Mis on nelja aastaga muutunud?

Kõige lihtsam oleks öelda lihtsalt, et meist on saanud vanemad, aga ma ei pea silmas vaid seda, et peale üheksat kuud paistes jalgu, maakerana ringi veeremist ja piinarikast sünnitust olin ma korraga füüsiliselt saanud emaks. Ma pean silmas vanemaks kasvamist. Teate ju küll, kuidas teoorias on kõige paremad lapsevanemad need, kel endal lapsi pole. Mina olin üks neist. Miks ta nutab, miks ema ei tee … Continue reading Mis on nelja aastaga muutunud?

Mis saab siis kui ema otsustab magada?

Ma otsustasin eile õhtul Ida ja Mareki peale vihastada. Ida oli üleväsinud ja niheles diivanil, nõudes, et issi temaga üles magama läheks. “Ma ei tahaaaa siiiin maagada,” virises ta, “ma tahan ülesse minna, isssiiigaaaaa!”  Kui ta iga kahe minuti tagant püsti tõusis, et juua, tekki kohendada, kaisukat saada ja ikka virises, et “tahaaaan magaaadaaa, aga mitte ükssi ja mittttteeeeeeeee siiiiiiiin!” katkes mu kannatus. Me tõstsin … Continue reading Mis saab siis kui ema otsustab magada?

Nähtamatu nabanöör

Kui ma mõnda aega tagasi kirjutasin sellest, et Marek ja Ida magavad magamistoas ning mina teises toas, ei osanud ma ette kujutada, milline väike skandaal sellest lahti läheb. Marekist sai pedofiilikalduvustega isa, meie abielu oli karile jooksnud ja mina olin sobimatu ema, kel pole oma lapse vastu tundeid, mehe vastu vist ka mitte, täpselt ei mäleta enam. Tegelikkuses olid põhjused harjumuses. Harjumuses, mille me ise … Continue reading Nähtamatu nabanöör

Lapse nimel 100 km kaks korda nädalas

Mul oli nädalavahetusel vestlus kahe emaga. Üks neist ütles, et kahetseb, et lasi end ära moosida kohalikul koolil, sest õpetajate tase seal on alla arvestuse, teine ema rääkis oma mehest, kes oli põhimõtteline eliitkoolide vastane, sest laps õpib igas koolis kui tahtmist on, aga nüüd mõtleb tema ka, et oleks siiski pidanud lapse potentsiaali arvestama ja ta eliitkooli katsetele saatma.  Mina ei ole eliitkoolide vastane, … Continue reading Lapse nimel 100 km kaks korda nädalas

Vaesed õpetajad ja iseloomuga Ida

Ida on äärmiselt vahva ja terane tüdruk, mõnus killumeister ja loogika on tal raudne nagu lastel ikka. Näiteks hiljuti kõndisime me lasteaiast koju ja Ida küsis lasteaia lähedal olevate majade juures, et miks meie siin lähemal ei ela. Vastasin, et meie elame Ussipesas. Ida arvas, et me peaksime siia lähemale kolima ja naabriks hakkama Sofiale (või kes iganes see oli, kes tal parasjagu sõber oli). … Continue reading Vaesed õpetajad ja iseloomuga Ida

Laps ja koer ühe katuse all

Ida on täiesti loomahull. Ta ei lähe kunagi õhtul magama enne kui oleks Hugole musi andnud ja teda kallistanud. See on iseenesest väga armas, kui välja jätta fakt, et loom on loom ning ta ei pruugi lapse headest kavatsustest aru saada. Me oleme Idale 8754376 korda öelnud, et koerale näo juurde EI lähe, kuid kas te arvate, et tal ei lähe see meelest? Peaaegu iga … Continue reading Laps ja koer ühe katuse all

Ristisõda tatiste ninade vastu

Igal sügisel hakkab see sama joru pihta. Ärge viige oma tatiste ninadega lapsi lasteaeda! Asi ei ole üldse nendes tatistes ninades. Laps on samasugune nagu me ise. Minu jaoks on kõige suurem haigus üldse nohu. Ma võin vabalt toimetada ka 38kraadise palavikuga, aga kui mul on nohu, olen ma nagu halvatud. Kaks päeva on mul olnud kurk valus ja hommikul ärgates olen ma nagu puuga … Continue reading Ristisõda tatiste ninade vastu

Kui kurb on olla

Ida oli eile väääääääga pahuras tujus, kohe meenutas nooremat mind, kui mul jonnihood peale tulid ja üldse ei tahtnud ära minna. Nii minu peegelpilt oli. Aga see selleks. Lõpuks kui Ida jälle mu sõber oli, istusime me köögisaare taga ja tegime süüa. “Kas lasteaias oli ka täna paha tuju?” küsisin mina. Ida noogutas ja hakkas rääkima, et teised ei meeldi talle, aga tundus, et ta … Continue reading Kui kurb on olla

Shoppamine kui kogu pere meelelahutus

Kui me Norrast tagasi kolisime oli minu jaoks mõnda aega nii harjumatu see, et kõik ostukeskused ja poed olid pühapäeviti avatud nagu oleks tegu tavalise tööpäevaga ning veel enamgi, et poed olid puhkepäeval rahvast täis. Reaalselt perekonniti tullakse pühapäeval poodi shoppama nagu see oleks kogu pere ühine meelelahutus või normaalne moodus vaba aja veetmiseks. Minu jaoks on see nii veider. Ja ma ei räägi nendest … Continue reading Shoppamine kui kogu pere meelelahutus