Lollakas

Ma olen üks väga kummaline inimene. Aga seda te juba teadsite. Kui te teate mind natuke rohkem, siis te teate ka seda, et selle asemel, et öelda midagi head, ütlen ma midagi sarkastilist. Nagu kodukootud Chandler Bing. Üllatate mind lilledega, siis ma ei ütle, et vau kui äge või aitäh, vaid “lollakas” (=vau kui äge, aitäh). Ütlete, et sa näed hea välja, vastan ma “lollakas” … Continue reading Lollakas

Kuidas lapsega poes käia

Olgugi, et me oleme Idale sada tuhat korda õpetanud, et poest ei saa kõike ja üldjuhul on see nämmutamine vilja kandnud, siis ikka tuleb ette olukordi, kus tal kõik meelest läheb, jonnihoog peale tuleb ja korvi on vaja laduda kõike, mida hing ihkab. Ja kui seda ei saa, siis läheb jonnihoog üle jalgade trampimiseks ja kisendamiseks. Alguses juhtus see poes pea iga kord, sest ta … Continue reading Kuidas lapsega poes käia

Mis on nelja aastaga muutunud?

Kõige lihtsam oleks öelda lihtsalt, et meist on saanud vanemad, aga ma ei pea silmas vaid seda, et peale üheksat kuud paistes jalgu, maakerana ringi veeremist ja piinarikast sünnitust olin ma korraga füüsiliselt saanud emaks. Ma pean silmas vanemaks kasvamist. Teate ju küll, kuidas teoorias on kõige paremad lapsevanemad need, kel endal lapsi pole. Mina olin üks neist. Miks ta nutab, miks ema ei tee … Continue reading Mis on nelja aastaga muutunud?

Mis saab siis kui ema otsustab magada?

Ma otsustasin eile õhtul Ida ja Mareki peale vihastada. Ida oli üleväsinud ja niheles diivanil, nõudes, et issi temaga üles magama läheks. “Ma ei tahaaaa siiiin maagada,” virises ta, “ma tahan ülesse minna, isssiiigaaaaa!”  Kui ta iga kahe minuti tagant püsti tõusis, et juua, tekki kohendada, kaisukat saada ja ikka virises, et “tahaaaan magaaadaaa, aga mitte ükssi ja mittttteeeeeeeee siiiiiiiin!” katkes mu kannatus. Me tõstsin … Continue reading Mis saab siis kui ema otsustab magada?

Nähtamatu nabanöör

Kui ma mõnda aega tagasi kirjutasin sellest, et Marek ja Ida magavad magamistoas ning mina teises toas, ei osanud ma ette kujutada, milline väike skandaal sellest lahti läheb. Marekist sai pedofiilikalduvustega isa, meie abielu oli karile jooksnud ja mina olin sobimatu ema, kel pole oma lapse vastu tundeid, mehe vastu vist ka mitte, täpselt ei mäleta enam. Tegelikkuses olid põhjused harjumuses. Harjumuses, mille me ise … Continue reading Nähtamatu nabanöör

Lapse nimel 100 km kaks korda nädalas

Mul oli nädalavahetusel vestlus kahe emaga. Üks neist ütles, et kahetseb, et lasi end ära moosida kohalikul koolil, sest õpetajate tase seal on alla arvestuse, teine ema rääkis oma mehest, kes oli põhimõtteline eliitkoolide vastane, sest laps õpib igas koolis kui tahtmist on, aga nüüd mõtleb tema ka, et oleks siiski pidanud lapse potentsiaali arvestama ja ta eliitkooli katsetele saatma.  Mina ei ole eliitkoolide vastane, … Continue reading Lapse nimel 100 km kaks korda nädalas

Särav emme versus mina

Ma sain Ida laulutunni ukse taga tuttavaks ühe emaga, kelle lapsed Idaga samas tunnis käivad. Äärmiselt sõbralik, positiivne ja energiline naine, imekaunis ja särav. Tundus minust 20 aastat noorem, aga nii noor ta olla ei saanud, sest tal oli kolm last, kellest vanim oli kuue-aastane. Kolme lapse ema (!!!), kes nägi välja nagu oleks just tulnud vähemalt paari kuu pikkuselt puhkuselt palmi all, mitte oma … Continue reading Särav emme versus mina

Elu kohvrite otsas

Ida tegi oma esimese välisreisi kui ta oli poole-aastane, sellest ajast saati oleme me temaga pidevalt kusagil seigelnud. Ega ei olnud alati lihtne, aga lihtne ei olnud ka selle pärast, et ma olin pidevalt magamata ja kui võrrandisse lisada aktiivne laps ja reisiväsimus, siis tulemus oli pigem väsitav. Ma ei taha kuidagi jätta muljet, et mulle oma laps beebina ei meeldinud, aga beebiiga ei ole … Continue reading Elu kohvrite otsas

Kui kurb on olla

Ida oli eile väääääääga pahuras tujus, kohe meenutas nooremat mind, kui mul jonnihood peale tulid ja üldse ei tahtnud ära minna. Nii minu peegelpilt oli. Aga see selleks. Lõpuks kui Ida jälle mu sõber oli, istusime me köögisaare taga ja tegime süüa. “Kas lasteaias oli ka täna paha tuju?” küsisin mina. Ida noogutas ja hakkas rääkima, et teised ei meeldi talle, aga tundus, et ta … Continue reading Kui kurb on olla

Lapsepõlve süütud muretud mängud

Vaatasin täna, kuidas Ida mööda põldu ringi kalpsas, siis järgmisel hetkel metsas põõsa all oma beebi arsti juurde viis, siis lennukit ehitas, siis kohvikut pidas, siis komme korjas põõsa otsast ja ma jäin mõtlema, et on alles fantaasia. Ei, ma ei arva, et Idal on piiritu fantaasia. Kõikidel lastel on piiritu fantaasia! Näiteks ehitas Ida endale hoovi peale redelist lennuki. Muidugi eelistaksin mina, et ta … Continue reading Lapsepõlve süütud muretud mängud