Det går veldig bra med Ida

ehk “Idal läheb väga hästi” ütles mulle Ida rühmakaaslane Hedvig kui ma Idale eile lasteaeda läksin. Seletas mulle, mida Ida päeval teinud on ja mida ta praegu tegema jäi. “Aga mina lähen koju,” lisas ta muretult ja jooksis liumäele liugu laskma nii kaua kui ema väikese vennaga järele jõudis. Mütsi peas ei olnud, hõlmad olid lahti. Lähedal asuva kooli hoovil mängisid lapsed pusade väel palli. … Continue reading Det går veldig bra med Ida

Teisipäev

Ida alustas täna hommikul uuesti Norra lasteaias käimist. Kuna me seekord tulime Norra lennukiga ja autot mul siin ei ole, siis tuli meil hommikul bussiga lasteaeda minna (oh, õudu, eksju!). Nii mõnusalt krõbe hommik oli. Natuke harjumatu, aga mõnus. Ninaots hakkas natuke külmetama. Lasteaias olid lapsed juba elevil. Nii armas, et nad olid Ida tulekuni päevi lugenud ja õpetajad olid Idale juba kapi ette valmistanud. … Continue reading Teisipäev

Ida läheb Norra lasteaeda

Olles kokku puutunud nüüd nii Eesti kui Norra lasteaiaga, olen ma omapäi mõelnud, et ideaalne oleks midagi kahe lasteaia vahepealset. Kui ma viimati Norras olin ja Ida ka oma lasteaeda ning sõpru sai külastada, murdis see natukene meie kõigi südame. Näha oli, et Ida tunneb puudust sealsest lasteaiast ja sõbrad temast. Eriti kuna Ida rühma oli jäänud vaid kaks tüdrukut. Minu töö on mitteüllatuslikult viinud … Continue reading Ida läheb Norra lasteaeda

Head õpetajad

Ida on täielik printsess/drama queen. Oma ema (ja vanaema) väike koopia vähemalt selles draama osas. Jumala eest, vaatan mõnikord ta jonnihoogusid ja mõtlen, et kust see kangus ometi tuleb, kuid tegelikult ei ole seda vaja kaugelt otsida. Geenid. Minu omad. Tundub, et Marekilt on ta saanud erakordse taiplikuse ja koristamisegeeni, minult iseloomu geeni. Ma tean täpselt, kui raske on jonni järele jätta, alla anda ja … Continue reading Head õpetajad

Appi, mustanahaline!

Paar päeva tagasi jäi mulle Facebookis või Delfis silma uudis, et üks lapsevanem oli endast välja läinud, sest lasteaias õpetati tema last mustanahalise nukuga kätlema. Ma olen enne ka sarnaseid teemasid lugenud, et mis mõttes on lasteaias mingid rahvaste päevad või nädalad ning laps peab mustanahaliseks riietuma. Jube lugu küll eksju. Ma reaalselt ei saa sellistest väiklastest ja kitsa silmaringiga inimestest aru. Mis mõttes on … Continue reading Appi, mustanahaline!

6.päev: mudane laps

Ma tean, et mu lasteaiateemalised postitused kütavad alati kirgi ja seepärast tahan ma kõige pealt öelda, et ma üldistan, ma tean, et on erandeid, kuid minu arvates vajab Eesti lasteaiasüsteem muudatusi, ja suur osa minu kriitikast on tegelikult suunatud lapsevanematele. Kui see öeldud, tahan ma öelda, et lapsevanemana on mul siiralt kahju, et mu laps ei saa käia Norra lasteaias, ausõna, koli või lapse pärast … Continue reading 6.päev: mudane laps

4.päev: kuidas lapse süda murda

Tööpäeva lõpuks otsustasin ma Idale head meelt valmistada ja me läksime tema Norra lasteaiast läbi. Seda plaani ma muidugi päris otsast lõpuni läbi ei mõelnud ning sain hakkama korraliku seebiooperiga. “Vaata, Hedvig, sinu selja taga!” hüüatas Pernille ja tegi pähe kõige suuremad silmad. Ida puges häbenedes minu selja taha. Natuke häbenemist ja keelte segadust ning juba läksid väikesed sõbrannad lasteaia peale jalutama. Järgmisel hetkel ilmus … Continue reading 4.päev: kuidas lapse süda murda

Vaesed õpetajad ja iseloomuga Ida

Ida on äärmiselt vahva ja terane tüdruk, mõnus killumeister ja loogika on tal raudne nagu lastel ikka. Näiteks hiljuti kõndisime me lasteaiast koju ja Ida küsis lasteaia lähedal olevate majade juures, et miks meie siin lähemal ei ela. Vastasin, et meie elame Ussipesas. Ida arvas, et me peaksime siia lähemale kolima ja naabriks hakkama Sofiale (või kes iganes see oli, kes tal parasjagu sõber oli). … Continue reading Vaesed õpetajad ja iseloomuga Ida

Ristisõda tatiste ninade vastu

Igal sügisel hakkab see sama joru pihta. Ärge viige oma tatiste ninadega lapsi lasteaeda! Asi ei ole üldse nendes tatistes ninades. Laps on samasugune nagu me ise. Minu jaoks on kõige suurem haigus üldse nohu. Ma võin vabalt toimetada ka 38kraadise palavikuga, aga kui mul on nohu, olen ma nagu halvatud. Kaks päeva on mul olnud kurk valus ja hommikul ärgates olen ma nagu puuga … Continue reading Ristisõda tatiste ninade vastu

Kui kurb on olla

Ida oli eile väääääääga pahuras tujus, kohe meenutas nooremat mind, kui mul jonnihood peale tulid ja üldse ei tahtnud ära minna. Nii minu peegelpilt oli. Aga see selleks. Lõpuks kui Ida jälle mu sõber oli, istusime me köögisaare taga ja tegime süüa. “Kas lasteaias oli ka täna paha tuju?” küsisin mina. Ida noogutas ja hakkas rääkima, et teised ei meeldi talle, aga tundus, et ta … Continue reading Kui kurb on olla