Satumainen Satu

2015 aasta sügisel olin ma väga lootusetus olukorras.  Ma ei näinud enam valgust tunneli lõpus. Seal polnudki valgust – sealt tuli hoopis täiesti ootamatu abikäsi. Selliseid ootamatuid abikäsi või tugiisikuid tuli mu ellu nii palju ja kõige juhuslikumalt. Mäletate, kuidas ma kogemata Lillehammeri tänaval sattusin kokku Antoniga? Tänu temale tulid meie ellu Lilian, Nicolai ja… Read More Satumainen Satu

#childhoodunplugged

Lugesin Perekoolist* inimeste lapsepõlvemälestusi ja mul hakkas natuke kurb. Ma olen veendumusel, et lapsepõlv mõjutab meie tulevikku olulisel määral ja kui lapsepõlves tunnetavad lapsed, et nad ei saa piisavalt tähelepanu või mäletavad negatiivseid asju, siis pole ju ime, et meie ümber on nii palju katkisi ja kibestunud ning kurjasid inimesi. Minu lapsepõlve mahtus ka palju… Read More #childhoodunplugged

Unenäod

Mul on alati olnud hästi sürreaalsed unenäod. Nüüd antidepressantide tõttu on need veel sürreaalsemateks läinud, kui nii saab öelda, sest unenäod on nii tõesed, et mõnikord hommikul ärgates ma ei ole kindel, kas nägin und või on see asi ka päriselt juhtunud mingi aeg tagasi. Ma tean, et see kõlab nii locolt, aga no näiteks… Read More Unenäod

Külmkapi peal klaaskuuli sees on natuke ruumi mulle ja siin tihti jalutan

Ma nägin täna ilgelt ebameeldivat und, et keegi tassis tükk tüki haaval laiali tädi Helju korterit. Isegi seinaliistud võttis kaasa, et saavat rahaks teha. Mul oli kahju, aga vähemalt jäi korter alles ja tänasin jumalat, et see toimus ilma kakluseta. Samal ajal kaklesid allkorrusel naabrid, nii et ma hakkasin kartma, ent olin õnnelik, et kaklus… Read More Külmkapi peal klaaskuuli sees on natuke ruumi mulle ja siin tihti jalutan