Lugu sellest, kuidas ma metsast pärli leidsin

Seekord oli mul Norra minekuga nii kiire et ma ei jõudnud endale isegi ööbimiskohta broneerida või kui üdini aus olla, siis ma isegi ei suutnud otsustada, kas ma sõidan koju Lillehammerisse või jään Oslosse. Küll vaatab siis jooksvalt, mõtlesin ma. Ida jäi vanaemaga Rootsi ja nii olin ma reaalselt liiga laisk, et 573km jooksul ühtegi peatust teha, sõitsin otse välja Skisse. Tegin vaid nii palju … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma metsast pärli leidsin

Teisipäev

Ida alustas täna hommikul uuesti Norra lasteaias käimist. Kuna me seekord tulime Norra lennukiga ja autot mul siin ei ole, siis tuli meil hommikul bussiga lasteaeda minna (oh, õudu, eksju!). Nii mõnusalt krõbe hommik oli. Natuke harjumatu, aga mõnus. Ninaots hakkas natuke külmetama. Lasteaias olid lapsed juba elevil. Nii armas, et nad olid Ida tulekuni päevi lugenud ja õpetajad olid Idale juba kapi ette valmistanud. … Continue reading Teisipäev

Ida läheb Norra lasteaeda

Olles kokku puutunud nüüd nii Eesti kui Norra lasteaiaga, olen ma omapäi mõelnud, et ideaalne oleks midagi kahe lasteaia vahepealset. Kui ma viimati Norras olin ja Ida ka oma lasteaeda ning sõpru sai külastada, murdis see natukene meie kõigi südame. Näha oli, et Ida tunneb puudust sealsest lasteaiast ja sõbrad temast. Eriti kuna Ida rühma oli jäänud vaid kaks tüdrukut. Minu töö on mitteüllatuslikult viinud … Continue reading Ida läheb Norra lasteaeda

10. päev: mees metsas ja laevapiletid

Ei ole halba ilma heata. Me oleks Idaga pühapäeval sõitnud just Kristiansandi, kus üleujutuste tulemusena on teed suletud ja olukord paljude jaoks rohkem kui traagiline. Ka Lillehammeris oli täna kohutav ilm, kuid ega siis sellepärast saa tuppa jääda. Oma käigud olid vaja ära käia ja kui vihma ei sadanud tapvates siis oli tegelikult väljas mõnus sügisilm.  Ma ei tea, miks ma otsustasin koju sõita läbi … Continue reading 10. päev: mees metsas ja laevapiletid

9. päev: Pernille

Hommikul ärgates oli Ida esimene küsimus, kas me Pernille juurde läheme. Ma ei julgenud talle öeldagi, et olin eile Pernille emaga rääkinud ja oli 50-60% võimalus, et nad ei ole kodus. Et mõtteid mujale viia läksime me jalutama. Klassikaline Norra pühapäev ju. Isver, kui te olete mu blogi vanad lugejad, siis te ju teate, kuidas ma vanasti Lillehammeri pühapäevi vihkasin. Igavad. Nüüd aga…lähed jalutama ja … Continue reading 9. päev: Pernille

8.päev: poeskäik

Kõlab veidralt, et poeskäik on justkui mingi sündmus, aga täpselt nii on kui satud nädalavahetusel kohalikku külapoodi*. See on täpselt üks selline poeke, kuhu tullakse juba lihtsalt selle pärast, et naabritega kokku saada ja kohvi juua. Kohvi eest maksad ka südametunnistuse järgi kohvimasina kõrvale klaaspurki raha jättes. Muidugi ei tule kellelgi pähegi mitte maksta. Ma olen selles poes näinud isegi vihikut, kuhu tuli oma ost … Continue reading 8.päev: poeskäik

7. päev: masendus ja krabid

Hakkasin oma Taani reisi jaoks laevapileteid ostma, aga juhtus nii, et Taani jääb ilmselt seekord vahele. Rootsi ka. Korraks tekkis täielik masendus, et plaanid pea peale keeratud said, sest ma olin kuidagi nii tahtmist täis ja üldse ei meeldi kui mott maha tõmmatakse. Selline vastik masendus tuli peale, et õigus ongi neil, kes ütlevad, et olen 36-aastane ja pole elus midagi saavutanud. Mõttetu tühi koht, … Continue reading 7. päev: masendus ja krabid

Baby, you can drive my car

Käisime eile sõbrannaga proovisõitu tegemas autoga ja kuna ta on algaja autojuht, siis loomulikult suri tal auto mitu korda välja ja ei saanud ta koha pealt minema või pani vale käigu sisse. Ma püüdsin teda lohutada, et see ongi alguse asi ja pealegi on iga auto erinev ning vajab tunnetamist, aga see ei lohutanud teda eriti. “Ma olen juba aasta aega õppinud!” kurtis ta. Pähh, … Continue reading Baby, you can drive my car