2020 kokkuvõte

Seda aastat ikka annab kokku võtta. Kui Instagramis piltidelt tagasi vaatasin aastale, siis enne 13.märtsi toimunud sündmused tunduvad nagu teisest maailmast. Tegelikult ju ongi need omamoodi teisest maailmast, maailmast, kus sai veel reisida, plaane teha ja pikisilmi mõnda sündmust oodata. Täiesti veider on öelda, milline oli 2020 aasta parim reis, sest ainsaks reisiks see sel… Read More 2020 kokkuvõte

Üle lillesilla

See siin on ilmselt üks raskemaid kirjutisi, mis ma oma elus olen sõnadesse pidanud panema. Miks ma seda siis üldse kirjutan kui juba vaid pealkirja toksides pisarad silma kipuvad? See ei ole pisarakiskuja pisarakiskumise pärast, vaid eeskätt püüe endaga rahu teha, endale sisestada, et me tegime õigesti. Kirjutada endast välja südamevalu.  Loomulikult ka mälestus meie… Read More Üle lillesilla

Läbi jäätunud klaasi

Ärkan hommikul ja komberdan allakorrusele. Pilkane pimedus. Pagan, elekter vist on läinud. Viskan pilgu pliidikellale ja saan pimedast tabloost aru, et täpselt nii ongi. Panen küünlad põlema. Vähemalt on minu armastusest küünalde vastu metsas elades ka mingi praktiline kasu. Tuba täitub mõnusa creme brulee lõhnaga. Ka Ida on ärganud. “Meil ei ole elektrit,” ütlen ma.… Read More Läbi jäätunud klaasi

Koerakuut

Kuigi avalik arvamus on, et meie Hugo on kümme aastat tormide ja tuulte käes elanud ning alles nüüd kui tal tagumised käpad läbi on, oleme me teda tuppa laskma hakanud, on tõde tegelikkuses selline, et vana koerakuuti, kus Wifi elas, Hugo omaks ei võtnud. Suurema osa ajast on ta niikuinii toakoer (olnud algusest saati) ning… Read More Koerakuut