Kolime

Oma mõtetes. Päriselt ei koli me loomulikult kuhugi, aga aegajalt leiame me end ikka erinevaid mõtteid mõlgutamas. Marekil on oma jonnakas idee kunagi Pranglisse kolida ja teoorias ei ole minul selle vastu midagi, aga siis peaks meil lihtsalt ka linnas korter olema. Igaks sajaks juhuks. Korter peaks üldse olema, sest ikka leian ma end mõttelt, et aga mismoodi meie elu hakkab siis välja nägema kui … Continue reading Kolime

Kas ma olen noor Gregers Werle, kes susib ja sekeldab, tuleb maailma parandama olukorras, kus ta ise vajaks järeleaitamistunde?

Alustame sellest, et ma tegelikult laias laastus olen oma eluga rahul, kadedust tunnen natuke ebamääraste asjade üle ja kindlasti mitte ei susi ja torgi ja targuta ma selle pärast, et oleksin kade või et mu oma elu on puntras. On probleeme, aga see ei ole pundar ja üldse olen ma jõudnud järeldusele, et õnn, õnnetus, rahulolu, ebakindlus on valikute küsimus. Ma ei eita, et ma … Continue reading Kas ma olen noor Gregers Werle, kes susib ja sekeldab, tuleb maailma parandama olukorras, kus ta ise vajaks järeleaitamistunde?

Esoteeriline jura või kõik on kahe kõrva vahel kinni?

Minu eelmine postitus oli tõesti aprillinali, ajendatud sellest kui palju ma kuulen inimesi ümberringi niimoodi kurtmas. Mul on neist inimestest siiralt kahju, sest ma ausalt iga jumala päev tänan midagi või kedagi, et mulle on hetkel sülle sadanud tööd, mida ma naudin. Ma saan tööd teha ükskõik, mis kell ja ükskõik, mis kohas, kõige olulisem see, et töö saaks tehtud ja tähtaegadest ning kokkulepetest oleks … Continue reading Esoteeriline jura või kõik on kahe kõrva vahel kinni?

Palun tee nii, et ma võidaks loteriil

Kui palju kordi te olete midagi sellist öelnud? Mina olen seda lauset öelnud sadu tuhandeid kordi, aga mitte enam. Esiteks ei ole mul kunagi lotoõnne olnud ja teiseks on väga raske võita kui ma lotot ei mängi. Ma ei usu enam sellistesse lihtsalt ja kiirelt rikkaks võimalustesse ning tegelikult usun ma ka seda, et lotopeavõit võib olla hoopis pigem õnnetus kui õnn. Ometigi unistavad tuhanded … Continue reading Palun tee nii, et ma võidaks loteriil

Pealkirjata

Mul on täna olnud kummaline päev. On saanud nalja, on juhtunud äpardusi, ma olen sõbrannadega klatšinud blogijaid, pidanud plaani, kuna sööma minna, leppinud kokku, kuhu sööma minna, vihastanud auto peale, vihastanud elektri peale, ostnud Humanast kahe euroga kampsuni, teinud tööd, naernud, ilkunud sõbrannadega mingite lollide naljade üle, teinud süüa… Kuid pool mu päevast on samal ajal möödunud kummalises udus sellest hetkest, kui  nägin Facebookis, et … Continue reading Pealkirjata

Elu kui seebiooper

Ma olen siin ikka naljaga rääkinud, et peaks oma lood, eriti viimaste aastate lood, mõnele teleproduktsioonifirmale maha müüma, sest sellist seebiooperit nagu on minu elu, ma ei tea, et kellelgi veel oleks ja kui oleks, siis olekski inimestel ehk egoistlik äratundmisrõõm, et oh näe, kellelgi on veel nii pekkis. Nüüd ma aga mõtlen, et vähemalt eelmine hooaeg oleks olnud nii kass, et kui seda oleks … Continue reading Elu kui seebiooper

Kellele ma blogin?

Kui ma ütleksin, et ma blogin iseendale, siis ma valetaksin. Ma ei blogi juba ammu vaid iseendale või noh on postitusi, mis on tõesti on kõige paremini mõistetavad ja sügavama mõttega mulle endale, kuid laias laastus lõpetasin ma iseendale kirjutamise peale seda kui Mutrike, padurasedana, kapist välja otsustas tulla. Oma blogi”karjäärist” kolm aastat olen ma kirjutanud oma näo ja nimega võttes vastutuse iga sõna eest, … Continue reading Kellele ma blogin?

Talutüdrukust ikka mõisapreilit ei tee

Vaatasin eile, et üle pika aja tullakse blogisse läbi Perekooli, läksin siin südame värinaga vaatama, et mis ma seekord valesti teinud olen või keda oma välimusega ärritanud. Ei olnud aga midagi erilist, täitsa mõistlik arutelu või küsimus väikelapse foorumis siin. Eks maitseid ja lapsi on erinevaid, aga kuna minu töö on niikuinii arvustuste kirjutamine, siis mulle tundus selline sünnipäev vahva mõttena. 2 in 1. Kusjuures, … Continue reading Talutüdrukust ikka mõisapreilit ei tee

Mis näoga on minu Norra?

Petrone Print uuris täna FB-s, et mida inimesed ootavad raamatult “Minu Norra” – soove ja ootusi ja ettepanekuid oli seinast seina ning see pani mind natukene mõtlema, et millise näoga on tänasel päeval minu Norra, kui palju see on 20 aastaga muutunud, on see üldse muutunud ja mis on muutunud. Kui vaadata kasvõi päise pilti, siis mina olen muutunud. Seega oleks ilmselt loogiline järeldada, et … Continue reading Mis näoga on minu Norra?