Külmkapi peal klaaskuuli sees on natuke ruumi mulle ja siin tihti jalutan

Ma nägin täna ilgelt ebameeldivat und, et keegi tassis tükk tüki haaval laiali tädi Helju korterit. Isegi seinaliistud võttis kaasa, et saavat rahaks teha. Mul oli kahju, aga vähemalt jäi korter alles ja tänasin jumalat, et see toimus ilma kakluseta. Samal ajal kaklesid allkorrusel naabrid, nii et ma hakkasin kartma, ent olin õnnelik, et kaklus otseselt meid ei puudutanud. Lammutasime tädi korterit sõbralikult laiali ja … Continue reading Külmkapi peal klaaskuuli sees on natuke ruumi mulle ja siin tihti jalutan

Kas inimesed on head või inimesed on halvad?

Et alustada kaugemalt, siis ma usun, et iga inimene on sündinud heana. Siirana. Vaadake lapsi ja nende käitumist. Nad ei oska teeselda ega mängida. Nad on südamlikud ja siirad. Mingil hetkel aga juhtub osadega nii, et nad muutuvad mitteheadeks. Mittehäid on igat sorti – kes hakkab 13-aastaselt suitsetama ja koolist poppi tegema, kes hakkab naist peksma, kes lööb naabrimehe kirvega maha. Ja on ka lihtsalt … Continue reading Kas inimesed on head või inimesed on halvad?

Ja kui juba imalaks kiskus

…siis ma tahaksin veel imalamaks minna ja soovida häid jõule kõikidele oma blogilugejatele. Ma mõnikord ise ka ei usu, et see blogi on kasvanud välja millekski…suuremaks? Kindlasti suuremaks kui selle eesmärk oli (jumala eest, viimasel ajal on mul tihti tunne, et keegi naeratab mulle just nagu tunneks mind ja kui ma seda endale just ette ei kujuta, siis on nende naeratuste taga nö tuttavad läbi … Continue reading Ja kui juba imalaks kiskus

Kolime

Oma mõtetes. Päriselt ei koli me loomulikult kuhugi, aga aegajalt leiame me end ikka erinevaid mõtteid mõlgutamas. Marekil on oma jonnakas idee kunagi Pranglisse kolida ja teoorias ei ole minul selle vastu midagi, aga siis peaks meil lihtsalt ka linnas korter olema. Igaks sajaks juhuks. Korter peaks üldse olema, sest ikka leian ma end mõttelt, et aga mismoodi meie elu hakkab siis välja nägema kui … Continue reading Kolime

Kas ma olen noor Gregers Werle, kes susib ja sekeldab, tuleb maailma parandama olukorras, kus ta ise vajaks järeleaitamistunde?

Alustame sellest, et ma tegelikult laias laastus olen oma eluga rahul, kadedust tunnen natuke ebamääraste asjade üle ja kindlasti mitte ei susi ja torgi ja targuta ma selle pärast, et oleksin kade või et mu oma elu on puntras. On probleeme, aga see ei ole pundar ja üldse olen ma jõudnud järeldusele, et õnn, õnnetus, rahulolu, ebakindlus on valikute küsimus. Ma ei eita, et ma … Continue reading Kas ma olen noor Gregers Werle, kes susib ja sekeldab, tuleb maailma parandama olukorras, kus ta ise vajaks järeleaitamistunde?

Esoteeriline jura või kõik on kahe kõrva vahel kinni?

Minu eelmine postitus oli tõesti aprillinali, ajendatud sellest kui palju ma kuulen inimesi ümberringi niimoodi kurtmas. Mul on neist inimestest siiralt kahju, sest ma ausalt iga jumala päev tänan midagi või kedagi, et mulle on hetkel sülle sadanud tööd, mida ma naudin. Ma saan tööd teha ükskõik, mis kell ja ükskõik, mis kohas, kõige olulisem see, et töö saaks tehtud ja tähtaegadest ning kokkulepetest oleks … Continue reading Esoteeriline jura või kõik on kahe kõrva vahel kinni?

Palun tee nii, et ma võidaks loteriil

Kui palju kordi te olete midagi sellist öelnud? Mina olen seda lauset öelnud sadu tuhandeid kordi, aga mitte enam. Esiteks ei ole mul kunagi lotoõnne olnud ja teiseks on väga raske võita kui ma lotot ei mängi. Ma ei usu enam sellistesse lihtsalt ja kiirelt rikkaks võimalustesse ning tegelikult usun ma ka seda, et lotopeavõit võib olla hoopis pigem õnnetus kui õnn. Ometigi unistavad tuhanded … Continue reading Palun tee nii, et ma võidaks loteriil

Pealkirjata

Mul on täna olnud kummaline päev. On saanud nalja, on juhtunud äpardusi, ma olen sõbrannadega klatšinud blogijaid, pidanud plaani, kuna sööma minna, leppinud kokku, kuhu sööma minna, vihastanud auto peale, vihastanud elektri peale, ostnud Humanast kahe euroga kampsuni, teinud tööd, naernud, ilkunud sõbrannadega mingite lollide naljade üle, teinud süüa… Kuid pool mu päevast on samal ajal möödunud kummalises udus sellest hetkest, kui  nägin Facebookis, et … Continue reading Pealkirjata