Teeme nii, et ma ühe korra võin nutta!

Tegelikult on see lihtsalt üks random pildipostitus, mis paneb sõnadeta kirja selle, miks ma ei tüdine Norra ja Eesti vahel tilkumisest. Kes saaks tüdineda kui see pakub elu sellises paradiisis. Ausalt, mul ei ole isegi häbi uhkustada. Probleemid ja äng ja argipäev on üks asi, aga võimalus siin aias jõhvikaid korjata, saunas käia ja pärast… Read More Teeme nii, et ma ühe korra võin nutta!

Ut på tur

Vaatasin täna tuttavated pilte kevadlilledest ja sulanud lumest ning ei osanudki muud mõelda kui, et mina siin mõtlen, et kas peaks munapühade ajaks endale veel suusapüksid soetama, et õues võimalikult mugav ja soe oleks, saab Eestis juba päevitusriideid välja otsida. Ma muide väga tihti istun juba märtsis suvel õues Ussipesas ja lasen kevadpäikesel oma lumivalgeid… Read More Ut på tur

Vanadus või suhtumise ja valikute küsimus

Pühapäev. Veel kümme aastat tagasi oleks ma öelnud, et ei ole midagi igavamat kui Norra pühapäev, eriti Lillehammeri pühapäev, aga seda te juba teadsite. Poed on kinni, telekast tuleb vaid sport ja tänavad on inimtühjad. Mitte midagi ei ole teha! Ega siis ometi norraka kombel kuhugi “på tur” ei lähe! Aastatega on mu suhtumine muutunud… Read More Vanadus või suhtumise ja valikute küsimus

Võileiva- ja turbalõhnaline Eesti//My Estonia – smelling of proper rye bread and peat

Meil oli Idaga vaja lavastada üks Eesti teemaline pilt. Mitte ühtegi ideed ei tulnud. Nädal aega oli mu peas täielik vaikus ja ma olin juba alla andmas, sest ei tulnud mitte ühtegi ideed. Täna hommikul istus Ida tugitoolis, seljas oma lemmikseelik ja mugis isukalt vorstivõileiba. Ja mulle sähvatas, et me ei peagi midagi erilist lavastama.… Read More Võileiva- ja turbalõhnaline Eesti//My Estonia – smelling of proper rye bread and peat

Piparkoogihooaeg

Täiesti suvaline pildipostitus täiesti suvalisest pühapäevast Ussipesas. Lihtsalt jahune ja piparkoogine. On selge, et jõulud ei ole enam kaugel. Piparkoogilõhn on üks mu lemmik talvelõhnadest. Mõnus… Nüüd on piparkoogid tehtud, köök sassi aetud, on aeg hakata kohvreid pakkima. Sest Norra me läheme!

“Mul läks süda pahaks kui ma sind kallistasin”

Me ootasime eile külla mu sõbrannat oma tütrega, koer haukus, aga kui me aknast välja vaatasime ei näinud me seal kedagi, järgmisel hetkel koputas keegi uksele. On üsna ebareaalne, et keegi siia metsa meile uksele koputama satuks niisama lambist, aga nüüd keegi koputas. Olgu mu blogi tänatud! Mareki sugulased, kel maamaja samas külas, olid lugenud,… Read More “Mul läks süda pahaks kui ma sind kallistasin”