Kuidas keskmine Eesti mees soojamaareisil ära tunda?

Ei, õige vastus ei ole vaid sokid ja sandaalid.  Kindlasti võib see olla üks tunnusmärk, aga see võib olla eksitav, sest sokid+sandaalid mees on tegelikult levinud üle terve maailma. Eesti mees läheb oma mugavas reisiriietuses järgmisele tasemele ja lisab valemisse paar kindlat tunnusmärki, mille järgi nad ära tunda. Üsna kindel võib aga olla, et kui teile hakkab silma kooslus erk sportsärk/maika + ruudlised/kirjud põlvpüksid + … Continue reading Kuidas keskmine Eesti mees soojamaareisil ära tunda?

Ummikus

Istusin hommikul ummikus, mõlgutasin mõtteid ja kuulasin muusikat. Mul peab autos alati olema mõni plaat, sest mingil hetkel viskab mul raadio nii üle, et ma lihtsalt ei suuda. Hetkel ketrab mul autos “Antsude” plaat (enne seda ketras Ida soovil “Eesti Hümn” CD – päriselt, tal on praegu lisaks kikimikidele lemmiklauluks Eesti vabariigi laul). Sellel  (Antsude) plaadil on üks laul, mida ma võin muudkui üle ja … Continue reading Ummikus

“Simplicity is the ultimate sophistication” – Leonardo Da Vinci

“Ida, teeme nii, et sa kaamerat ei puutu nii kaua, kuni ma toas olen, eks?” lugesin ma Idale sõnad peale. Kui ma kaks minutit hiljem toast tulin, olid terrassilt kadunud nii Ida kui kaamera. Ah, mis seal siis ikka. Klõpsutasime siis niisama üksteise võidu suvalisi pilte. Selle aasta terrassihooaeg on avatud. Pildid, kus Idat peal ei ole, on tema tehtud. Mu meelest päris vahvad. Kevad … Continue reading “Simplicity is the ultimate sophistication” – Leonardo Da Vinci

Paganama pikakovalised

Ei saa öelda, et ma oleksin kõige lühem inimene maailmas, aga ei saa öelda ka, et ma oleksin jube pikk. Küll aga tuleb ette olukordi, kus ma tunnen end nagu kääbus. Näiteks kui ma olen koos oma pikakoivaliste sõbrannadega. Siis ma olen nagu Mr. Moon “Sing” multikast, kes üritab kaelkirjakuga suhelda. No ja mõnikord panevad nad minu kiusuks jalga ka kõrge kontsaga kingad. Ükskord ammu, … Continue reading Paganama pikakovalised

Igale blogijale oma psühhopaat

Mulle on erinevatest blogidest silma jäänud, et igal korralikul blogijal on oma psühhopaat. Mind on ka ähvardatud ja sõimatud, aga need on ikka olnud pigem seda tüüpi, et kellelgi on olnud oma paha tuju välja elada ja kes ikka sobib paremaks peksukotiks kui üks blogija. Nüüd on aga mul ka oma isiklik psühhopaat. Minuga ei suhtle, aga suhtleb minu tuttavatega, räägib minust. Ma olen tema … Continue reading Igale blogijale oma psühhopaat

The secret to living well & longer is: eat half, walk double, laugh triple & LOVE! (Tibetian proverb)

Sõbranna saatsis mulle sünnipäevaks sellise õnnesoovi  ja see pani mind mõtlema, et viimane aasta olen ma teinud just vastu pidi – söönud kolmekordselt ja naernud poole vähem. Miks? Kiire on olnud, stress on olnud. Aga on need  adekvaatsed põhjused? Täna alustasin ma päeva 5-kilomeetrise jalutuskäiguga, eile kõkutasin koos Idaga “Pettersoni ja Finduse” multikat vaadates, poole vähem plaanin ka süüa. Ei ole mul mingit “suveks saledaks” … Continue reading The secret to living well & longer is: eat half, walk double, laugh triple & LOVE! (Tibetian proverb)

Minu inimesed ja minust inimene

Facebook tuletas täna üht vana postitust meelde. Mulle meeldib see FB meenutuste värk kui aus olla.  Vanainimese värk vist. Tuleb aegajalt peale soov heietada. Või siis lihtsalt meeldib mulle  vanu pilte vaadata. Need on nii naljakad. Kodus ka kipun ma aegajalt mingeid vanu albumeid sirvima. Minu kiiks vist, et mulle meeldivad vanad pildid ja lood. No ja kui Facebook seda meelde tuletas, siis tuligi soov … Continue reading Minu inimesed ja minust inimene

Läbikukkuja

Kõik päevad ei ole ilmselgelt vennad. Viimased päevad olen ma tundnud end nii õnneliku ja rahulolevana, ent täna hommikul keeras üks tilluke vahejuhtum selle kõik pea peale. “Ma ei taha, et sina patsi teeksid, ma ei taha, et sina riidesse paneksid mind, ma ei taha sind, ma tahan multika ära vaadata!” Jälle see “ei taha”. Ma ei jaksanud nelja-aastasega kembelda, ma ei jaksanud teda keelitada, … Continue reading Läbikukkuja

Feik või pärisblogija?

Lugesin täna Pille blogist postitust blogijate välimäärajast. Täitsa humoorikad tähelepanekud neil keskmisest targematel inimestel seal Perekoolis. Aga kas mina kvalifitseerun PÄRISblogijaks? Vaatame järele: Max keskharidus. Hehh, no ma ei tea. Minu arvates on tänapäeval ikka ka baka miinimumharidus, mis kõigil on – uus keskharidus. Mina olen oma tutvusringkonnas “keskharidusega”, sest 10 tuttavast kaheksal on magistrikraad. Mina oma bakaga uhkustada ei saa. Oli küll ka minulgi … Continue reading Feik või pärisblogija?