Kuidas ringiga Lillehammerisse minna? //Let the adventure begin. Again.

Jõudsime laevaga hommikul Stockholmi. “Mis masterplan on?” küsisin mina. Õde kehitas õlgu. Nagu meie perele kombeks, siis selgub masterplan tihti alles reisil olles. Näiteks läksime me aastaid tagasi perega Pariisi. St meil oli selline plaan, aga ega siis keegi meist kaarti ei vaadanud. Kui bussi istudes selgus, et kuidagi ei mahu 10 päeva sisse nii Veneetsia, Rooma, Pariis ja jumal teab, mis kohad veel, tegime … Continue reading Kuidas ringiga Lillehammerisse minna? //Let the adventure begin. Again.

Elu nagu filmis

20. mail esines Stockholmi Eesti segakoor Eric Ericssonhallenis kavaga, mis kandis nime „Elu nagu filmis“. Ettekandmisele tuli nii Eesti, Rootsi kui Hollywoodi filmimuusika. Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et mul on väga raske olla objektiivne. Esiteks laulab selles kooris mu ema, keda ma ekstra kuulama olin sõitnud, teiseks oli mängukavas ka Hedvig´s Theme „Harry Potterist“ ja ma olen teada-tuntud Harry Potteri … Continue reading Elu nagu filmis

Pipitu Rootsi

Ma tahtsin pikemalt kirjutada Stockholmis juhtunust, aga mõtlesin siis, et milleks. Muudab see midagi? Tuli see meile üllatusena? Oleme me šokeeritud? Ses mõttes šokeeritud ma muidugi olen natukene, sest alles nädal aega tagasi jalutasin ma ise täpselt samas kohas. Mina, õde, laps, ema ja vanaema – me kõik jalutasime täpselt samas kohas. Samamoodi oleks võinud mõni hull valida just selle päeva kaubanduskeskusesse sõitmiseks. Aga ma … Continue reading Pipitu Rootsi

Täiesti random postitus

Täiesti pekkis, kuidas mulle meeldib selline seljakottide ja kohvrite otsas elamine. Nii, et üks päev oled Eestis, siis juba Rootsis, Norras ja vups tagasi Eestis. Mulle meeldiks kui sinna vahele mahuks veel ka natuke Itaaliat ja Saksamaad ja of course ka kaugemaid paiku. Ma ei tea, miks, aga praegu unistan ma New Yorkist ja Tokyost ning teate, natuke nagu tahaks ka lihtsalt soojal liival lebada, … Continue reading Täiesti random postitus

Üks eestlane. Üks seljakott. 24h /One backpack and 24h

Mul on üks kiiks  palju kiikse, kuid üks, mis mulle endale kõige rohkem meeldib, on see, et ma armastan seiklemist. Kui te olete mu blogi pikaajalisem lugeja siis te teate, et minuga reisile minnes juhtub asju. Eriti kui see on marsruudil Rootsi Norra ja autoga. Aga ma ei pea isegi silmas selliseid ekstreemseid seiklemisi, vaid selliseid nö igapäevaseid seiklemisi. Kui ma elasin Oslos, siis ma … Continue reading Üks eestlane. Üks seljakott. 24h /One backpack and 24h

Never loose your childish innosence

Ma olen viimased paar päeva olnud üsna melanhoolne. Põhjuseid on mitmeid. Üks neist kindlasti võimalikud muudatused ja teine ilmselt psühholoogi juures käimine ja lapsepõlve analüüsimine. Nüüd võtsin ma ette “ringkäigu” lapsepõlvemaadel. Vaatasin pilte ja mõtlesin ja jõudsin ikka ühele järeldusele  – ilus oli. Oma valude. Aga ka võludega. Last couple of days I have been quite melancholic. There are many reasons for that. One of … Continue reading Never loose your childish innosence