Satumainen

Ei saaks öelda, et ma olen peale Satu matuseid ta peale liiga palju mõelnud. Kohati on mul isegi süümekad olnud, et mis sõbranna ma selline olin, kui ei tule igatsust ja kurbust ja pisaraid peale. Samas olen sirvinud vanu postitusi ja mõelnud, et ikka megaäge naine oli. Eriline. Mulle tuli meelde, kuidas me kui me… Read More Satumainen

Üks kord alkohoolik, alati alkohoolik

Teate küll ju seda ütlust, et alkoholismist ei paraneta. Sama on ilmselt ka depressiooniga. Mina maadlen viimasega. Teate, neil, kel pole depressiooni olnud, on hea öelda, et jaluta, mediteeri, tee oma sisemus ise korda, aga ära söö tablette, aga depressioon ei ole midagi sellist nagu “halb tuju” või “niisama ärritus”, see on haigus, mis lööb… Read More Üks kord alkohoolik, alati alkohoolik

Elukutse: unistaja

Ma olen terve elu olnud suur unistaja. Üks esimesi suuremaid unistusi, mida ma unistasin ja utoopiliseks pidasin, oli unistus raamatupood-kohvikust. Ma olin siis 16-aastane. Kujutasin vaimusilmas ette iga väiksemagi detaili, kuidas see poekene välja näeks, kuidas inimesed seal naudivad head kohvi, kunsti ja raamatuid ning mõtlesin siis edasi, aga kes ikka sellises poes käiks ja… Read More Elukutse: unistaja

2019 aasta …

Ma olen ikka teinud aasta lõpus kokkuvõtteid oma lemmikutest, harilikult küll majutuskohtadest, aga 2019 on toonud nii häid kui halbu üllatusi, elamusi ja kogemusi, et teen kokkuvõtte asjadest, mis mulle 2019 on ühel või teisel moel emotsioone pakkunud. parim hotellikogemus: Tegelikult ei ole see üdini aus, sest hotell ise ei pakkunud positiivset emotsiooni, küll aga… Read More 2019 aasta …

Natuke kurbus hinges

Huvitav, kas selles on süüdi ligihiiliv sügis, aga ma olen viimasel ajal olnud melanhoolne. Mitte kurb ega masendunud, aga just melanhoolne. Täna tuletas Facebook meelde aastatagust reisi hytta‘sse. See muutis mind veelgi melanhoolsemaks. Vaatasin neid pilte ja mõtlesin, et issand jumal, kas selline inimene oli tõesti olemas, kes meiega oma muinasjutumaailma niimoodi jagas. See on… Read More Natuke kurbus hinges

Satumainen Satu

2015 aasta sügisel olin ma väga lootusetus olukorras.  Ma ei näinud enam valgust tunneli lõpus. Seal polnudki valgust – sealt tuli hoopis täiesti ootamatu abikäsi. Selliseid ootamatuid abikäsi või tugiisikuid tuli mu ellu nii palju ja kõige juhuslikumalt. Mäletate, kuidas ma kogemata Lillehammeri tänaval sattusin kokku Antoniga? Tänu temale tulid meie ellu Lilian, Nicolai ja… Read More Satumainen Satu

“maiiiinooor öörth, meidzör skaaaaai…”

17. mai on mulle alati seostunud minu hostvanemate Britti ja Arnega – nemad tegid mulle kunagi kingituse ja kutsusid selleks päevaks Norra külla mu emme ja õe. Igatahes ei lähe mul kunagi meelest, kuidas me Oslosse emmele ja õele vastu läksime, hiljem Lillehammerisse sõitsime ja 17.maid tähistasime. See oli üks eriline päev. Mu 7-aastasel õel oli… Read More “maiiiinooor öörth, meidzör skaaaaai…”

8.päev: poeskäik

Kõlab veidralt, et poeskäik on justkui mingi sündmus, aga täpselt nii on kui satud nädalavahetusel kohalikku külapoodi*. See on täpselt üks selline poeke, kuhu tullakse juba lihtsalt selle pärast, et naabritega kokku saada ja kohvi juua. Kohvi eest maksad ka südametunnistuse järgi kohvimasina kõrvale klaaspurki raha jättes. Muidugi ei tule kellelgi pähegi mitte maksta. Ma… Read More 8.päev: poeskäik