Nädalavahetus

See nädalavahetus on mõnevõrra harjumatu, sest meil on nii eile kui täna lapsehoidjad ja linnaluba. Eile tuli Idat hoidma Mareki õde oma perega ja uskuge mind, Ida oli nii rõõmus, et me ära läheme, sest “nemad on palju vahvamad”. No loomulikult on, kui nad juba toovad kaasa kolm maailma kõige suuremat pitsat, millest oleks vist pool Keilat söönuks saanud. (Ühe panin hommikul neile vägisi kaasa, … Continue reading Nädalavahetus

Ebaviisakas käitumine

Ma olin hiljuti ühes seltskonnas, kuhu peoperenaine oli kutsunud oma sõbrad. Hmm, kas kedagi teist saaks veel peale sõprade kutsuda? Suvalisi möödakäijaid tänavalt? Ühesõnaga, ta oli kutsunud peole inimesed, kellega tema läbi käis. Peol olid ka kaks inimest, kes teineteisest väga palju ei arvanud, seda oli kohe näha, kuidas nende käitumine muutus, kui nad teineteist nägid. Inimene, kes oli hetk tagasi seltskonnas olnud sõbralik ja … Continue reading Ebaviisakas käitumine

HIPY PAPY BTHETHDTH THUTHDA BTHUTHDY

So Owl wrote…and this is what he wrote:HIPY PAPY BTHETHDTH THUTHDA BTHUTHDYPooh looked on admiringly.”I’m just saying ‘A Happy Birthday’,” said Owl carelessly.”It’s a nice long one,” said Pooh, very much impressed by it. Laste sünnipäevad on tegelikult toredad. Ei, ilma naljata, mulle tegelikult meeldib see lärm ja kilked ja ehedad emotsioonid, kus naer vahetub nutuga sekunditega ja kõige lihtsamatel põhjustel. Mulle meeldis sel aastal … Continue reading HIPY PAPY BTHETHDTH THUTHDA BTHUTHDY

Lugu sellest, kuidas ma sain ühe kõige ägedama sõbra

Ma olen seda lugu küll ka varem jaganud, aga tänane FB-s jagatud lasteaia lugu tuletas selle loo jälle meelde ja tuli tahtmine jagada. Asi sai alguse sellest, et Heilyl tuli 201.aastal idee korraldada üritus “Õhtusöök kuuele”, mis koosnes inimestest, kelle ühine nimetaja oli “Heily sõbrannad”, sest mu meelest pani ta kokku ikka vääääääääääga erinevatest inimestest koosneva grupi. Ometigi oleme me koos käinud seitse aastat, iga … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma sain ühe kõige ägedama sõbra

9. päev: Pernille

Hommikul ärgates oli Ida esimene küsimus, kas me Pernille juurde läheme. Ma ei julgenud talle öeldagi, et olin eile Pernille emaga rääkinud ja oli 50-60% võimalus, et nad ei ole kodus. Et mõtteid mujale viia läksime me jalutama. Klassikaline Norra pühapäev ju. Isver, kui te olete mu blogi vanad lugejad, siis te ju teate, kuidas ma vanasti Lillehammeri pühapäevi vihkasin. Igavad. Nüüd aga…lähed jalutama ja … Continue reading 9. päev: Pernille

7. päev: masendus ja krabid

Hakkasin oma Taani reisi jaoks laevapileteid ostma, aga juhtus nii, et Taani jääb ilmselt seekord vahele. Rootsi ka. Korraks tekkis täielik masendus, et plaanid pea peale keeratud said, sest ma olin kuidagi nii tahtmist täis ja üldse ei meeldi kui mott maha tõmmatakse. Selline vastik masendus tuli peale, et õigus ongi neil, kes ütlevad, et olen 36-aastane ja pole elus midagi saavutanud. Mõttetu tühi koht, … Continue reading 7. päev: masendus ja krabid

Weddingcrashers #namoginga

Meie Norra reis lõppes iseenesestmõistetavalt Lillehammeris sõprade pere juures. Me ei ole küll päris pere, aga mu meelest on liiga vale neid inimesi lihtsalt sõpradeks nimetada. Nad on osa meie Norra perekonnast. Jaagupil oli sünnipäev, nii sättisime me end riidesse ning läksime linna. Tähistama. “Ma olen riides nagu läheks pulma,” ütles Klaudia kui me kodust lahkusime ning ilma liialdamata olime me järgmisel hetkel Inga ja … Continue reading Weddingcrashers #namoginga

Kõige loogilisem puhkuse sihtkoht

Et siis Marekil on puhkus. Mida puhkuse ajal teha? Mis on kõige loogilisem sihtkoht puhkuseks? Otseloomulikult Norra. Mis sellest, et aegajalt tundub mulle, et ma käin siin tihedamini kui mõni inimene suvilas. Aga olgu. Kuna mul tegelikult olekski vaja olnud töö pärast sel ajal Norras olla ning jube tüütu oleks olnud nüüd hakata Marekile selgitama, et kuule mul tuli tegelikult üks tööasi vahele (kui ma … Continue reading Kõige loogilisem puhkuse sihtkoht

Ja nii ta siis läkski…

…et lõpetad ühed kohvikutepäevad ja liigud edasi järgmistele. Ehk siis nädalavahetusel muutub Tartu toidu-ja veinifestivali raames ühel päeval suureks kohvikuks. Pühapäeval  avavad Ihastes, Karlovas ja Tammelinnas oma uksed üle viiekümne õuekohviku. Mul oli plaanis üht kindlat kohvikut külastada, sest ma tean, millised hõrgutised tolle maja köögis valmivad, aga ma teadsin, et oleme Norras ja nii ma selle mõtte maha matsingi. Aga võta sa näpust! Me … Continue reading Ja nii ta siis läkski…

Fassaadi taga

Me tegime eile jälle seda värvime-maja-värki. Täiesti hullumeelne kui palju me neljakesi ära tegime. Ja veelgi hullumeelsem on see, et meil on olemas sõbrad, kes alati vabatahtlikult appi tulevad. Neil on alati aega ja võimalust. Hiljuti rääkisin ma ühe tuttavaga, kes oli hädas inimestega, kes ei tule koolituspäevadele, sest neil pole aega. Me mõlemad oleme seda meelt, et inimesel on täpselt nii palju aega kui … Continue reading Fassaadi taga