Appi kui palju ma jõuan!

See on üks neist tegin-käisin postitustest, aga mõnikord ma ausalt imestan kui palju mahub mõnda päeva, et lihtsalt tuleb tahtmine see ka kirja panna. Mitte et tänane päev oleks kuidagi erakordne olnud ja ma juba kujutan ette, kuidas mõni inimene muigab omaette, et issand see ju täiesti tavaline tööpäve, kuhu lisandub veel see ja see ja see, kuid…

Kaua ma keerutan. Ida ärkas nagu ikka enne kukke ja koitu, täpsemini 5.56 kui Marek meie magamistoast lahkus ja Ida ukse kriiksumise peale ärkas (the usual!), see tähendab ühtlasi ka seda, et mina pean end hiljemalt 6.40, siis kui Marek ära läheb, püsti ajama. Ida oli veidike tõbine eile ja jäi veel magama. Magas diivanil poole kümneni (meie majas on selline magamine kindel märk sellest, et laps on haiglane või haige). Mina tegelesin sel ajal kiiremate tööasjadega mängisin Candy Crushi ja vaatasin Dr. Martinit (see on nii äge sari, et mul on kahju, et mul pole seda aega olnud vaadata rohkem). Ma molutasin hommikust KAKS tundi ära, et siis avastada, et kell on juba nii palju, et kibekiirelt on vaja pakkida ja takso kutsuda, et esimesele tänasele koosolekule jõuda. Viimasel hetkel pakkides jäigi maha kogu mu kosmeetikakott ja pesuvahendid, hea on, et Ida hambaharjad ja hambapasta oma kotti pani, saame vähemalt kaks nädalat hambaid pesta.

Esimesele koosolekule me jõudsime. Ida oli viril ja käitus nagu beebi, kisendades ja röökides, mis omakorda tähendas seda, et minus vallandus monster-ema, kes oma lapse peale vihastas. Aga veekindla markeriga laua sodimine on üsna minu taluvuspiiri ületamine. Olgu veel öeldud, et Ida ei ole väga sodija ja mökerdaja tüüp. Talle on titest peale (nagu sõjakoolis nagu Marek ütleb mu kohta) selgeks tehtud, mida ei tohi ja mida tohib.

Ilmselt ei tule teile üllatusena, et ma olen üldse üsna emotsionaalne ning nagu ma olen öelnud, siis ainsad asjad, mida ma üldse isiklikult kipun võtma, on tööga seotud teemad. Viimased paar koosolekut selle koostööpartneriga on olnud üsna emotsionaalsed. Mina ei ole see, kes salaja või anonüümselt kommenteerib, ma ütlen välja kui mind miski häirib, ka oma nime ja näoga. Emotsionaalsed koosolekud, sõnakad vestlused, närviline õhkkond lahtus siiski lõpuks ning loodetavasti läheb plaan nii, et kõigil sellest kasu.

Teise koosoleku pidasin ma autos, sõites Idaga arstile, et igaks juhuks lasta üle vaadata, kas tegu on tavalise külmetusega või on midagi tõsisemat viga. Ei tahaks mitte Rootsis/Norras arstile minna. Selgus, et lihtsalt külmetus.

Kolmas koosolek oli seoses minu kõige uuema, mõnes mõttes kõige põnevama ja ka kõige hirmuäratavama projektiga. Nüüd oli Ida juba musterlaps, kes istus laua otsas ja juhatas koosolekut, vaikselt ja rahulikult, nii nagu ta tavaliselt end ülal peab kui minuga kusagil kaasas on. Mul on hea meel, et kõige viimane koosolek oli metsikult inspireeriv ja uut jõudu andev. Ma olen üsna väsinud olnud ning natuke on mott ka maas olnud.

Poole kuueks jõudsime me sadamasse. Ida läheb vanaema juurde Rootsi nädalaks (jeebus, mis ma selle ajaga peale hakkan kui ma ei pea Idaga tegelema? Kas kellelgi on mulle nädalaks lisatööd pakkuda, mul on liiga palju vaba aega muidu?), mina edasi Norra. Norras on mind ees ootamas natuke puhkust, meeletult autoga uhamist ning mõned põnevad, aga ka pingelised koosolekud.  Aga ma ei kurda, mulle meeldib selline mitme asja kallal samaaegselt töötamine. Kui oskad aega planeerida, siis ei ole see sugugi kurnav ega tüütu, vaid lõbus. Üheksatunnine töüpäev, mille sisse mahtus ka KAKS tundi niisama Candy Crushi ja internetis kolamist. Aga pool päeva on veel ees.

*Jäime Idaga mõlemad laevas kell seitse magama ja magasime järgmisel hommikul kella seitsmeni (okei, ma ärkasin vahepeal kell neli ka üles ja vahtisin lakke, sest ilmselgelt oli minu unevajadus selleks kellaks juba täis), nii et see postitus saab üles viivitusega. Me oleme juba jõudnud terve päev Stockholmis ringi tuuseldada. Homme enne kukke ja koitu liigun mina Norra. 5:40 läheb Stockholmist rong.

Stockholm, mu arm

Ma tean, et inimesed peavad mind napakaks, kui ma ütlen, et Stockholm ON ja jääb üheks minu lemmiklinnaks. Maailmas on ju nii palju huvitavamaid ja ägedamaid ja kaugemaid sihtkohti. On. Ma ei vaidle vastu. Aga Stockholm on minu jaoks eriline. Lapsest saati on just see olnud see linn, kus ma end ära unustan ja unistan. Umbes sama tunne nagu Pranglis, et aeg jääb seisma, lihtsalt tahaks kulgeda ja fika´da.

Minu enda jaoks on kõige kummalisem see, et ma olen ületanud oma hirmu laevasõidu vastu. 33 aastat olen ma laevaga sõita kartnud ja piinelnud, viimased kolm aastat on hoopis teine lugu olnud. Tormist, st kõigutavat merd ei armasta ma siiani, aga vanasti ma reaalselt kartsin kajutiski olla.

18643507_120332000940060692_2055516053_n.jpg

Kui juba jutt vanasti peale läks, siis vanasti  sai mööda ostukeskusi joostud, et leiaks vaid H&Mi, nüüd ma ei mäleta, kuna ma viimati mõnes suures keskuses käisin. Pigem jalutad mööda vanalinna, avastad poekesi, kohvikuid külastad muuseume ja no ofkoors Emmaus poodi. Stockholmis on mingi eriline vibe, mida mina sõnadesse panna ei oska. Seda saab vaid kogeda.

18557347_1891726651044533_5307849341560707220_n.jpg18643488_120332000950515109_1662755657_n.jpg

18678756_120332000985697189_47336258_n

18678886_120332001003172697_1357231895_n

18678975_120332000989516900_2041451225_n

Seekord oli selles mõttes veidike erilisem, et me sõitsime Stockholmi ekstra selleks, et Stockholmi Eesti segakoori kontserti kuulama minna. Üliäge oli. Filmimuusika Eestist, Rootsist ja Hollywoodist. Väga meeleolukas ja kuidagi armas kontsert. Tahaks neid veel kuulda. Hoidke nende Facebooki lehel silm peal, võib olla juhtute nö õigel ajal õiges linnas olema.

18644334_120332000954965301_1381173462_n.jpg18643651_120332000974033879_1817701679_n.jpg

Ilmaga vedas meil täiega, nii et me lihtsalt komberdasime pühapäeva linna peal maha, sõitsime paatidega siia-sinna ja kulgesimegi, lihtsalt niisama. Kui te ostate endale SL ühistranspordikaardi, siis saate sama kaardiga sõita ka Djurgårdenisse ja Slussenisse.

18644273_120332001022883033_1289535894_n.jpg

18644348_120332000941332699_2109532468_n.jpg

Lõbustusparki seekord ei jõudnud, aga selle asemel nägin ma ka lõpuks Stockholmi kõige kitsama tänava ära. On küll selles linnas 9076 korda käidud, aga näete, iga kord on avastamisrõõmu.  Saksa kiriku ja Eesti kooli juures polnud ma ka käinud.

18643798_120332000962894606_252756655_n

18643872_120332000989113864_929588773_n

18644417_120332000979246205_676190175_n

18643522_120332000998717161_1451893171_n

Ööbimiskohtadest olen ma varem soovitanud Södermalmil asuvat Hotel Hellsten Malmgardi, seekord aga soovitan nende partnerhotelli Norrmalmil – Rex hotelli. Hea hind, kaugus kesklinnast kiviviske kaugusel, metroopeatus sealsamas lähedal, söögikohad samamoodi ning hommikusöök hinna sees.  Hubane ja mõnus hotell. Mitte niivõrd luksuslikult mõjuv ja põnev kui Hellsten, kuid absoluutselt olid hind ja kvaliteet hotellis paigas.

18644368_120332000972467613_1534898635_n

Me Idaga ei oska seda “travel-light”-asja väga hästi. Seekord mõtlesin ma, et ei võta peaaegu midagi kaasa, et mahutame kõik oma asjad Ida imepisikesse Frozen kohvrisse. Ma tean alati Rootsis käies, et selline otsus ON viga, kuid ei õpi oma vigadest. Nii ka seekord. Tagasi tulime me nagu kaamelid saja kotiga. Isegi Ida oli sunnitud päris raske seljakoti selga tõmbama.

Tema visadus reisimisel on täiesti hämmastav. Stockholmis sadamasse kõndides oli ta tegelikult juba unine, aga  pidas nii vapralt vastu, kandis oma kotti ja ei nurisenud absoluutselt, kuid järgmisel päeval kui me ühest sadamast teise jooksime oma kottidega, olin ma tegelikult lausa hämmingus. Kahe sadama vahe ei olnudtõesti rohkem kui kaks kilomeetrit, kuid kui seda vahemaad läbida pooljoostes, suure koti, kohvri ja lapsega, siis on see päris arvestusväärne maraton. Ida reaalselt jooksis minuga ilma igasuguse nurinata kaasa, sest tema ei tahtnud ka sellest paadist maha jääda. Mida me oleks oma kottidega seal Helsingis kolm tundi teinud, eks? Ja pealegi lubasin ma, et kogu laevasõidu veedame me siis mängutoas ja Idal oli nii suur soov sinna jõuda.

Kui Ida kodus on parasjagu printsess, siis reisides ta digimuutub äärmiselt vahvaks ja vastupidavaks reisiselliks. Mitmeid kilomeetreid mööda linna jalutada ei ole tema jaoks mingi probleem. Nii äge!

18556978_1892360620981136_628712700631649017_n.jpg

Stockholm, Stockholm, Stockholm vol 2

Kõrgused ei ole väga minu teetassike ja vabatahtlikult ma igasugu kõrgetele atraktsioonidele enam ei roni peale seda kui ma kunagi Õllesummeril vaaterattal pea alaspidi poollahtises toolis rippuma jäin ja elu eest karjusin. Ometigi leidsin ma end sel nädalavahetusel Stockholmis ronimas Skyview klaaskuuli, mis meid Globeni katusele vedas. Ja see on üks paganama kõrge katus! 130 meetrit. Ma ise ei oleks sinna roninud, kuid mulle lihtsalt osteti pilet ära ja siis nagu ei jäänud midagi üle. Tegelikult ei olnudki nii hirmus. Natukene aiult. Aga vaade oli tõesti kihvt. Julgen soovitada. Kuigi ma ei ole kindel, kas ma ise enam teist korda tahan sinna minna. Lihtsalt oma kõrgusekartuse pärast.

IMG_9638.JPGIMG_9645.JPGIMG_9653.JPGIMG_9654.JPGIMG_9662IMG_9663

Stockholmi reisi viimaseks peatuseks sai sel korral ABBA muuseum (pilet 215 SEK) Selle muuseumi kohta ei ole ilmselt vaja palju öelda, sest kellele ei meeldiks ABBA, eksju. Väga äge muuseum, kus lisaks ABBA ajaloole saab salvestada oma laule, muusikavideosid, astuda koos ABBAga üles laval, tantsida… Lahkud muuseumist ja ümised aga Dancing Queen, young and sweet, only seventeen… Lapsel oli täpselt sama põnev kui meil.

IMG_9712.JPGIMG_9708.JPGIMG_9697.JPGIMG_9694.JPGIMG_9683IMG_9677.JPG

Stockholm, Stockholm, Stockholm

Ei tule vist üllatusena, et Stockholm on üks minu lemmiklinnasid. Mul ei saa sellest kunagi kõrini, nii et kui õde ütles, et läheb vanaema Rootsi viima ja ema meid Idaga kaasa kutsus, ütlesin ma loomulikult jah. Ma ei teagi, mis põhjusel me seekord Stockholmis ööbisime, kuid  kuna edasi-tagasi rongisõit jäi ära, oli meil kolm päeva aega linnas ringi jalutada. Stockholm ON imeline! Päike paistis ja inimesed lihtsalt nautisid, kellelgi polnud kuhugi kiiret. Mu meelest on meil Skandinaavia hygge´st ja fika´st nii palju õppida. Oskus aeg maha võtta ja mitte kiirustada.  Nii jalutasime meiegi mööda linna teosammul ringi, ühest muuseumist ja kohvikust teise.

IMG_9721.JPG

IMG_9469.JPG
Neli põlvkonda naisi jalutuskäigul
IMG_9475.JPG
Moekalt fikamas:D
IMG_9480.JPG
Pendelpaati ootamas. Kui SL ühistranspordikaart olemas, siis on paadisõit sama hinnaga nagu bussid, trammid ja metroo, aga hoopis huvitavam vahelduseks

Esimeseks muuseumiks, mida me külastasime, oli Junibacken, me olime seal Idaga ühe korra juba käinud ning kuna tegu on laste ja lapsemeelsete paradiisiga, siis loomulikult ei olnud minul selle külastuse vastu mitte kui midagi. Rahvast oli laupäeval seal muidugi palju, kuid õnneks on ruumi piisavalt, et ei pea küünarnukitunnet tundma. Muinasjuturong (mida saab kuulata ka eestikeelsena) on muidugi selle muuseumi parim pala.  Mina olen Astrid Lingdreni suuuuuuur fänn ja loodetavasti kasvab ka Idast samasugune fänn. Emil ja väike Ida on hetkel tema lemmikud.

Idavanusel on seal küll metsikult lõbus, kuid ma usun, et lõbus on ka noorematel ja vanematel. Nooremate puhul peavad lihtsalt vanemad rohkem kaasa turnima, vanemad lapsed (sellised Idasugused ja vanemad) lustisid täiesti omapäi juba.

Pilet on mu meelest küll natukene kallis (159 SEK täiskasvanud ja 139 lapsed alates 2. eluaastast), kuid ka seda raha väärt.

IMG_9482.JPG

IMG_9487
Emil on väikese Ida lipumasti tõmmanud
IMG_9488
Emil on kogemata sahvrisse magama jäänud
IMG_9490.JPG
Karlssoni katusekorter
IMG_9495.JPG
Alfons Åbergil külas
IMG_9498.JPG
Tõeline Segasummasuvila kohvik
IMG_9513.JPG
Karlssonil külas
IMG_9526.JPG
Kellele ei meeldiks täpiline Pipi hobune? 
IMG_9533.JPG
Juveelipood
IMG_9556.JPG
Tõeline draakon, aga mitte selline kuri nagu Katla, pigem ikka vist sõbraliku loomuga

Edasi liikusime me kuningalossis asuvasse Skattkammaren´i, kus on tasuta näitus kuninglikest tõldadest, juveelidest ja riietest. Väga vahva muuseum, kust kindlasti soovitan läbi astuda. Endal lõbus ja lastel ka.

IMG_9561IMG_9562IMG_9563.JPG

IMG_9566
Lapsed saavad end muuseumis riietada rüütliteks ja printsessideks, sõita tõllal ja katsuda kui raske oli üks kuningakroon. 1719 grammi kaalus üks neist. Paras pirakas peas kandmiseks.

Kuus tundi jalutamist läks niikui niuhti. Uni tuli magus kõigil. Ida jäi lausa süles magama. Ja see on harukordne nähtus, et see laps ütleb ise vabatahtlikult, et on unine ja tahab magama!

IMG_9580.JPG

IMG_9594.JPG

PS: Kui teie minu Stockholmi vaimustust ei jaga, siis peate vist siit blogist paar päeva eemale hoidma, mu vaimustus jätkub veel;)

The joy of dressing is an art

Facebookis sai juba näidatud väikest “moedemonstratsiooni” ja kuna Instagramis sai naljaga pooleks öeldud, et ma võiks oma blogi kinni panna ning Idale oma moeblogi teha, siis siit tulebki “Ida moeblogi” esimene postitus. Miks ometi tehakse nii palju ilusaid lasteriideid?

//Sometimes I really think that Ida could have her own fashion blog. There are so many nice clothes for children! Here´s her “fashion blog´s” first post;)

IMG_9457.JPG

Mantel/coat – second hand

Tennised/sneakers – Paavli kaltsukas Paavli kaltsukas second hand (2,50 eur)

IMG_9460.JPG

Teksakleit/ Dress – Humana second hand (1,50 eur)

IMG_9473.JPG

Teksad/Jeans – Humana second hand (1,50 eur)

IMG_9520.JPG

Pluus/Top – Humana second hand (1 eur)

IMG_9521.JPG

Kingad/Shoes – Junibacken;)

IMG_9570.JPG

Printsessikleit/Princess dress – Skattkammaren Stockholm;)

IMG_9566.JPG

IMG_9597.JPG

Müts/hat, nahktagi/leather jacket, püksid/trousers – second hand

IMG_9610.JPG

Oravakindad/Squirrel gloves – Norra käsitöö/Norwegian handicraft

IMG_9624.JPGIMG_9645.JPGIMG_9679.JPG

Kleit/Dress, saapad/boots – Emmaus  second hand

Teine kohvritäis on veel lahti pakkimata.

There´s more in the other suitcase. 

Mu aadress on M/S Victoria

Eelmisel nädalal me alles tulime Idaga Rootsist laevaga, uuel nädalal läheme me uuesti laevaga Rootsi, sel nädalavahetusel käisin ma veelkord laevaga Rootsis. Sõbrannadega kruiisil. Ma võiksin öelda, et mu aadress on M/S Victoria. Ma ei armasta tegelikult kruiisitamist, aga kuna Stockholm on ikkagi üks mu lemmiklinnasid ja sõbrannad on mul ka ägedad, siis olin ma muidugi nõus. Ja teate, reedeõhtused kruiisitajad ei ole üldse nii koledad kui nad muidu tunduvad. Tuleb lihtsalt samasse staadiumi jõuda:D Sõbrannad naersid küll minu üle, kui ma kell pool üks kajutisse ära kadusin, kuid  minu jaoks oli poole üheni pidutsemine sama, mis teistele kella viieni hommikul tantsmine. Ma ei ole väga suur peoloom, pigem restoranis või kodus diivanil veinitaja, aga vooluga kaasa minna oli vahelduseks päris mõnus kogemus. Tantsinud ei ole ma peale ühe sõbranna pulma ja sellest on vist juba aastake. Ma lausa imestasin, et mu jalad muusika saatel liikuda oskasid;)

Järgmisel päeval otsustasime me linna KÕNDIDA. Tundus nagu 38 km, aga tegelikult tuli välja, et edasi-tagasi oli kõigest 12,6 km. Nojah. Minul ei möödu pea ükski Stockholmi külastus ilma Södermalmil asuvat Emmaus second handi külastamata. Idal on vist pooled riided sealt pärit. Nii vedasin ma ka teised sinna ja skoorisin seekord Idale muuhulgas kuue euro eest Didriksonsi soft shelli.  Kui olete Stockholmis, soovitan sellest poekesest läbi astuda. Valik on suur, hinnad küll natukene tõusnud, kuid siiski head, riided heas korras ja lisaks on seal olemas ka eraldi Emmaus Vintage, kust tõelisi pärle leida võib.

Kuna suurem osa meie Stockholmi päevast möödus jalutades, tegime me ka väikese Stockholmi statistika tuginedes sellele, mida ma nägime.

Igal teisel rootslasel on koer.

Iga kolmas rootslane suusatab.

Igal viiendal rootslasel on värvilised jooksutossud.

Igal teisel rootslasel on prillid.

Igal kolmandal rootslasel on Mercedes.

Igal viiendal rootslasel on küljekorviga lapsekäru.

Ühelgi rootslasel pole Emmaljunga lapsekäru.

Mõnikord on nii mõnusalt värskendav olla lihtsalt lapsik. Ja Stockholm lihtsalt on nii ilus. Mis sellest, et seal sadu kordi käidud. Järgmine reede uuesti. Edasi ootab juba Lillehammer ja Oslo.

IMG_8488.JPGIMG_8500.JPG

IMG_8503.JPGIMG_8517.JPGIMG_8473.JPG

Kuidas me kuningannal külas käisime/ How we visited the queen

Mina, Ida ja kohtumised käivad ilmselgelt käsikäes. Juba esimestest elukuudest on ta meiega kohtumistel ja koosolekutel kaasas olnud ja nii ei ole ju midagi uut ka selles, et ma koos temaga Trööstiplaastrite koosolekul käisin. Meiega rändasid koosolekult kaasa jänkukoer Sinna ja palju huvitavaid mõtteid. Soovitan teil nende Facebooki lehel (link) silm peal hoida, sest palju on teoksil. Ida, kes käitus nagu juhatuse liige, kiitis ka uued tooted heaks.

Pildid on kehvakesed, sest noh…mu telefon ei kannata enam kriitikat, aga ma ei viitsinud kaamerat hakata välja otsima ühest neist sajast kohvrist. Me nimelt ei tea sellist väljendit nagu “travel light”. Siin on teile tõestus. Kaks ja pool naist ning neli kohvrit.

16237200_1276611845710690_871934_n.jpg

16216415_1276615052377036_86891269_n.jpg16244158_1276611825710692_353263582_n.jpg16237879_1276615059043702_28916917_n.jpg

Peale koosolekut oli meil Idaga Oslo rongini kolm ja pool tundi aega. Mida me ikka niisama passime, mõtlesime meie ja ma tegin Idale ettepaneku minna kuninganna elamist vaatama. Ida tõlgendas seda nii, et me läheme kuningannale külla ja korjas talle tee pealt kive kaasa külakostiks. Kui me lossini jõudsime, selgus et kuningannat ei ole vist kodus, et ta vist oli ka maale vanaema juurde sõitnud. “Pole hullu,” ütles Ida nagu väike vanainimene, “kõik on hästi”. Ma lubasin järgmine kord kuningannale helistada, et äkki ta oleks kodus kui me ikkagi külla tuleme. Ja veel külakostiga. Ida noogutas ja ütles, et kuninganna vanaema tuleb ka kaasa siis.

16295472_1276612055710669_1469699890_n.jpg16295760_1276612042377337_855628150_n.jpg

Meil püsis veel väike lootus, et ehk on kuninganna kirikus ja püüdsime teda sealt leida, aga no seal teda ka ei olnud. Ida sattus vaimustusse vanadest haudadest ja ma püüdsin talle seletada, kes seal on ja miks. Kuidas sa seletad kolme-aastasele, et seal on surnud onud ja tädid. “Mis kuninganna tegi neil?” küsis Ida kui ma püüdsin selgitada, et nad olid vanad ja siis nad maeti sinna kastidesse, et nad puhata saaks. Ida oli natuke pettunud, et me neid välja ei saanud aidata ja teatas lõpuks, et kuninganna viskas nad vette, sellepärast nad suridki ära. Ma ei osanud talle ka vastu vaielda, sest ma ei tunne Rootsi ajalugu eriti üldse.

16237819_1276612059044002_842546434_n.jpg16295258_1276612102377331_1567189036_n.jpg

Kuna kuninganna külaskäiguga läks meil natuke nihu, siis otsustasime me mööda vanalinna jalutada. Mul ei saa sellest kunagi küllalt. Stockholmi Gamla Stan on nii armas ja ilus. Ja mu meelest lausa müstika kui äge on kolmeaastasega ringi käimine, ta tajub asju hoopis teisti ja nii äge on ta küsimusi kuulata ja püüda talle vastata.

16215994_1276612332377308_2102342628_n.jpg16237182_1276612319043976_2133280431_n.jpg16237310_1276612272377314_2026703239_n.jpg16237980_1276612335710641_1300043775_n.jpg16295622_1276612369043971_973542990_n.jpg16296005_1276612309043977_1654033000_n.jpg

Mu pulsikell näitas peale jalutuskäiku päeva aktiivsuseks 76% ja 10481 sammu. Kui te arvate, et kogu selle aktiivse aja jooksul Ida kordagi jonnis, väsis või sülle nõudis, siis te eksite. Kogu 4h ja 38 minutit kõndis ta mu kõrval ISE. Peab vist tema sinna Scoutsrännakule saatma;)  Oma burgeri ja suhkrujoogi oli ta mu meelest igati välja teeninud.

16237139_1276612039044004_282282568_n.jpg

Nüüd muidugi põõnab mu kõrval rongis. Me oleme poolel teel Oslosse. Meid ootavad ees kohtumised Lillehammeris ja Oslos.

// Me and Ida and bussiness meetings go together like…like, I don´t know what goes together that well..like a horse or carriage or something, so there is nothing strange that she was with me to Cuddlings meeting today. She as a CEO approved the new products and we left the meeting with a Rabbitdog and head full of ideas. To keep yourself updated on everything I suggested you to follow our Cuddlings Facebook page here

After the meeting we had three hours until our train to Oslo and that is why I suggested to Ida that we can go and see where the queen lives. Ida understood that we will actually visit the queen and took some stones with her to give to the queen. Perhaps she thought these were diamonds? Apparently the queen dind´t know we were coming because she didn´t answer the door when we knocked. She probably is with her grandma I comforted Ida and she answered like a little old lady “no worries, that is okay, next time we will call in advance”. I nodded and Ida added that also the queens grandma will then be with us.  We also tried to find the queen in the church next to the royal palace, but she wasn´t there either. 

As we didn´t manage to see the queen (how thoughtless of her to go to her grandma´s!) we decided to walk in Gamla Stan. It is one of my absolute favorite places and I never get enough. My Polar watch shows for todats activity 76% and 10481 steps. Can you believe that all these steps Ida walked on her own, without complaining or crying. I think it is just amazing. I can feel my legs are tired, but she said she was not tired at all. Tough girl this one;) 

It is such a pleasure to walk around with a three years old, they understand the world so differently from us adults and it is so interesting to try to explain things to her. Like why the dead people are buried in the church. What is “dead” and what is “buried”. How do you explain things like that. I did my best trying, I am sure we will quite soon see if I managed to give an okay explanation or failed.

Now the little traveller is sleeping next to me in the train. We are on our way to Oslo. Heading towards Lillehammer. 

PS: Sorry for the crappy quality of photos, my phone is way too old to function as a camera, but I didn´t want to start looking for my camera in one of the thousand suitcases. Obviosuly the term “travelling light” is unknown to us.

16237200_1276611845710690_871934_n