Meil olid munapühade ajal külas mu venna õde (ahhh, kuidas mulle meeldib seda rõhutada, see on lihtsalt nii “moodne perekond”) ja vend oma naisega. Mulle õudselt meeldib kui keegi külas on. Selline mõnus segasummasuvila tunne on. Marekile ilmselt meeldivad külalised samamoodi, sest siis ma oskan end tagasi hoida ja ei karju. Ok, nali. Karjun ikka… Read More Kreisid ja veganid
Lugesin “Perekoolist” * arutelu ühe blogija eluolu kohta. Olgu öeldud, et see blogija meeldib mulle täiega, tundub tore ja selline täiuslik koduperenaine, kes ma tahaks ka aegajalt olla, aga kelleks ma kunagi ei saa. Ei ole püsivust ja aega. Mulle meeldib selle blogija ideaalse elu kuvand. Ilusad lapsed ja ilusad pildid. Asi pole üldse selles.… Read More Privileegipimedus
Ma olen täiesti vaimustuses soja”hakklihast”, mis Kaisa meile külakostiks tõi. Mitmel põhjusel. Esiteks ei ole see hakkliha. Mul on hakklihast üleküllastus, aga see on pika tööpäeva lõpus tihti kõige lihtsam variant süüa teha. Teiseks valmib see kolme minutiga. Kolmandaks on see imemaitsev. Viskasin eile pannile, lisasin tomatid, kaste valmis maksimaalselt kolme minutiga. Marek kolistas köögis… Read More Kuidas ma Marekit petta püüdsin
…et lõpetad ühed kohvikutepäevad ja liigud edasi järgmistele. Ehk siis nädalavahetusel muutub Tartu toidu-ja veinifestivali raames ühel päeval suureks kohvikuks. Pühapäeval avavad Ihastes, Karlovas ja Tammelinnas oma uksed üle viiekümne õuekohviku. Mul oli plaanis üht kindlat kohvikut külastada, sest ma tean, millised hõrgutised tolle maja köögis valmivad, aga ma teadsin, et oleme Norras ja nii… Read More Ja nii ta siis läkski…
Neljas päev kohvikuid. Järelkohvikuid üle Hiiumaa. Peidus pärlid metsade taga. Hiiumaa oma eheduses. Tuulikud. Sadamad. Tuletornid. Taluaiad. Meri. Männimetsad. Klišee mõtlete te ehk. Sugugi mitte. Kui saarele kord aasta (või minu puhul kord üheksa aasta) jooksul sattuda, siis seda kõike oli täpselt parasjagu. Kalakotletid ja lambalihasupp hellitas järjekordselt maitsemeeli. Ma olen veendunud, et Evelini restoran… Read More Neljanda päeva emotsioonid
Ma ei liialda kui ma ütlen, et ma võiksin oma päeva esimesest poolest raamatu kirjutada ja see oleks üks paganama naljakas raamat. Ma suutsin magada sisse (vist 2.korda elus) ega jõudnud 6.30 praamile (samas pean ma ausalt tunnistama, et ega ma väga ei pingutanud ka ja kella tirisema ei pannud). Ma suutsin maha jääda veel… Read More Esimese päeva emotsioonid
Meile tulid eile külalised ja kuna meie FB “Meisterkoka” grupi selle nädalane väljakutse on pipiarkoogimaitseline toit, siis ma otsustasin kaks kärbest ühe hoobiga lüüa. Leidsin netist piparkoogivahu porgandi-julienne´iga ja otsustasin külalistele muuhulgas seda pakkuda. Ida oli ninapidi juures nagu ikka toidutegemise juures, seekord muidugi üsna omapärasel moel, ja kõik tundus minevat nii nagu peab. Allolev… Read More Põhjakõrbenud porgandi-julienne
Kui ma esimest korda Norra tulin ei osanud ma isegi kartuleid keeta. Knut narrib mind heatahtlikult selle pärast siiani, et kas ma ikka mäletan kui saamatu ma olin. Mäletan-mäletan. 20 aastaga on küll ühtteist muutunud ja ma oskan kartuleid keeta, kuid laias laastus sellega mu toidutegemise oskus piirdubki. Hea toit mulle meeldib, aga enda oskused… Read More Ketshupist foie gras’ni/From ketchup to foie gras
Ma sain Marekilt eile pahandada, et külmkapis nii palju toitu, millel ma halvaks olen lasknud minna. Tegelikult ei ole üldse minulik kappi palju toitu osta, sest mu esimene kiiks on, et ma ei taha (koduse) toidu peale raha kulutada ja mul on kapis alati minimaalselt asju. Ses mõttes, et mul on piisavalt asju, millest toitu… Read More Minu (mõned) toidukiiksud
