Pekingi kana, tätoveeringud ja hirm

Et kõik ausalt ära rääkida tuleb minna tagasi alloleva pildi tegemise aega ehk aastasse 2001, mil ma olin saanud stipendiumi Oslo ülikooli ja elasin kolm kuud Oslos koos oma host-õega Rotary vahetusõpilasaastast. Me olime mõlemad 20-aastased. Te ju mäletate, mida see vanus tähendab? Pidusid, rumalaid otsuseid, veel pidusid ja veel rumalaid otsuseid. Üks neist on… Read More Pekingi kana, tätoveeringud ja hirm

Diggi-loo diggi-ley alla tittar på mig

Sattusin eile “Sangareid” vaatama. Olen seda filmi küll 628356 korda näinud, aga ikka vaatan uuesti, sest – hahhh, kõlan nagu “Voimix´i” reklaam – lapsepõlv tuleb meelde. Päriselt. Ma mäletan jumalast hästi, et meil olid kodus ilusad punased suusasaapad ja ma kogu aeg mõtlesin, et kui saaks selle otsa kuidagi ära lõigata, saaks vinged tennised. Ma… Read More Diggi-loo diggi-ley alla tittar på mig

„Käisin siin, teid ei olnud kodus. Ootasin natuke, aga tulen siis teinekord.”

Tänane ajastagasirännak on jällegi inspireeritud “Vikerraadiost”, seekord intervjuust  Argo Aadliga, kus ta rääkis oma meenutustest üheksakümnedatest, et kui palju veidraid asju oli. Näiteks see, et jooksumaratonil sai ta auhinnaks telefonikataloogi ja selleks ajaks kui nad kaks aastat hiljem telefoni said (peale 20 aastat järjekorras) oli kataloog tal peas, sest see oli nii põnev lehitsemine olnud.… Read More „Käisin siin, teid ei olnud kodus. Ootasin natuke, aga tulen siis teinekord.”

Sest see tee algas siit, mis mind ellu kord viis

“Ma olen võimlas ja vaatan vilistlaste korvpalli,” vastab mu onu kui talle helistan, et enne kooli ekskursiooni kokku saada. Jah, kogu minu pere on käinud selles koolis, vanaema käis Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis onu ja ema Tartu 3. keskkoolis, mina alustasin 3.keskkoolis ja lõpetasin Raatuse Gümnaasiumi, isegi vaata, et natuke kahju, et pole kedagi Raatuse kooli… Read More Sest see tee algas siit, mis mind ellu kord viis

Kas muinasjutuline jõuluaeg on võimalik + KINGILOOS

Kui te minult küsiksite, mida minu jaoks tähendavad jõulud, siis enne kui ma jõuan vastuseni, olge valmis romaaniks, sest majõuan teile jutustada muinasjutulisest jõulust Haugenis. See mälestus on mul niivõrd südames, et ma mäletan iga pisematki detaili, iga lõhna, nii nagu oleks see toimunud alles. Haugeni jõulud on minu jaoks jõulude sünonüüm – soe, südamlik… Read More Kas muinasjutuline jõuluaeg on võimalik + KINGILOOS

Pärlid, kiiver ja palju muid mälestusi Trondheimist

Esimest korda külastasin ma Trondheimi 1997.aastal koos oma Rotary vahetusperekonnaga, kes siia konverentsile tulid. Ma ei osanud sõnagi norra keelt, ma olin Norras olnud natuke üle nädala, kuid ma pidin viisakalt tund aega konverentsil istuma. Mul on meeles kui igav see oli, siis ei olnud ju ka nutitelefone, millega igavust peletada.  Ööbimiseks olid Britt ja… Read More Pärlid, kiiver ja palju muid mälestusi Trondheimist

Vanad asjad

Kellelegi ei tule vist enam üllatusena, et ma olen taaskasutuse ja vanade asjade sõber. Ei, ma ei karda mingit vana ja halba energiat, mis vanadel asjadel pidavat mõnede arust olema. Mulle meeldivad vanade asjade lood. Ja mu meelest on vanadel asjadel iseloomu. Muidugi ei tähenda see seda, et ma välistaks kõik modernse, lihtsalt meie kodu… Read More Vanad asjad

Piim läheb müredaks kui uks poikvile jääb ja putsunutsutaja sai süüdistuse prostitutsioonis

Kuna ma veetsin hiljuti jälle oma Lõuna-Eesti päritolu, tuli mulle meelde üks aastate tagune sünnipäev. Rääkisime keelest ja murrakutest ja sõnadesest ja oli vaid ajaküsimus, kunaS (!) lõunaeestlased vähemuses oleva(te)le põhjaeestlas(t)ele korrektset eesti keelt õpetama asuvad. Alustasime millestki lihtsamast nagu pürst ja putsu. Täiesti normaalsed eestikeelsed sõnad, mille kohta mingil arusaamatul põhjusel põhjaeestlased ütlevad hari ja …. Ma ei saanudki… Read More Piim läheb müredaks kui uks poikvile jääb ja putsunutsutaja sai süüdistuse prostitutsioonis