Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kõrgub kastehein…

Negatiivsed emotsioonid jaanipäevast on Facebookis välja elatud ja saab keskenduda vaid positiivsele. Ehk siis kui saart rüüstanud ossid kõrvale jätta, siis oli selle aasta jaanipäev täpselt selline nagu jaanipäev minu jaoks olema peab.

Ilus ilm, kaunis koht*, hea seltskond, maitsev toit, mõnus muusika, väikene pidu, jalutuskäigud metsas, rannas ja lilled, lilled, lilled. Prangli on selles mõttes minu jaoks täielik paradiis, sest no nii palju ilusaid metsalilli. Ja kui su venna õde on florist, kes neist ka imelise kimbu kokku teeb, siis võib juhtuda, et oled nii kade ja vead kimbu mandrile kaasa. Lihtsalt ei raatsinud sinna jätta.

Kuna meie seltskonnas oli ka üks puhtatõuline vegan, oli meie jaanilaud väheke teistsugusem. Käisin veel reedel Ülemiste parklas Vapper Uba šašlõki järjekorras seismas ja pean tunnistama, et üldse ei kahetse, et seal vihmas seisin. Need sojašašlõkid olid niiiiii head. Nagu niiii head. Ma ei oleks ise ka uskunud, aga kuna mu lihašašlõki soolikas on niigi aastatega üsna kokku kuivanud, siis see oli kindlasti üks selline uus toode, mida teinekordki grillipeol vardasse panna. “Gilu” oli täitsa kilumaitsega ja kuigi baklažaanitekstuur päris kalameest ära ei peta, siis vähe võhikuma suudab täitsa ära petta. Lapsed küpsetasid kaasa muffineid ja leiba (see Ida imeleib, kuhu ta KÕIKE sisse pani ja mis täiesti imehea välja kukkus!) ning nii oli ka magustoit olemas. Tegime küll Kaisa üle nalja ja pakkusime talle hommikusöögiks värsket muruvarrast, kuid tõde on tegelikult see, et vegan jaanipäev ei ole mitte üleelatav, vaid täiesti nauditav. Mõnus vaheldus.

Hülgeliha sõime ka. Ei saa öelda, et otseselt ei maitsenud, aga uuesti ka maitsma ei kipu. Nagu keegi kommenteeris, siis hülgega peab samastuma, et see maitseks. Ma jätan selle samastumise teistele. Proovisin hanelihaga samastuda, aga ka see oli minu maitsemeelte jaoks liiga ekstreemne. Hommikul lugesin rannarahva toiduraamatust, et Pranglil söödi vanasti ka keedetud hüljest ja kui küsisin, et kuidas see maitseb, sain vastuseks, et ekstreemsuse mõttes ehk korra sööd, aga rohkem küll ei taha. Pagan kui hea, et ma vanal ajal ei elanud.

Ühtlasi on jaanipäev ainus kord üldse, kus ma täiesti vabatahtlikult olen nõus kuulama “umtsaumtsa muusikat ja selle saatel isegi jalga keerutama. Mulle tundub, et selline süldimuusika on osake jaanipäevast ja kui see pole otseselt läbu, siis on jaanipäeva külapidu pigem mõnus vaheldus argipäevale. Samal ajal kui me olime Pranglis, olid meie kodus külalised Prantsusmaalt, kes soovisidki Eesti külajaanipäeva kogeda. Jäid väga rahule. Ilus oli olnud.

Jaanipäev ongi tegelikult ilus. Romantiline ja nunnu.

*Juba vist kaheksa aastat puhkame me vähemalt korra aastas Pranglil (Marek muidugi veedab poole oma suvest seal) ja ühes puhketalus. Praaga talus. See on täpselt selline koht nagu oleks maal vanaemal külas. Kuked, kanad, kassid, koerad…Äärmiselt mõnus pererahvas – nii et jääb mulje nagu teaksid neid juba ammusest ajast ja külastakski vanu tuttavaid. Kaheksa aastaga muidugi muutuvadki inimesed tuttavaks, aga ka Kaisa, kes oli Pranglis esimest korda, tundis sama. Seda, et oled oodatud. Nagu pereliige. Mitte lihtsalt üks turist. Minu arvates on Praaga ehe Prangli. Kui tahate kogeda, minge neile ise külla ja veenduge, et ma räägin tõtt!

** Õllepudelit ei peitnud nimelt päisepildilt ära. Natuke sümboliseerib jaanipäeva. Aga heas mõttes. Ma ei kavatse hakata sõrme viibutama ja ütlema, et alkohol paha, ei ole alkohol paha, alkohol ongi lihtsalt sõna otseses mõttes tarkade inimeste jook.

#kreisiveganvisits

Mu venna õde on orhideede hull. Käib kõik sood ja rabad ja metsad läbi. Mõnus hobi tegelikult. Võttis 4+ külastust Ussipessa enne kui ta 1+1 kokku pani ja meie kodulähedasse rappa luusima läks. Ja mina elan Ussipesas üle kümne aasta ega teadnudki, milliseid kaunitare meie kodu lähedal leidub. Nüüd muretsen ka endale uued kummikud ja lähen ka rappa kondama. Selline ilu kohe koduukse taga ja mul ei olnud õrna aimugi.

Teine asi, mis mulle meeldib, kui Kreisivegan külas käib, on meie vegantoitude katsetused. St tema on vegan ja meie katsetame kui kohutav see muru siis on, mida ta näksib liha asemel. Ei ole kohutav. Paganama maitsev on. Paganama lihtne on.  Eile näiteks sõime “kitsejuustu” salatit. Ilma naljata, see juust maitses paremini kui päris kitsejuust.

Teate kui mitmekesisemaks muudab toidulaua üks nö kodustatud vegan. Proovige järele!

img_0478img_0476

Ja issandjumalpühamumeie mul on toas lõpuks ometi üks suuuuuuur oliivipuu. See on nii ilus, et eile istusin diivanil ja muudkui vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. Nüüd on ülesanne leida sellele suurepärasele taimele ka sobiv pott. Terrakota või betoon oleks üks variant, aga ma tean täpselt, millist potti ma tahan. Sellist lõunamaist keraamilist sinistes toonides ja/või mustrilist potti. Ma tean täpselt, milline see olema peab, aga kust selline soetada. Samas mitte end vigaseks makstes.

35824617_1780718538633349_1319262723237740544_n.jpg

 

 

Suveks saledaks

Igal aastal luban ma endale, et vot nüüd võtan end kätte ja saan suveks saledaks. Vahet ei ole kas ma olen kaalunud 52 kg, 58kg, 65kg, 71kg – iga kord üks ja seesama lubadus. Täielik pullikaka, sest tegelikkuses ma tunnen end, kui ma just ei väliselt nii suur, et uksest sisse ei mahu, siis ei ole mõtet mõelda, et vot nüüd hakkan ma saleda(ma) keha nimel pingutama.

Küll olen ma vanusega täheldanud, et ma olen rohkem rõhku hakanud panema sellele, mida ma söön ja miks ma liigun. Te ju teate, et veganlus on mulle täiesti mõistmatu mõiste olnud, et miks ja kellele ja kust ma saan need puudujäävad toitained jne jne jne, aga inimesed arenevad, sh ka mina. Täna kui Kaisa meile väikese veganpakikese saatis, hüüatas Marek: “Issand, ta teeb meist veganid! Või no ongi juba teinud!” Ja see ei olnud etteheide, vaid pigem tunnustus. Jah, ma leian ikka, et mul on Keilas elades raske leida “outside of the box” toiduaineid, aga põhimõtteliselt kui ma ei oleks nii mugav, saaks ma ilmselt linnas nädala toidu valmis ost, kuid see selleks. Asi ei ole selles, et me hakkaks kogu perega veganiteks või taimetoitlasteks, asi on hoopis enesetundes ja tervises. Näiteks Marek ei tarbi juba issand-ma-ei-tea-mingi-pool-aastat piimatooteid ja ei ohi enam, et raske on olla või siin ja seal on lööve. Ja minu punnkõht ei ole ka enam nii punnis. Kaalunumbri jälgimisest loobusin ma kuu aega tagasi, see ei anna mulle midagi juurde, küll aga olen ma jälgima hakanud oma keha. Ja ma TUNNEN end kergemana.

Spordiinimene ei ole ma kunagi olnud. Mulle ausalt ei meeldi sport. Või okei, ütleme siis, et ma ei ole leidnud spordiala, mis mulle meeldiks. HAF-is meeldis – nii jumping kui EMS, aga mul ei ole aega seal käia. Oot, kerime tagasi. On küll aega, ma ei viitsi. Ma leian ettekäändeid. Norra, töö, laps, pere…Lollid vabandused. Treeningsaalid on rahvast täis. Vaevalt need kõik vallalised töötud on, eksju. Noh, aga õnneks meeldib mulle niisama liikuda, matkata, värskes õhus liikuda. Asi seegi. Võiks öelda, et pole aega, aga tegelikult olen täitsa elevil, et 5.05 Kõrvemaale Öörännakule lähen. Orienteeruda ma ei oska, aga loodetavasti mind päris üksi metsa ei lasta, ikka tiimina koos.

No vot. Ja nii olengi ma esimest korda elus loobunud endale mingite debiilsete “suveks saledaks” lubaduste andmisest. Tänu tõukele Kreisilt Veganilt on mu uus moto hoopis “kogu aeg tervislikum”.

30706252_1715026938535843_4231191266492153856_n.jpg

Kreisid ja veganid

Meil olid munapühade ajal külas mu venna õde (ahhh, kuidas mulle meeldib seda rõhutada, see on lihtsalt nii “moodne perekond”) ja vend oma naisega. Mulle õudselt meeldib kui keegi külas on. Selline mõnus segasummasuvila tunne on. Marekile ilmselt meeldivad külalised samamoodi, sest siis ma oskan end tagasi hoida ja ei karju. Ok, nali. Karjun ikka kui närvi lähen.

Aga ausalt, mulle on alati külalised meeldinud. Eriti meeldivad mulle külalised, kes on samamoodi kreisid nagu mina ning kui nad on “kreisid veganid” nagu Kaisa, siis on see eriti cool. Taimetoit on mulle alati südamelähedane olnud, aga veganlus on samal ajal pigem  tume maa ja selline teema, mille üle nalja visata ja ilkuda. Teate ju küll neid vegan-meeme murulõhna nuusutamisest ja nii edasi.  Ei saa minust “moodsat veganit”, aga…mul on täiega hea meel, et Kaisa on meie silmi ja meeli avardanud. Kõlab nii isekalt, aga ma ootan kui ta külla tuleb oma külakostiga, sest nii palju uusi ja huvitavaid asju saab proovida. Ja vähe sellest – ma olen tema kõrval õppinud, et polegi see vegan toit mingi raketiteadus. Ega ka maitsetu muru. VÄGA häid ja VÄGA lihtsaid toite on olemas. Natukene julgust ja katsetamist on vaid vaja. Okei, kasuks tuleks ka see kui kodupoes oleks piimatoodete alternatiiv kättesaadavam (kui Keila Selveris).

Muide, eelmine kord kui Kaisa meil külas käis, soovitas ta Marekil laktoosi oma menüüst välja jätta. Marek põtkis vastu – tema on TERVE elu piima joonud. Lõpuks siiski katsetas ja… nüüdme ei joo juba pühaissandjumal-maeimäleta-kuikaua (lehma)piima. Tundub, et polegi eluks hädavajalik nagu me siiani oleme arvanud.

1
“Kana”nugetid ja “kebab” olid täiesti nagu liha. Supermaitsvad.
2
Vegan cheddar jalapenoga – imelised ahjusaiad.
29853267_1698090670229470_206213081_n
Sandra Vungi retsepti järgi tehtud paneeritud kikerherned. Minu üks suur lemmik.
3
Vegan riisisalat. Nagu tavaline riisisalat, lihtsaltt hapukoore asemel vegan variant ja liha asemel kikerherned. 

Reklaam. Puhas reklaam. Sest lihtsalt hea kraam.

Ma olen oma sinasõprusest Turblissiga varem ka rääkinud, aga eile kui ma endale jälle turbamaski tegin ja reaalselt tundsin, kuidas see mu kortsud (kasvõi ajutiselt) pingule tõmbas, mõtlesin, et ma pean sellest heast kraamist natuke rohkem rääkima. Sõna otseses mõttes reklaami tegema. Sest häid asju tuleb kiita.

Nende näomaskiga olin ma ammu tuttav, ebaregulaarselt ka kasutanud, aga nüüd on mul paarist tootest lausa sõltuvus. Esimesest olen ma juba rääkinud, aga kui te pilte vaadates mõtlete, miks see üks pudel nii kriimustatud on, siis sellele ongi üks väga lihtne selgitus – see on mul kogu aeg kaasas ja igal pool. Mul ei ole kunagi olnud probleemne nahk, aga mul on kuiv nahk. Eriti kuivaks muutub see lennukisõidul ja üllatus-üllatus Norra talves. See sügvaniisutav näoõli on puhas õnnistus. Mul on oma pudelike peaaegu otsas, sest ma kasutan seda igal hommikul ja ilma selleta kohe ei oska (ERITI Norras!).

IMG_6030.JPG

Teine toode, mida mulle meeldib hommikul näole piserdada on rabatoonik. Nüüd olen ma seda kasutanud kolm kuud ja eile kui ma peeglisse vaatasin, pidin ise ka imestama kui särav jume mul oli. Ausalt, ma ei liialda. Kuna ma väga palju meiki ei armasta, siis on jume minu jaoks väga oluline, aga ka meiki kandes meeldib mulle päeva peale sellega nägu värskendada.

Sära andev rabavesi 24K kullaga, mida ma küll Norra kaasa ei võtnud, sest igapäevaselt ma talvel ei raatsi seda kasutada, on ka veel üks neid lemmikuid, mille ma pean ära mainima. Suve saabudes olen ma kindel, et sellest saab meie suvi suvelemmik nr1. Kas veame kihla?

IMG_6032.JPG

Kehaõli on mu meigikotis samamoodi asendamatuks muutunud, täpselt samadel põhjustel, et kuiv nahk, aga lõhn…ka lõhn on üks põhjus, miks see mu üheks uueks lemmikuks on saanud (peale vana head EA Green Tea´d, EA jääb mu jaoks alati selleks esimeseks lemmikkreemiks, nii nagu mu lemmiklõhnaks jääb alati Issey Miyake L´eu D´Issey, kuigi lõhnade suhtes olen ma tunduvalt rohkem truudust murdnud kui kreemide suhtes.)

Ja lõpetuseks minu lemmiklemmiklemmik, absoluutne must have kõikidele, kel juba natuke või rohkem vana nahk, mis pinguldamist vajaks. Bioaktiivne turbamask 24K kullaga – aitäh sulle, et sa olemas oled! Reklaamtekst ütleb “tõestatud toime”. Ma kirjutan kahe käega siia alla. Ma ei saa öelda, et mu otsmik on nüüd kortsuvaba, seda mitte, ilmselt päris imetoodet vananemise vastu ei ole siiski olemas, aga olemasolevaid kortse SILUB see mask küll täiega. Pinguldab nahka ka. Selles ei saa üldse kaheldagi. Peale 10 minutit maski on nahk hoopis teine. Teate kui ilus sära nahale jääb peale maski tegemist? Olgugi, et (minu puhul) vaatab mulle peeglist ikka vastu kolme päeva pärast 37-aastaseks saav naine, siis see mask annab vähemalt seitse aastat noorema enesetunde. Ma tahaks küsida, et ei tea, mis imeained seal sees on, aga ma ju tean. Bioaktiivsed turbaühendid ja humiinained ning 24karaadise kosmeetilise kuld. Toimiv valem!

Mõnda aega oli mu lemmik Domina Elegans 5D Golden Beauty näomask, aga mingi hetk hakkasin ma otsima looduslikemaid alternatiive. 100% looduslik, vegan ja käsitsi valmistatud Turbliss tundub TÕESTATULT ülihea valik.

Mul oleks hea meel teada saada, milline on teie kokkupuude ja tagasiside nendele toodetele? Kas nõustute minuga? Jätke postituse alla oma kommentaar ja ma loosin reedel – 16.03 välja kotikese oma lemmik Turbliss toodetega. 

IMG_6056.JPG

Turbliss was born out of the dream to give more value to a very special natural resource using the knowledge of our grandmothers in combination with modern science. Together with scientists and bog specialists, we have worked out unique methods how to find, dig, analyze, and process balneological peat in order to turn it into an easy to use functional cosmetic product for a modern human being.

Balneological peat is natural high technology. Its original composition is extremely rich and bioactive – humic, fulvic, and hymatomelanic acids, inorganic minerals, lipids, amino acids, enzymes, microelements, phytonutrients, antioxidants, and sulphur. These bioactive substances penetrate deep into the skin, restore its elasticity and normal functioning. Peat works a an effective anti-age treatment and an enzyme peel, it deep cleanses and balances problem skin, alleviates psoriasis and eczema, stimulates skin microcirculation and metabolism. Turbliss face masks are all deep cleansing and deeply moisturizing at the same time when used correctly. Humic acid is strong enough to reverse the oxidation process and reduce cellulite.

My favorites:

Deeply Moisturizing Face Oil – Limited Edition product for cold seasons. Deeply moisturizing and protective. Suitable to use as a cold protection. Contains high levels of omega 3, omega 6 fatty acids, linoleic acid and phytochemicals which keep the skin elastic and healthy. Orange and myrtle essential oils support skin structure and uplift the spirit. 100% natural.

Bioactive Peat Toner – 100% pure peat water. Cleanses, refreshens, revitalizes and tones the skin. Minimizes pores, helps even out skin tone and texture.  Restores normal pH of the skin. 100% natural. TurBliss Bioactive Peat toner is a living product. It is only mechanically filtered and contains the unique bioactive complex without any refinement. Real peat water is dark yellow or even brown because it contains the same humic substances as peat. Peat Tonic is packed in a dark glass bottle with a comfortable spray pump. It is easy to carry it around, to use it on a cotton pad or just as refreshing spray. The product does not contain any fragrances or additives. It is suitable also for sensitive skin. Hypoallergenic.

Bioactive Peat Mask with 24K gold – Pure micronized peat enriched with 24K gold. Smoothes out existing wrinkles and prevents the formation of new wrinkles. Slows down the process of collagen depletion. Gold ions stimulate cell metabolism and help maintain moisture balance. Decreases skin receptivity to allergies and infections and helps to restore skin tissue. Increases the production of elastin in fibroplasts keeping the skin elastic and toned. Bioactive substances penetrate deep into the skin and restore its normal functioning. Efficient anti-ageing treatment, reduces pigmentation, heals problematic skin, alleviates acne, eczema and psoriasis. Accelerates skin metabolism, enlivens and tones the skin. Proven results. No added ingredients. 100% natural.

Firming and Elivening Body Oil – A perfect home SPA product with a strong aromatherapy effect. Moisturizes, firms and revives dry and dull skin. Geranium and juniper berry stimulate skin metabolism, help to reduce water retention and remove toxins from the skin. Suitable to use as a massage oil. When applied to damp skin the oil absorbs quickly. Recommended to use after Bioactive Body Scrub Mask. Contains natural essential oils. 100% natural.

Would you like to win Turbliss peat products? If so, then just leave a comment under this post if you have had any experience with peat products before? I will pick one lucky winner who will receive a bag with my favorite Turbliss products this Friday – 16.03. 

Kuidas ma Marekit petta püüdsin

Ma olen täiesti vaimustuses soja”hakklihast”, mis Kaisa meile külakostiks tõi. Mitmel põhjusel. Esiteks ei ole see hakkliha. Mul on hakklihast üleküllastus, aga see on pika tööpäeva lõpus tihti kõige lihtsam variant süüa teha. Teiseks valmib see kolme minutiga. Kolmandaks on see imemaitsev. Viskasin eile pannile, lisasin tomatid, kaste valmis maksimaalselt kolme minutiga. Marek kolistas köögis ja küsis, et kas ma jälle teen seda oma hakkliha või vahelduseks ka päris hakkliha. Vastasin, et ikka päris. Tahtsin katsetada, kas petan ta ära. Sest noh kui ta minu baklažaanid ära sõi, siis ta ju arvas, et sööb mingit “imelikku Hiina liha”. Keerasin kastme kokku spagettidega, lisasin kaerakoore (appi! miks ma varem ei teadnud, et see nii hea on. Eriti tšilli oma), maitsestasin maitsepärmiga (järgmine uus lemmikasi, ma olen täiesti sõltuvuses. Oleks ma teadnud, et see nii hea on, oleks ammu juba poest otsima hakanud) ja panin lauale. Marek sõi, vaatas “liha” ja ütles: “Oleks võinud vähemalt lihamaitseainet panna, kui mind petta üritasid!”

Niisiis, soja”hakklihaga ma teda ära ei peta, aga tegelikult see polnudki eesmärk omaette.  Eesmärk on süüa natuke tervislikumalt kui muidu. Ja nii lihtsate vahenditega minust moe-vegan saanud ongi. Pidi praegu mingi trend olema…

 

Teadlikkuse tõus ehk tädi Kaisa ei tohi meile enam külla tulla

Olete mu blogi pikaajalised lugejad? Siis te olete ilmselt leidnud siit blogist päris mitu sarkastilist sõnavõttu veganluse ja/või taimetoidu kohta. Tegelikult irooniline, kui arvestada, et ma olen suur taimetoidu austaja. Aga see selleks. Ma olen alati veganluse üle pigem naernud.

Minu veerandõde on vegan ja teate natuke ta mulle ei meeldi. Seda ühel lihtsal põhjusel. Ta kummutab kõik mu eelarvamused veganitest ja sellest, et nad oma arvamust peale suruvad. Ei suru. Hoopis mõistlik on ja oskab minusugusele piiratud silmaringiga inimesele adekvaatselt selgitada oma põhimõtteid. Lisaks laiendab minu silmaringi. Õpetab kasutama erinevaid alternatiive loomsele toidule ja tõestab, et maitsev taimetoit ei pea olema keeruline. Nagu meie oma kodune Sandra Vungi.

Ei, minust ei ole saamas trendiveganit, kes kannab villaseid sokke ja magab siidilinade vahel, aga toitub vaid läätsekarrist ja hummusest, aga tänu oma kodu-veganile olen ma muutunud teadlikumaks. Ma olen rohkem mõtlema hakanud. Teadvustanud endale tegelikkust. Kõige lihtsam on silm kinni pigistada, sest lambakarreeee, veiseliha, kanašašlõkk….mmm…aga kui silmad avada tulevad silme ette kohe Talleggi skandaal, kehvades tingimustes põrsas Peppad ja….Tegelikult üsna õõvastav. See on minu jaoks veganluse üks aspekte. Teine, ja minu jaoks isegi olulisem (sest ma olen lihtsalt egoist) aspekt, on enesetunne. Ma olen kolm päeva söönud vaid taimset toitu ja käsi südamel, mu enesetunne on tunduvalt parem. Mul ei ole peale söömist seda ägisevat vastikut täiskõhutunnet ja mul ei ole raske olla. Aga mu kõht on täis ja mitte lihtsalt toitu, vaid maitsvat toitu, mida polnudki raske valmistada.

Kaisa luges mingit uudist, et 2018. aastal muutub veganlus trendiks. Trendid ei ole ühelt poolt kunagi head, fookus kaob kuidagi ära, aga samas pani see lause mind mõtlema. See on tegelikult väga tore, sest see ei tähenda, et kõik hakkaks veganiteks, vaid me muutume teadlikumateks. Ja laias laastus see tegelikult ongi oluline. Mulle meeldib.

Mulle meeldib, et mu sõprade ja perekonnaringis on inimesi, kes mu silmaringi laiendavad. Veganid, gay´d, üksikemad, üksikisad, rikkad, vaesed, poliitikud, punkarid, produtsendid, kirjanikud, blogijad…Tänu nendele olen ka mina pidevas kasvamises.

*Pealkiri on muidugi naljaga öeldud. Veerandõed, poolvennad, poolõed ja allaveerandi õed-vennad on alati teretulnud. Ma oleksin tegelikult antud hetkel pidanud olema Kaisaga ühel üritusel Vigri kohvikus, aga põhjustel, millest lähemalt järgmisel nädalal, on mu viimase aja tööpäevad olnud nii intensiivsed, et magamiseks on jäänud ca 3 tundi ööpäevas ja ma olen sõna otseses mõttes teinud tööd ninast veri väljas ning mul lihtsalt ei olnud mahti. 

Nädalavahetus

See nädalavahetus on mõnevõrra harjumatu, sest meil on nii eile kui täna lapsehoidjad ja linnaluba. Eile tuli Idat hoidma Mareki õde oma perega ja uskuge mind, Ida oli nii rõõmus, et me ära läheme, sest “nemad on palju vahvamad”. No loomulikult on, kui nad juba toovad kaasa kolm maailma kõige suuremat pitsat, millest oleks vist pool Keilat söönuks saanud. (Ühe panin hommikul neile vägisi kaasa, sest muidu oleks me vist veel terve nädala pitsat söönud. Mina ei teadnud sellisest kohast nagu Pizzapro midagi, enne kui mõnda aega tagasi üks teine sõbranna sealsed pitsad meile kaasa tõi. Kui te armastate pitsat, siis te armastate seda pitsat. Täiesti ulmeliselt head.

IMG_3525.JPG

Igatahes jätsime me lapsehoidjad ja lapsed pitsadega koju ja  läksime üle kolme aasta  legendaarsel sõbranna sünnipäeval. Meil on oma sõpruskond, kellega me läbi käime ja vanasti oli meil aastas üks pidu, mis kestis varaste hommikutundideni. See sama sõbranna sünnipäev. Siis aga tulid lapsed ja välismaa ja sada muud asja ja nii see traditsioon korraks nagu soiku jäi. Nii äge oli. Kõik oli nii nagu vanasti. Kui välja arvata see, et mina lahkusin peolt kell 12 nagu Tuhkatriinu ja jätsin oma mehe kolme naisega linna. “See on kas usaldus või tüdimus,” ütlesin ma, “tule kuna tuled, varem või hiljem ikka tuled koju.” Tuli hiljem. Täna hommikul. Ja ma hakkasin mõtlema, et ma isegi ei mäleta, kuna Marek viimati väljas käis. Nii veider kui palju lapse saamine muudab.

Hommikul läksin ma oma venna õele (mulle meeldib seda rõhutada, sest see lihtsalt kõlab nii coolilt) ja ta tütrele laevale vastu. Me pidime minema Lastehommikule ja Veganmessile, noh ütleme nii, et mu plaanid läksid natuke vastu taevast erineval põhjustel (suurimaks põhjuseks kiired tööasjad, mis on kindlasti vaja ära teha enne kui me esmaspäeval Idaga Norra läheme), aga pole hullu. Õhtul ootab meid veel etendus. Ja ma olen nii elevil. Mulle lihtsalt hullult meeldib Ivo Uukkivi ning kui etendus on talle kirjutatud, siis see ei saa olla muud kui vaid ülihea.

Mis aga veel mu väljamaa veerandõesse puutub siis ta on vegan ja lillede entusiast. Ma olen sojahakkliha pikka aega taga ajanud (okei, olgem ausad, ma ei ole viitsinud trajektoorilt välja jäävatesse poodidesse minna), aga pole leidnud. Sellise kuivatud sojahakkliha olemasolust olin ma üldse vaid Kaisa käest kuulnud. Homme ootab mind ees Helene kokatund. Ma olen Vegan toitude valmistamises väääääääääga algaja/kehv. Aga tahaks rohkem osata.

IMG_3518.JPGIMG_3507.JPGIMG_3510.JPG

Isver, kus mulle meeldivad sellised rahvast-maja-täis-käin-siin-seal-nädalavahetused. Eile oli Ida olnud oma lapsehoidjatele superlaps, loodame, et täna läheb sama hästi. Sest teate, rohkem polegi õnneks vaja, kui natuke lapsehoidjaid;)

I am not totally useless. I can be used as a bad example.

Kuna ma olen aru saanud, et minusugusel ignorandil ei ole mõtet taimetoitluse teemal sõna võtta (kui ma just ei taha, et keegi mind virtuaalselt kividega surnuks pillub), siis ma viimasel ajal loen teatud postitusi ja kommentaare lihtsalt omaette ja imestan kui hulluks asi on läinud. Aga mõnikord ma ikka pean sõna ka võtma. Mis sellest, et pärast on kivirahet oodata. No on üle piiri mindud selle “moevooluga” mu meelest.

Paar nädalat tagasi kirjutas mulle üks tuttav, et ta ei suuda enam ühe oma sõbrannaga läbi käia, sest tollest olla nagu Jehoova tunnistaja saanud. Tolle tuttava sõbranna oli külla tulnud ja kuna tuttav teadis, et tegu on taimetoitlasega, siis tahtis ta sõbrannale head meelt valmistada ning keeras kokku vegan pizza. Ostis vegan juustu ja guugeldas, et kõik oleks nii nagu peab. Sõbranna tuli külla, vaatas lõikelauale tõstetud pitsat, kuid keeldus seda söömast. Toit olla olnud sama lõikelaua peal, mida kasutatakse loomse toidu hakkimiseks, serveerimiseks. Mu tuttav ei saanud aru, milles probleem  ja jäi küsivalt otsa vaatama oma sõbrannale, kes selle peale olla silmi pööritades hüüatanud “Hallooooo! Ristsaastumine!” Edasi olla järgnenud loeng, miks ja kuidas ja mida tohib süüa.

Ma kuulasin seda lugu ja mõtlesin, et päriselt vä? Mu meelest on see üsna solvav käitumine tolle sõbranna poolt ja minu ja selle tuttavasugused “lihasööjast lollpead” ei pea/saa kõiki reegleid teada. Ma mõtlen, et kui nii pirtsakas olla, siis tuleks oma toit kaasa võtta külla minnes.

Täna hommikul lugesin ma SEDA lugu. Mungad ostsid kokku merivähke, et need siis vabadusse, st merre tagasi, lasta. Nii õilis ja armas tegu! Mina aga tunnen, et varsti ei tohi enam mitte midagi süüa. Kui tahad hea ja ilus inimene olla. Ma pean vist lihtsalt leppima, et olen üdini paha! Mina ei suudaks nii õilis olla. Mina tahan (tahaks) molluskeid oma söögilauale.

tumblr_m15ibsTfMX1qa6lp8

 

I have understood that there is actually no meaning in arguing with vegans. I mean they are like Jehovas witnessess and they mean I am ignorant. We will never come to agree on this topic I guess.  So whenever I read about it, I just stay try to stay quiet and roll my eyes alone.

A friend of mine told me that she had her vegan friend coming over and she wanted to surprise the friend with vegan pizza. Bought vegan cheese and googled so that everything would be vegan. To her surprise the vegan friend refused to eat it, because it was served on a same tray where my friends serves (slices) meat products.

I just say “wow, really”. How are we supposed to know all the vegan rules? And when you are so picky next time ring your own food!

And today I read this story HERE. The monks bought 600 punds of lobster and dropped back into the sea. A sweet deed to remind people to be kind to every living creature — human or dog or crustacean alike. But I feel like there soon is nothing left to eat IF you wish to be a noble and better person. I think I just have to accept that I am bad to the bone. I could not give up seafood.  Lobsters are not my favorite, but shrimps, scallops! Delicious!  No matter what “jehovas witnesses” say.

images