Brändid ja (enese)pettus

Mäletate neid nelja triibuga Adidas dresse ja Nice tosse? Tartus müüdi Anne turul igasugu “põnevat” stuffi. Tallinnas ilmselt Kadaka turul? Aastatega kadusid nelja triibuga dressid, aga asemele on tekkinud Taist või Egiptusest või Türgist soetatud LV kotid, Gucci püksirihmad, Valentino kingad. Ärge muretsega kui te ei saa endale soojamaareisi lubada, neid saab soetada ka  (vähemalt pealinna) kirbukatest ja Facebooki butiikidest.

Ma saan aru, et inimestele meeldivad teatud brändid. Mulle ka. Ei ütleks ma ära Hermes, Gucci, LV you name it käekotist, aga ma ei kujuta väga ette, et ma raiskaks mõned sajad eurod, et endale soetada feik käekott. Nime pärast. Et petad teised ära? Aga ei kõla ju usutavalt, et elad suvalises Lasnamäe üürikas, aga kapp on täis päris Gucci ja Hermes kotte? Samas… kui vaadata magalate autoparki, siis elavad just seal alati kõige jõukamad inimesed.

Võib olla ma olen liiga vana, aga ma ei saa aru, keda nende feik asjadega petta tahetakse? Ennast või teisi? Ja olgugi, et mu meelest on mõned  logodega asjad päris cool´id, aga siis peab neid ka oskama miksida ja mätšida.

634196214.jpg

Üle pea kaela Guessi ja Armanisse ja jumal-teab-millesse-veel-peaasi-et-logo-kaugelt-silma-karjuks on kaugelt mitte stiilne. Aga maitsed on erinevad. Inimesed tahavad end brändidega üle kuhjata ja seda näidata. Näiteks on mu emal kapis paganama ilusad Hugo Boss lakksaapad (need on tal karbis!!!! ja vaid paar korda on mul õnnestunud ta ära rääkida, ta neid mulle kasvõi laenaks, aga ära ta neid mulle ei anna. Mul on lausa kahju nendest iludustest, mis seal kapipimeduses kopitama peavad), neil pole ühtegi väljastpoolt nähtavat firmamärki. Kunagi ütlesin ühele sõbrannale, et need on HB saapad. Ta vaatas neid pikalt, hindas ja ütles siis, et pähh, aga märki polegi, et kuidas siis teised teavad.

Täna lendas mulle Facebookis ette mingi saapareklaam – Versace saapad 74 eurot. Läksin klikkisin, et mis värk on ja sain teada, et tegu on “Versace 19.69” brändiga. Guugeldasin siis,et mis asi see on, sest minu teada on Versace saabastel ikka hoopis teised hinnad ja mis ma teada sain.

Versace 1969 Abbigliamento Sportivo is a Milan-based company that was established in 2001 by Alessandro Versace, who – despite his surname – has no relation to or affiliation with the well-known Versace brand started by the late Gianni Versace and is now under the direction of his sister Donatella.

Oh well… Ehk siis ühtepidi nagu päris Versace aga samas nagu mitte ka. Ma kvaliteedi ja disaini kohta ei oska midagi öelda ja 6Avenüü poest vaatasin, et mõned selle brändi jalanõud on täitsa kobedad, aga samas neid endale nagu ei tahaks. Ongi nagu nats vaese inimese Versace ja enesepettus. Pigem võttaks siis sama hinna eest mõne “suvalise” brändi saapad. Ei?

23 thoughts on “Brändid ja (enese)pettus

  1. Aga see ongi nii, et vähemedukamad inimesed arvavadki, et nad on keegid, kui neil on see märk kusagil, sest kõik, kes on keegid, ju käivad nii ringi. Kuulsaid ma väga kommenteerida ei oska (sest selle märgi taga on enamasti ikka mingid reklaamilepingud), aga minu tutvusringkonna rikkad ei raiska oma raha sellistele asjadele yldsegi mitte.

    Like

      1. Mingil määral kindlasti on rikkus seotud sissetulekutega. Kas teenid 600 v 6000 eurot kuus on ikka vahe küll. Samas ei ole see ka ainuke näitaja. On inimesi, kes teenivad arvestusväärselt, aga ikka käituvad vaestena. Ehk siis mu meelest on rikkus ka mõtteviis ja käitumismallid lisaks sissetulekule ja varale.

        Like

      2. Rikas ei ole ilmselt ükski palgatööd tegev inimene. Jõukas võib aga olla küll. Peale selle oleneb alati, kellega võrrelda.
        Tuttavate puhul ei teagi, aga sõpru ikka tead, kelle ettevõtetel läheb hästi või kes elavad pigem võlgu. Alati on muidugi oht, et ettevõttel, millel läheb häst, hakkab millalgi halvasti minema.

        Like

      3. Selgitan hea meelega oma seisukohta 😊
        Kas sa oled lugenud Robert T. Kiyosaki raamatut “Rikas isa, vaene isa”? Raamatus seletatakse minu arust väga hästi, et millised on rikaste ja vaeste suhtumine rahasse. Tsiteerin: “ Rikkad inimesed soetavad vara, vaesed ja keskklass rahalisi kohustusi, kuid arvavad, et see on raha”. Ehk siis – rikkad soetavad endale nt kinnisvara, investeerivad sellesse ja myyvad kallimalt edasi. Samuti on nad tegusad aktsia-ja kalliskiviturul.
        Vaesed ja keskklass ostavad (liisivad) endale auto, viimase peal tehnikat jne. Nende asjade väärtus aga ajas paraku väheneb.
        Yhesõnaga – rikkad kulutavad enda raha enamjaolt sellele, et kulutatud raha hakkaks veel rohkem sisse tooma. Vaesed kulutavad asjadele.
        Pidades seda põhimõtet silmas ja vaadates enda sõpruskonna rikkaid – siis nii ongi. Nad ei käi viimasepeal disainerriietega ringi, sest – who cares?
        Ps! Pole ise rikas 😀☹️

        Like

    1. Ma olen sama meelt, et edukamad inimesed ei pea selliste asjade näitamist oluliseks, küll aga on brändid hea moodus mingi fassaadi tekitamiseks.

      Like

      1. Mu küsimus oli hoopis Laurale, sest ta kommentaar oli huvitav.
        Mina küll usun, et rikkad inimesed ostavad kalleid brände. See on väga hea meetod raha kulutamiseks. Need, kes ei osta, neil ilmselt siis pole piisavalt raha. Seepärast mind huvitaski, et mille järgi Laura saab aru, kui keegi on rikas, kui ta isegi asju ei osta.

        Like

      2. Just nimelt, brändid on hea moodus mingi fassaadi tekitamiseks. Minu arvates on see nii naeruväärne. Minu ämm näiteks jätab kasvõi toidu ostmata ja on näljas, aga riietel peab olema LOGO. Vahet pole, milline nendest kuldsetest ja säravatest.
        Ja siis see teine grupp. Rikkad. Ühtlasi ka vastuseks Manjanale. Minu õde on rikas. Kuidas tean? Nimi on mitmel aastal jooksnud Äripäeva TOPist läbi. Tema ei osta seda kulda ja karda kokku, kuigi raha kulutamiseks on. Tema reisib ja kogub elamusi. Ostab kinnisvara. Ei ole nii, et need, kes kiiskavaid firmamärke ei osta, et siis järelikult ikkagi pole raha.

        Liked by 1 person

      3. Mul on üks tuttav, kes vabal ajal käis riides nagu kaltsakas, ei oleks keegi osanud arvata peale vaadates et tegu eduka inimesega, kes täna vbla ka juba rikaste topis;)

        Like

  2. See vale-Versace on küll tehtud selleks, et püüda lihtsameelseid ja peast natuke ullikesi, kes arvavadki, et ostsid päris Versace ning jäävad ostuga rahule.

    Aga pealaest jalatallani brändilogodes – see on ka omamoodi stiil minu arust. Nagu selline Vene-oligarhi-beibe stiil. Täitsa omapärane ja ilus vaadata, kui ikka on stiilipuhas. Pigem on kurb vaadata kooslust: H&M parka + LV mustriga kott. (?! uuhh) Või suusajope + Burberry mustriga sall :)) See on juba nagu peaagu Tommy Cash stiil, aga väga halb ainult.

    Liked by 1 person

  3. Oeh..Anne turg 😀 ma väiksena tahtsin ikka päris nike vōi adidase tosse aga pidin alati leppima anne turu omadega haha,tossud ja dressid olid alati sealt ja olgem ausad teksad ka,vahepeal taheti vaheldust ja mindi sepa turule 😀

    Like

  4. Tere!

    Mina olen 6.Avenüü e-poe omanik (Oliver Sõgel) ning mõtlesin, et kommenteerin veidi seda “vale-Versace” teemat. Panen siia copy paste tekstist, mille saatsin marimelli blogile seoses Versace 19.69 brändiga (mille Mari-Leen ka oma blogis avaldas).
    “Versace 19.69 (või ka mõnikord kirjapildis V1969) on tegelikult täiesti eraldiseisev bränd, ta ei kuulu samasse perekonda selle tuntud Versacega (Gianni Versace loodud brändiga, mille alambrändid on versace jeans, versace collection jne.).
    See bränd asutati aastal 2001 Alessandro Versace poolt, kes tegelikult ei ole Gianni Versace sugulane – neid ühendab vaid sarnane nimi.
    Ma ei oska öelda, kas see Versace 19.69 brändi omanik (Alessandro Versace) on lihtsalt kaval et ta tegi sarnase brändi või ta lihtsalt julgelt kasutab oma perekonnanime, aga fakt on see et Versace 19.69 on samuti üpris edukas kaubamärk, nad on saanud sisse suurtesse USA kaubamajadesse ning teevad edukat müüki nii internetis kui füüsiliste esinduspoodidega üle maailma, + edasimüüjatega.
    Need 2 brändi on omavahel ka kohtuteed alustanud – üks süüdistab teist kaubamärgi tuntuse ära kasutamises, teine on esitanud vastuhagi, et ei kahjusta mingilgi moel seda tuntumat Versace brändi.
    Bottom line – Versace 19.69 brändi tooted on kvaliteetsed ning nad kannavad endas itaalia moepärandit – tooted on reeglina mugavad ja kvaliteetsed, ent samas kindlasti „vanemast“ Versacest odavamad.

    Panen sulle siia ka Versace 19.69 kodulehe lingi – saad natuke ise ka vaadata. http://www.v1969italia.com/

    Loo lõpetuseks – 6.Avenüü ei müü võltsinguid ega ka antud kaubamärki selles valguses, et panna inimesi uskuma või ostma antud kaubamärgi tooteid lootuses ja usus, et tegemist on “päris” Versacega.
    Tavaliselt, kui keegi hakkab mõnd kuulsamat brändi võltsima, siis ei võeta vaevaks luua ametlik veebilehekülg ning sotsiaalmeedia kanaleid, ning ilmselgelt ei võetaks neid ka müüki suurtesse kaubanduskettidesse või tuntud butiikidesse – veebikaubamajadesse. Versace 19.69 kaubamärgi tooteid müüvad või on müünud mitmed e-poed Eestis (muuhulgas Membershop), ning minu teada ei ole keegi presenteerinud Versace 19.69-t kui meile kõigile tuntud Versace moemaja alambrändina.

    P.S.! Ma ei tulnud siia ennast ega oma kaubamaja reklaamima – mulle pigem tundus et antud blogipostitus heidab halba varju 6.Avenüü e-poele ning seepärast siis siia ka kirjutasin. Loodan et nüüd on asi selgem 🙂

    Like

    1. Tere! Te saite mu postitusest valesti aru ilmselt natukene. Ma ei arvanud ega tahtnud ka kuidagi öelda, et 6.avenüü müüb võltsinguid. Seda ma ei arva sugugi. Olen täiesti teadlik, et need on kaks eraldiseisvat brändi.
      Maa tegelikult mõtlesingi, et miks keegi tahab teha sarnase nimega brändi. Okei, tema nimi on Versace ja kõik on justkui jokk, aga minu mõte ongi, et see on tehtud rumalukeste petmiseks. Kõik teavad, brändi Versace, aga hind on krõbe. Siis tuleb pilti bränd, mis on suht sarnase nimega, aga palju soodsam ja inimesed kujutavadki ette et tegu on alambrändiga.
      Ma vabandan kui 6.avenüüle halba varju heitsin, mul ei ole selle poe kohta ühtegi halba sõna öelda, tundub väga soliidne ja usaldusväärne netipood.
      Mina leian, et inimesed lihtsalt tahavad end ehitada tuntud nimedega, et end suuremaks mõelda;)

      Like

      1. Aitäh vastuse eest – kõik on hästi :).
        Mis aga puutub nime kasutamisse – võib olla kui mu nimi oleks näiteks Oliver Versace :), siis ka mul tekiks kiusatus luua oma bränd ja vaadata kuhu niimoodi välja jõuda oleks võimalik :). Eks ta selline kahe otsaga asi ole.
        Aga see tuntud kaubamärkidega enda ehtimine on kindlasti asi, millele ei saa ühest hinnangut anda. On kindlasti neid, keda muudab tuntud brändinimega toote kandmine palju enesekindlamaks, või siis mingis seltskonnas “tegijamaks”. Samas, tihti on ka nii, et tuntud kaubamärgi toode on niivõrd hea kvaliteedi/tegumoega, et ostetakse neid tooteid sellepärast. Ja kui inimene kannab eset, mis pakub talle maksimaalset mugavust ning on veel ilus ka, siis muutub ka kandja ilusamaks ning enesekindlamaks. Tean paljusid inimesi, kes kannavad tegelikult väga kalleid riideid, millel pole kuskil nähtaval kohal suurelt brändinime kirjas – need inimesed lihtsalt hindavad kvaliteeti ja muu neid ei huvita.
        Ja muide, viimase paari aastaga on logode ja brändinimede suurelt kujutamine taas moodi tõusnud.
        Minu isiklik kogemus (seoses oma “erialaga” näen ma tavainimesest rohkem erinevaid brände ja tooteid) on pigem see, et kallim toode/kaubamärk on vastupidavam, mugavam ja materjalide osas kvaliteetsem. Samas on ka alati erandeid, kus mõne väga taskukohase brändi tooted on üllatavalt head ja mugavad (reeglina tabab siiski ka neid pikapeale see saatus, et müügimahtude suurenemisel otsitakse odavamaid tootmisvõimalusi ning seeläbi toodete kvaliteet ajapikku langeb). Tsiteerides kuulsat ütlust: I am not rich enough to buy cheap things. Minul on näiteks jalatsitega nii – ostad kallimad, peavad kauem vastu. Odavamad kipuvad oluliselt kiiremini lagunema.

        🙂

        Like

      2. Jaa, eks ongi kahe otsaga asi, ka mina tunneks kiuastust seda nime kasutada ja tuntud brändi nimest kasu lõigata. Inimlik!
        Mis puutub tsitaati “pole nii rikas, et odavat asja osta”, siis 99% olen Teiega nõus. Ma ise olen ammu juba seda meelt, et parem soetada ühed korralikud jalanõud kui kaheksad odavad. Kahjuks aga paljud pingutavad ninast vere välja, et rinnal oleks suur kotkas, mis lihtsalt näeb maitsetu välja ja on selga ostetud vaid seepärast, et see silma paistaks. Kui seda blogi loete, siis minu üheks lemmikbrändiks on Massimo Dutti. Põhjus – kvaliteet, hind ja olematud firmamärgid, mis silma torkaks;)

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s