Mõnikord (okei, tihti) ei saa ma inimestest aru. Mul on ühed tuttavad, kes pidevalt rõhutavad KUI hästi nad elavad, kuidas neil on kõik olemas, kuidas nad saavad reisida, endale lubada kalleid riideid, ehteid, telefone, väljas söömas käia, aga teglikkus seal taga on midagi muud.
Fassaadi taga virelevad nad tillukeses korteris, elavad palgapäevast palgapäevani ja võlgu, muretsevad end hulluks, kust leida raha järgmise reisi jaoks – soodsad lennupiletid on tore küll, aga neid broneerides ei mõtle nad kunagi, et reisil endal kulub ka raha. Ja siis hakkab alati stress – kust raha saada või laenata. Nad on käinud reisil oma võileivad kotis kaasas ning söönud hotellitoas kiirnuudleid, ent sotsiaalmeedia on täis IMELISI pilte puhkusest palmi all. “Ahh kui hea on, et me ei pea käima kellast kellani tööl ja saame teha täpselt seda, mida tahame!” rõhutavad nad alati. Kingad, kellad, telefonid ja ehted peavad ALATI olema tuntud brändide omad, ALATI peavad nad rõhutama KUI PALJU need asjad maksid. Jumal hoidku selle eest, et neid näeks rääkimas iPhone6Siga, alla X ei sobi midagi, sest hallloooo eilne päev. Järelmaksud ja liisingud on osa nende elust, mis sellest, et võtab hinge kinni, aga nii saab vähemalt fassaadi ehitada.
Ma tean ka seda, et paljud ongi nende peale kadedad, sest “vaata, kui hästi nad elavad ja mida nad endale lubada saavad”, teadmata, millises eluvales need inimesed elavad. Ja ma ei saagi nendest aru. Miks on vaja teistele ja ENDALE valetada, et ollakse edukamad ja ilusamad ja rikkamad kui tegelikult. Mis see elule juurde annab? Mis väärtus sellel valetamisel on?
Kas ei oleks lihtsam endale tunnistada, kus punktis nad hetkel on oma elus. On täiesti okei elada üürikorteris, mis on nagu tikutoos, kui inimesed on seal õnnelikud ja neil ei ole rohkemaks võimalusi, aga miks taguda endale vastu rinda ja raiuda, et see on teadlik valik, sest siis saavad nad reisida ja ei ole sõltuvad millestki ega kellestki. Kas eluvales elamine on lihtsam kui reaalsusele näkku vaadata?
Sama tahaks ma küsida ka nendelt, kes elavad koos inimesega, sest “parem ikka kui üksi” ja “ega nüüd nii hull ka ei ole” või “vähemalt on mul maja ja auto ja…” Miks oma elu raisata?
//
Sometimes (okay, quite often) I don’t understand people. I have friends, a couple, who constantly emphasize how well they are living; how they have everything they want; how they can travel and buy expensive clothes, jewelry, phones; how they can dine out in expensive restaurants. But the reality is something else.
Behind the facade they can barely survive in a tiny apartment; they struggle from payday to payday and keep borrowing money; simultaneously worrying where they can find money for their next trip – getting bargain plane tickets is good, but every time while booking something, they don’t think that you also need money on holiday. And that’s where the stress starts – where to get or borrow money. They have brought their own sandwiches to holiday or eating instant noodles in their hotel room, but the same time social media is full of wonderful holiday pictures under the palms. They are always stressing, that “it is so good that we don’t have to work from 9 to 5 and can do exactly what we want!” Shoes, watches, phones and jewelry HAVE TO be from big brands and of course they HAVE TO stress, HOW MUCH these things cost. God forbid if you see them talking with iPhone 6S, nothing is good below X, because c’mon, that is so yesterday. Getting things on credit it part of their everyday, even if it is too much for them, but it helps to build the facade.
I also know, that a lot of people actually are jealous of them, because “look at how good life they are living and all the things they can afford” not knowing, what is the reality and truth. To be honest, I don’t understand them either. Why do you need to lie others and YOURSELF, that you are more successful and better, wealthier than you really are. What does it offer? What is the benefit of all this lying?
kohe seostub Marimelliga see lugu 😀 😀
Ei tea, pole nende elusse süvenenud nii, aga ma usun, et selline vales elamine voib paljudega seostuda😞🤔
No see fassaad, mille need mellid on loonud, on just täpselt selline ilma süvenematagi. Selle erandiga, et laene nad pealtnäha vist ei võta jah (või siis jätavad selle enda teada). Ei nende fassaad ega ka tegelikkus pole tegelikult kellegi asi. Neid inimesi, kellest ma nt aru ei saa on ikka kõiksugustest ühiskonnakihtidest. Ma ei saa neist 101 riigikoguliikmest ka aru.
No oleks ka eeldanud, et Marimellidest on jutt 😀
Kui juba teine inimene nii eeldab, siis võimalik et nad jätavad inimestele sellise mulje. Ma ei saa öelda, et ennast nende eluga nii kursis hoian, ainus, mis ma siin oskan kaasa rääkida, on see, et minu jaoks on arusaamatu, et nad ei taha suuremat elamist endale. Mina ei suudaks lihtsalt pead-jalad koos elada, mulle on ruum oluline
+1.
Ja isegi kui ei mõelnud neid, siis sobituvad antud mustrisse hästi.
Mul on tuttavad, kes teistelt tuttavatelt just laenu küsisid. Reisil sai just käidud. Eks nad nüüd tundsid end ära;)
Muidugi on tegu nendega. Eveliis, mida sa ise praegu tegid, kui ei valeta?
Mulle meeldib, et inimesed teavad ja tunnevad mind paremini kui mina
Mulle ka meenus, et marimellid just niisuguse mulje jätavad endast. Neil on pidev vajadus rõhutada, kui hästi neil läheb, kui khuulid nad on, kui head sisuturundajad ja blogijad nad on, jne, ne, jne
Kõik see pidev sõltumatuse jutt – ei pea käima kellast kellani tööl, tibatillukseses yyrikas elamine, ehted, kellad ja kingad peavad olema brändid (teistele näitamiseks) : – nii yksyhele marimellidega 🙂
Aga tegelikkuses on nii, et vaatad neile kahele peale ja no midagi pole teha – vastu vaatavad kaks väga madala enesehinnanguga ullikest. Laps on neil armas ja sellest nad hoolivad.
Aga jah, antud loo kirjeldus tundub kuidagi nii 1:1 nende marimelidega ja nende elustiiliga, mida nad jõudsasti väljapoole yritavad endast jätta. Aga inimesed on juba ammu aru saanud, mis nad on. Ma olen mõelnud seda, et laps ka ju kasvab ja varsti oskab ise netist lugeda nende pere kohta käivaid asju 🙁
Noh eks seda “vaata,vaata,vaata mind” teeme me, blogijad, kõik. Kes vähem, kes rohkem. Mina arvan ka, et olen ülikhuul ja pean seda ikka endale meelde tuletama aegajalt, sest Perekool näiteks nii ei arva;)
Marimelli küll siin loos kirjeldatud pole. Vaevalt neil laen on võetud- reisivad ju reklaamiraha eest, süüa saavad ka hästi tänu koostööpartneritele. Isegi kui peaks nuudlitest toituma, teeks Leenu sellest kindlasti nt maitsva wokiroa. Kui kiirelt raha vaja, teeb Meelis odavaid pildistamisi.. Nad leiavad nii palju võimalusi, et ei peaks vähese sissetulekuga elama.
Ka minu lähikonnas on inimene, kes armastab võtte väikelaene ja kasutada krediitkaarte ilusate uute asjade ostmiseks kuna “mõttetu on ju niisama vireleda”. See kuidas need laenud hiljem makstud saavad, on teisejärguline. Sest on ilusad asjad.
Ju ma olen siis liiga hipi aga seda elustiili ma ei mõista. Kaua sa ikka tulevikust võlgu võtad, ühel hetkel tuleb ikka sein ette…
Mulle meeldivad ka ilusad asjad, aga ma ei kujuta ette, et peaksin nende saamiseks laenu võtma, prioriteedid on mujal. AGA tean ka inimesi, kes on absoluutselt iga väikelaenu võtnud, sest kogu aeg on midagi vaja osta. Pojad maksavad ta laene ja on ahastuses, sest isa ei võta mõistust pähe.
Minuarust marimellid ei loo endast sellist muljet. Nad ju avalikult tunnistanud, et 1 toalises üürikas elavad kuna reisimine tähtsam kui oma kodu hankimine.
Mul on ka selliseid tuttavaid, kes Fb iga päev näitavad kui ilus kodus, idülliline suhe, kallid kingitused…reaalsus on see, et selle kalli Korsi kella mees toonud kui järjekordselt naisele lataka andis ja vabandust palub jne. Kurb…
Parem olen vaesem, aga PÄRISELT õnnelik 😀 Ei ole vaja teise ilma otsa reisida, ka Kuutsemäel käia on tore!
Mis puutub Marimellide elusse siis mulle just jätavad mulje et nad on justkui rahul .Ja see väikses korteris elamine on tegelikult sellistele reisihuvilistele üsna iseloomulik.Noh et panustavad rohkem elamustele kui materiaalsetele asjadele .Mina olen vastupidi- kõigepealt töö,siis lõbu.Aga samas mul on palju suuremad lapsed ja nendele on oma tuba ,kallid trennid ,normaalsed riided jne juba tähtsam kui kolme aastasele .Kolmesed hängivad omas toas ikka võrdlemisi vähe ,pigem tassivad oma asjad sinna kus seltskond (vanemad) on ja mängivad seal.Seega minu meelest üsna savi ,kui lapse asjade jaoks ruumi on siis ei ole küll kiiret veel oma toaga ju. Ja kui reisida ,siis ikka enne kooliaega .Kui kool hakkab siis niisama naljalt ei saa enam siin/seal käia . Mis töösse puutub siis eestis enamus blogijaid ei käi täiskohaga tööl,pigem elataksegi sellist manjaana elu ,et kui on siis on ja kui ei ole siis ei ole .Ses suhtes ma ei saagi aru miks nende elu sinu omast nii väga erinev,sissetulek on teil arvatavasti umbes sama .
Aga see “ma ei saa aru kuidas inimesed saavad nii elada” küsimus on ju küll tegelikult selgemast selgem .Me ei peagi aru saama teiste eluviisist sest meie kõigi prioriteedid elus on ju nii erinevad .Me naudime erinevaid asju eri moodi.See mis sulle kohutavalt huvi pakub ei pruugi kellegile teisele üldse huvitav olla .Mina näiteks vaatan sinu pesu pilte vahel ja mõtlen “wtf kuidas sa saad arvata et see on ilus,mugav ja seksikas” ? Samas ma ei kommenteeri seda sest tean et maailmas on raudselt miljon inimest kelle jaoks see pesu on nii kena et hoia alt . Kõik see pesu trall on nii mõttetu aga see on ju vaid minu vaatenurk ,ma saan sellest 100 % ju aru et sinu jaoks on see huvitav ja ilus .Mina olen selline kes tahab minna pesupoodi ja valida sealt kõige ilusama pesu ja osta tavaari kokku ilma suurema loogikata,samas ju tean et keegi andekas inimene on täiega tööd teinud selle nimel et mina seda pesu saaks osta .
Kokkuvõtteks : Meil polegi vaja mõista teiste inimeste eluviisi .Kui nad teisi inimesi ei kahjusta siis nad vóivad ju oma laenatud raha eest teha mis soovivad .Olgu see siis auto ,maja ,reis või väiksed kallid kutsi-mutsi kotid ,peas et meie ise teeme seda ,mis meile meeldib,muidu muutume kibedaks ! 🙂